Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

pankrotimenetluse

lõpetamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 18.10.2019 määrusega kuulutati välja A. Š.i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. 30.08.2022 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluses koostatud lõpparuande kinnitamiseks ja haldurile tasu määramiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg-st 3 tulenevalt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS § 163 lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 30.08.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohtu hinnangul vastab lõpparuanne PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku konto jääk 610,41 eurot. Pankrotimenetluses on müüdud 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust (registriosa 2596401) asukohaga xxxx, mille müügist laekus pankrotivarasse 40 000 eurot. OÜ S (registrikood xxxx) osaluse müügist laekus pankrotivarasse 25 eurot. Võlgniku tuludeks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis ja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni laekumine. Kinnipidamisi on tehtud kokku 3 080,57 eurot. Intressina on laekunud 0,12 eurot. Kokku on pankrotivara suuruseks 43 716,10 eurot. Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ja haldur ei kavatse neid esitada. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Võlgnik on toime pannud kuriteo ja temalt on solidaarselt koos teiste kuriteos osalenud isikutega välja mõistetu maksukahju. Maksejõuetuse põhjustas võlgniku süüdimõistmine maksukuriteos 2014.a. Võlgniku suhtes tehtud vastutusotsus jõustus 19.01.2018 ning hiljemalt selleks ajaks oli välja kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike

2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Haldur on pankrotivaralt suurusega 43 716,10 eurot arvestanud tasu summas 5 836,51 eurot, lisandub käibemaks. Kohus täpsustab, et kuivõrd pankroti väljakuulutamise ajal oli võlgniku pangakontol 610,41 eurot ning tasu arvestamisel ei võeta seda summat arvesse, on halduri tasu arvestamise aluseks oleva pankrotivara suuruseks 43 105,69 eurot. Tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 32 001 eurot kuni 64 000 eurot on 4 665 eurot, millele lisandub täiendavalt 10% halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt. Kuna pankrotivarasse laekus 43 105,69 eurot, on pankrotihalduri tasu suuruseks 5 775,47 eurot (43 105,69 – 32 001) × 10% + 4665)). Haldur palub tasule lisada käibemaksu, millest tulenevalt on tasu suurus kogusummas 6 930,56 eurot. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Halduri tasu on põhjendatud ning halduri tasu arvestusele ja summale ei ole võlausaldajad vastuväiteid esitanud. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 5 775,47 eurot (lisandub käibemaks). Kohus vabastab Martin Krupi võlgniku pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja avaldanud soovi täita usaldusisiku ülesandeid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.06.2022. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 171 lg 2 sätestas: „Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.“ Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus otsustamaks, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja mis lõpptulemusena peaks andma võlgnikule uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Lõpparuandest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on ta toime pannud kuriteo. Võlgnikult on solidaarselt välja mõistetud maksukahju. Kuna võlgnik on süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemises, esineb PankrS § 171 lg 2 p‐s 1 sätestatud alus menetluse algatamata jätmiseks. Ka Riigikohus on sedastanud, et PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaldub juhul, kui võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos (Riigikohtu lahend 3-2-1-60-13). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.