Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
Rakvere, 15.oktoober 2019
Tsiviilasja number
2-19-10904
Tsiviilasi
Maksu- ja Tolliameti avaldus OÜ Casa Investment äriregistrisse ennistamiseks ja täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, rk 70000349, asukoht: Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn e-post: [email protected] Puudutatud isik: OÜ Casa Investment (kustutatud), rk 11718501, asukoht: Turu plats 3-15, Rakvere linn, e-post: [email protected]
Resolutsioon Keelduda Maksu- ja Tolliameti taotluse OÜ Casa likvideerimismenetluse läbiviimiseks menetlusse võtmisest.
Investment
täiendava
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
21.07.2019 esitas Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti (edaspidi MTA) kaudu Viru Maakohtule taotluse, milles palus ennistada OÜ Casa Investment likvideerimise taotlemise tähtaeg ja algatada OÜ Casa Investment täiendav likvideerimine ja määrata osaühingule likvideerija. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 12.06.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-6766 sundlõpetatud OÜ Casa Investment ja äriühing on kustutatud äriregistrist ilma likvideerimismenetlust läbi viimata ja likvideerijat määramata.
Tartu Maakohtu registriosakond kustutas OÜ Casa Investment majandusaasta aruannete mitteesitamisest tulenevalt sundlõpetamise läbiviimise tulemusel punktis 1 nimetatud kohtumääruse alusel 08.07.2019. Taotluse kohaselt palub MTA ennistada OÜ Casa Investment likvideerimise taotlemise tähtaeg ja algatada äriühingu täiendav likvideerimismenetlus. ÄS § 60 lg 5 kohaselt võib registripidaja otsustada likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist, kui kustutamisejärgselt ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. ÄS § 60 lg 5 tulenevalt võib äriühingu võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatud korras. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Avaldaja leiab, et ÄS § 60 lg-s 5 sätestatud eeldused on täidetud. Nimelt seadis MTA 22.04.2019 aresti äriühingule kuuluva või tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõigusele ning kohus rikkus äriühingu sundlõpetamisel ÄS § 60 lg-s 3 sätestatut, millest tulenevalt oli kohtul kohustus äriühing registrist kustutada ÄS § 59 lg-s 4 toodust lähtuvalt. ÄS § 59 lg 4 kohaselt ei või äriühingut äriregistrist kustutada ilma MTA kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud siis, kui MTA on äriühingu äriregistrist kustutamise aluseks oleva avalduse esitajaks. ÄS § 59 lg 4 täpsustab, et MTA-lt nõusoleku saamiseks esitab registripidaja MTA-le kirjaliku taotluse. ÄS § 59 lg 4 kohaselt loetakse MTA registrist kustutamisega nõusolevaks kui MTA ei ole registripidaja kirjalikule taotlusele 10 tööpäeva jooksul vastust saatnud. MTA-lt ei küsitud äriühingu registrist kustutamise osas seisukohta, vaatamata ÄS § 59 lg-s 4 sätestatud kohustusele ja asjaolule, et 12.06.2019 kohtumääruses on kohus viidanud äriühingu maksukohustuse olemasolule. Kehtiv õigus näeb juriidilise isiku registrist kustutamise eeldustena ette erinevad tingimused, millest üheks on ÄS § 59 lg-st 4 tulenev kohustus küsida enne võlgniku sundlõpetamise üle otsustamist MTAlt nõusolekut. Eeltoodu on loodud MTA kui võlausaldaja huvide kaitseks. Ühtlasi on sätte eesmärgiks vältida täiendava likvideerimise läbiviimise taotlemise vajalikkust ja sellega seonduvat halduskoormuse suurenemist. Kahjuks on praktikas aga sagenenud olukorrad, kus kohtud ei pea ÄS § 59 lg-s 4 sätestatust kinni ja jätavad enne äriregistrist kustutamise osas otsuse tegemist MTA seisukoha küsimata. Seaduses sätestatu kohaselt on MTA-l kui võlausaldajal võimalik kohtule oma nõudest teada anda ja võlgniku likvideerimismenetluse algatamist taotleda siis, kui kohus otsustab ÄS § 60 lg 2 alusel avaldada Ametlikes Teadaannetes võlgniku kohta kustutamishoiatuse teate, kuid samas saab MTA oma nõuet kaitsta ja säilitada selle sissenõutavus ka olukorras, kus MTA ei anna küll kohtule võlgniku maksukohustusest teada, kuid esitab kohtule ÄS § 59 lg 4 mõttes seisukoha võlgniku äriregistrist kustutamise osas. Seadusandja poolt kohtule pandud kohustus MTA seisukohta küsida tagab muuhulgas selle, et võlgnikul ei ole võimalik maksukohustusest pahatahtlike võtetega vabaneda ja lisaks säilib MTA-l võimalus maksukohustus sisse nõuda ka kolmandalt isikult. Ehk olukorras, kus MTA-lt ei küsita nõusolekut ÄS § 59 lg 4 mõttes, võib muutuda võimatuks maksuhalduri menetluste läbiviimine ja maksukohustuste sissenõudmine, mis omakorda loob võlgnikele võimaluse maksuvõlgadest, ilma edasise vastutuseta, hõlpsalt vabaneda.
