2-19-5587
Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord
17. oktoober 2019 Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja 01.10.2019 2-19-5587 Murel Murumetsa hagi Gary Urbi vastu võlgnevuse sissenõudes 2430 eurot Leanika Tamm Hageja: Murel Murumets, isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxx x, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx Kostja: Gary Urb, isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xx-x, xxxxxxx Edasikaebamise õigus lihtmenetluse asjas puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 627 lg 21. Kohus selgitab, et üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.
1/3
2-19-5587
Hageja ja Kostja sõlmisid üürilepingu 29.08.18 kehtivusega kuni 31.08.19 eluruumi kasutamiseks aadressiga xxxxx x-x xxxxx; Lepingu allkirjastamise päeval kandis Hageja Kostja poolt volitatud isiku arveldusarvele tagatisraha summas 900 eurot (2 kuu üür).; Üürileping lõppes 06.02.19 ja korteri üleandmine 10.02.19; Eluruumi üleandmisel 10.02.19viitas kostja, et korteri põrandat katvas puitparketis on pikipraod. Poolte vahel tekkinud erimeelsuste tõtu pooled korteri üleandmisvastuvõtmisakti ei allkirjastanud.
Kohtuistungi protokolli helisalvestis 00:05:42 (tlk139-141)
2/3
2-19-5587
Kostja saatis 11.02.19 hagejale e-maili teel oma nõude kahju hüvitamiseks tagatisraha arvel, millega Hageja ei saa täies ulatuses nõustuda. Hageja oli saanud kostjalt soovitused vesipõrandakütte reguleerimiseks regulaatoriskaalal vahemikus 1-2. Hageja kasutas põrandakütet maksimumile (skaalal nr. 5) keeratuna, sealjuures oli küttesüsteem alaliselt maksimumis, ka sel ajal, kui ta ise korteris ei viibinud. Hageja möönab, et praod põrandasse on tekkinud tema poolt korteri kasutamise ajal.
Poolte vahelise vaidluse esemeks on küsimus, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue tagatisraha osas. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale tagatisraha 900 eurot tasunud, kuid vaidlus on selles, kas kostjal on õigus seda oma nõudega tasaarvestada. Kohus ei analüüsi antud lahendis neid kahjusid, mille hüvitamisega tagatisraha arvelt oli nõus hageja, kes korrigeeris sellest tulenevalt oma haginõuet vähendades seda. VÕS § 308 lg 3 järgi võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõuetest üürniku vastu. Poolte vahelise üürilepingu p 3.12. järgi2 oli üürileandjal õigus kasutada tagatisraha ja teostada selle arvelt tasaarvestusi juhul kui üürnikul on üürileandja ees lepingust tulenevaid võlgnevusi või kui üürnik on kahjustanud eluruumi või selle sisustust ulatuses, mis ei ole käsitletav hariliku kulumisena. Eeltoodust järeldab kohus, et õigus määrata, millise nõude katteks tagatisraha kasutatakse, on üürileandjal, kellel on lepingust tulenevalt ka õigus tagatisrahaga tasaarvestada kahjunõudeid. Üürileandja on lepingu lõpetamisel ja korteri üle vaatamisel teavitanud hagejalt kahju tekkimisest ja esitanud üürilepingus toodud tähtaja jooksul nõude3. Tulenevalt VÕS §276 lg 2 peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti. Lisaks sätestab VÕS §276 lg 3, et elu- või äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis ning lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteri parkettpõrandasse on hageja kasutusajal tekkinud pikipraod, mida enne kasutamist ei olnud. Seega ei ole hageja tagastanud eluruumi VÕS § 334 lg 1 toodud nõuetele vastavas seisundis. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et hageja kasutas vesipõrandaküttesüsteemi maksimumrežiimil ning ei järginud kostja poolt antud kirjalikke soovitusi küttesüsteemi kasutamiseks. Samuti tuvastas maakohus, et hageja ei teavitanud kostjat asjaolust, et kostja poolt toodud soovituslik kütterežiim ei ole hageja jaoks piisav ning korter on külm. Kohus leiab, et
Hageja tõend üürileping tlk 4-8 Kostja tõend tlk 80-81 lisa fotod 82-114
3/3
2-19-5587 hageja ei ole järginud VÕS § 282 lg 1 p 1 toodud üürniku teatamiskohustust. Kui hageja leidis, et üürileandja poolt antud suunis küttesüsteemi kasutamiseks ei vasta tegelikkusele ning korter on külm, pidanuks ta sellest kostjat teavitama. Hageja seda ei teinud.
Istungiprotokoll aeg 00:35:19 Istungiprotokoll aeg 00:28:13
Kostja tõend hinnapakkumine tlk 118A
4/3
2-19-5587 175 eurot tasumisest Pärnu Maakohtu 24.05.2019 määrusega. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, mõistab kohus riigilõivu summas 175 eurot hagejalt välja riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr E401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700053129. Selgituseks tuleb märkida: „Murel Murumets, 2-19-5587, riigilõivu tasumine riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
5/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.