12.06.2019 kohtumäärusega puutuvalt viitas avaldaja muuhulgas asjaolule, et ÄS § 60 lg 31 näeb ette, et ÄS § 60 lg-s 3 nimetatud kohtumäärus äriühingu registrist kustutamiseks toimetatakse äriühingule kätte ja äriühingul on õigus 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebus. 12.06.2019 kohtumääruse edasikaebamiskorras on aga kirjas, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Viru Maakohtu poolt 11.07.2019 väljastatud 12.06.2019 kohtumääruse kohaselt toimus kohtumääruse jõustumine 29.06.2019. 12.06.2019 kohtumäärus on äriühingu 08.07.2019 kustutamiskande aluseks, seega toimus äriühingu registrist kustutamine enne ÄS § 60 lg 31 sätestatud vaidlustamistähtaja möödumist. Riigikohus on praktikas väljendanud seisukohta, et äriühingu registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg. Riigikohtu kolleegium on jõudnud ÄS § 60 lg 31 osas seisukohale, et sättes nimetatud eelduse täitmata jätmisel ei ole osaühingu registrist kustutamine põhjendatud. Eeltoodule lisaks juhib avaldaja tähelepanu, et MTA ja OÜ Casa Investment on tsiviilasja nr 3-18-843 osapoolteks. Eelnimetatud tsiviilasjas tegi Tartu Halduskohus 28.06.2019 kohtuotsuse, millega jättis OÜ Casa Investment-i kaebuse rahuldamata. Viimane apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 29.07.2019. TsMS § 218 lg 1 kohaselt toimub äriühingu äriregistrist kustutamine tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Eeltoodud säte reguleerib küll olukordi, kus äriühingu suhtes on juba likvideerimismenetlus läbi viidud, kuid analoogia korras võiks seadusandja poolt loodud sätte põhimõte kohalduda ka olukorras, kus osaühing kustutatakse äriregistrist näiteks majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu, kuna TsÜS § 45 lg 1 mõttes lõppeb juriidiline isik registrist kustutamisega ja kaotab oma õigusvõime.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 ja 121 alusel on juriidilise isiku likvideerija määramise ja juriidilise isiku sundlõpetamise asjad hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 7. lõikest tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Käesoleva avalduse menetlemiseks oli vaja hinnata esiteks, kas ennistamiseks on mõjuv põhjus ja teiseks, kas ennistamise rahuldamise korral on täidetud täiendava likvideerimismenetluse alustamise eeldused. Õiguskirjanduse (TsMS I osa, § 68, komm 3.4.2.c, lk 395) kohaselt kui kohus leiab, et tähtaja ennistamiseks alust ei ole, tuleb teha kaks eraldi määrust- üks tähtaja ennistamata jätmise ja teine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Kuna tähtaja ennistamata jätmine on TsMS § 68 lg 4 kohaselt eraldi vaidlustatav, siis tuli ennistamise taotlus lahendada esimeses järjekorras. Kohus leidis, et antud asjas ei esine alust likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks ning jättis ennistamise taotluse rahuldamata 08.08.2019 määrusega, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2019 määrusega. Ehkki kohus on juba jätnud rahuldamata ennistamise taotluse, mis välistab täiendava likvideerimismenetluse alustamise, analüüsib kohus ka täiendava likvideerimismenetluse eelduseid. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu
võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Täiendava likvideerimismenetluse alustamise eeldused on, et --võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, --tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada --osaühingut ei oleks võinud registrist kustutada vaidluse tõttu nõude üle. Esimene eeldus langeb ära. Kuivõrd äriühing kustutati likvideerimismenetlust läbi viimata, siis ei ole ka MTA nõuet selle raames rahuldatud. Teise eelduse esimene osa- tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada- ei ole täidetud. Võlausaldajal on võimalik esitada nõue äriühingu juhatuse liikme vastu. Arvestades haldusasjas 3-19-803 esitatud asjaolusid on MTAl see ka plaanis. Eelsammuna on selleks taotletud juhatuse liikme suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist. Kohtule 29.04.2019 nimetatud taotluse esitamisega on MTA alustanud juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamise menetlust. Halduskohtu tehtud, MTA taotlust rahuldav lahend on jõustunud. Riigikohus ei võtnud juhatuse liikme kaebust 04.09.2019 määrusega menetlusse. Kohtupraktika - 3-3-1-37-13 p. 28 - kohaselt saab MKS § 40 lg 1 alusel juriidilise isiku seaduslik esindaja vastutada ainult kehtiva maksuvõla eest, mistõttu on määrav, et vastutusotsus oleks tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsus teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuse lõppemist, siis jääb nõue haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 ja § 61 lg 2 tulenevalt vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Lahendis 3-3-1-75-09 leiti, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab kohustuse täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Juhatuse liikme solidaarne vastutus on aktsessoorne kõrvalkohustus ehk et see kehtib vaid juhul kui põhikohustus kehtib. Põhikohustus antud asjas on OÜ Casa Investment maksuvõla suhtes tehtud vastutusotsus ja selle osas on menetlus jõustunud lahendiga Tartu Halduskohtu asjas 3-18-843 lõppenud. Seega OÜ Casa Investment suhtes on küll vastutusotsus tehtud, kuid MKS § 114 lg 1 kohaselt kannab maksuhaldur maha juriidilise isiku maksuvõla tema likvideerimismenetluseta sundlõpetamise korral, kui puudub maksukohustuse täitmise eest vastutav kolmas isik. Seda sätet tuleb Riigikohtu lahendi 3-3-175-09 p. 11 kohaselt mõista selliselt, et kui juriidilise isiku lõppemise hetkel ei ole maksuvõla eest vastutavale kolmandale isikule tehtud MKS § 96 alusel vastutusotsust, siis on maksukohustuse täitmine võimatu ja maksuvõlg tuleb tunnistada lootusetuks ning maha kanda. Sama põhimõtet on korratud lahendi 3-3-1-15-12 punktis 50 i)- „Seega kui juriidilise isiku lõppemise hetkel ei ole maksuvõla eest vastutavale kolmandale isikule tehtud vastutusotsust, siis on maksukohustuse täitmine võimatu“. Maksuhalduril olnuks (ka lahendis 3-3-1-75-09 p.13 esitatu järgi) võimalus taotleda likvideerija määramist. MTA seda õigeaegselt ei teinud ja kuna ka käesolev ennistamise avaldus on esitatud mõjuva põhjuseta ja hilinenult, siis alust likvideerimismenetluse läbiviimiseks ei ole. Teise eelduse teine osa- ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada- ei ole samuti täidetud. Tsiviilasjas 2-19-6766 on jõustunud lahendis tuvastatud, ja seda kinnitab avaldaja ka käesolevas asjas, et äriühingul puudub vara, seega puuduks ka likvideerimismenetluses võimalus võlausaldaja nõuet rahuldada. 12.06.2019 kohtumääruse tegemisel tsiviilasjas nr 2-19-6766 oli kohtule teada OÜ Casa Investment varaline kohustus MTA ees summas 324 146,17 eurot, kuid kohtu andmeil äriühingul realiseeritav vara puudus ja MTA kui võlausaldaja ei olnud kohtule tähtaegselt oma nõudeid esitanud. Registrisse ennistamine likvideerimismenetluse läbiviimiseks on vajalik juhul kui ühingul on vara. Antud juhul on äriühingul vara puudumist kinnitanud ka avaldaja ise halduskohtu asjas nr 3-19-803 29.04.2019 esitatud
taotluses /vt nimetatud asjas Tallinna RKK 18.06.2019 lahendi lk 3 punkt 9/. Kohus ei ole kohustatud läbi viima täiendavat likvideerimist tulenevalt asjaolust, et enne kustutamist oli kohtule teada OÜ Casa Investment varaliste kohustuste olemasolu MTA ees. Kohustuse puhul ei ole tegemist niisuguse varaga, mille kuuluvus või õiguslik staatus vajaks vältimatult reguleerimist, vältimaks tsiviilõigussuhetes õiguskindlusetuse tekkimist. Kuna vaidlust selle üle, et OÜl Casa Investment puudub vara, ei ole, siis likvideerimise ennistamine ei muuda võlausaldaja olukorda, sest tema nõue ei saaks vara puudumise tõttu ikkagi rahuldatud. Kolmas eeldus- vaidluse kestmine nõude üle- oli küll tõendatud käesoleva avalduse esitamise hetkel, sest äriühing on vaidlustanud talle tehtud maksuotsuse haldusasjas 3-18-843. Nimetatud asjas 28.06.2019 kuulutatud lahendi kohaselt oli seda võimalik edasi kaevata hiljemalt 29.07.2019. Seega äriühingu kustutamiskande ajal oli lahend olemas, samas kohtuvaidlus loetakse lõppenuks siis, kui seda enam ühelgi viisil vaidlustada ei saa. Küll aga ei ole täna enam kohtumenetluses vaidlust nõude üle, sest OÜ Casa Investment ei kaevanud haldusasja 3-18-843 otsust edasi. Ja seetõttu puudub perspektiiv täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Asjaolu, et MTA ja OÜ Casa Investment vahel oli halduskohtus pooleli menetlus, mille tulemusel kohtuotsusega jäeti viimase kaebus vastutusotsuse tühistamiseks rahuldamata, ei puuduta likvideerimismenetluse läbiviimist, kuivõrd selleks õigustatud isik ei ole taotlenud tsiviilmenetluse käigus OÜlt Casa Investment võla sissenõudmist, sealjuures ei esitanud registripidajale oma nõuet. MTA seisukoht, et OÜ Casa Investment registrist kustutamine oli ebaseaduslik ÄS § 218 lg 1 kohaselt, on ekslik, kuivõrd viidatud säte reguleerib olukorda, kus likvideerimismenetlus on läbi viidud ja likvideerijad esitavad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Sundlõpetamise korral teostatakse äriühingu kustutamine kohtumääruse alusel. ÄS § 218 lõike 1 kohaselt ei või likvideerimise korral likvideerijad esitada osaühingu äriregistrist kustutamiseks avaldust, kui osaühing osaleb poolena Eestis käimasolevas kohtuvaidluses. OÜ Casa Investment kustutati ilma likvideerimismenetlust läbi viimata äriregistrist 08.07.2019 jõustunud kohtumääruse alusel. Tartu Halduskohus on OÜ Casa Investment kaebuse jätnud rahuldamata oma 28.06.2019 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-18-843. Otsus on jõustunud. ÄS § 218 tähenduses on pooled menetlusosalisteks üksnes TsMS § 205 mõttes. Käimasoleva kohtumenetluse näol peab tegemist olema hagimenetlusega, kus kustutatud äriühing saab olla eelkõige kostja ning võlausaldaja on hageja. Silmas ei ole peetud ei hagita menetlust ega ka hagimenetluses kolmandaks isikuks olemist, seega rangelt vaid hageja/kostja staatuses olemist, mis tähendab, et võimalik pooleliolev halduskohtumenetlus ei ole aluseks täiendava/esmakordse likvideerimismenetluse vajalikkuse aspektist. Kahetsusväärselt ei ole avaldaja oma avalduse 4. lk esimeses lõigus kohtuasjale tehtud viidetes suutnud eristada tsiviil- ja halduskohtumenetlust ning nimetab Tartu Halduskohtu menetluses olnud asja 3-18843 tsiviilasjaks. Seaduses ettenähtud tähtaja möödalaskmine võtab ära võimaluse oma õiguste ja huvide kaitseks kohtusse pöördumise, kui möödalastud tähtaega ei ennistatud. Ehk et antud juhul esineb alus täiendava likvideerimise läbiviimise avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 463, § 465, § 660 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.