2-19-12103/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

13.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud A T esitas 13.08.2019.a kohtule pankrotiavalduse ja avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik elatub vanaduspensionist, mille netosuurus on 508 eurot kuus. Perekonnaseisult lesk, abikaasa suri juba 2005. aastal. Kohus on temalt 27.03.2019 otsusega välja mõistnud T S kasuks kokku 8642,60 eurot (6199,05 + menetluskulud 2331,55 + täiendavad menetluskulud 112). Kohustus tulenes pooltevahelisest komisjonilepingust ja võla sissenõudmiseks on algatatud 2 täitemenetlust. Võlgniku pankrotiavaldusest nähtub, et ta ei suuda väljamõistetud võlgnevust tasuda. Võlgniku Swedbank kahe konto jääk kokku oli ca 10 eurot. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid ning ta ei ole liitunud kogumispensioniga. Võlgniku ainus sissetulek on tema vanaduspension, mida ei saa arestida ega arvata pankrotivarasse, sest seda keelab Täitemenetluse seadustiku § 131. Kinnistusraamatust nähtub, et kuni 19.01.2018 kuulus võlgnikule xxxx asuv 19,8 m2 suurune korteriomand (registriosa nr xxxx), mille reaalosaks on korter nr xxxx. Võlgniku võlausaldaja T S esitas 12.09.2019 Harju Maakohtule hagi, et tunnistada kehtetuks nimetatud korteriomandi koormamine isikliku kasutusõigusega võlgniku enda kasuks ja selle korteriomandi kinkelepinguga loovutamine võlgniku pojale T K, isikukood xxxx. Tagasivõitmise hagiavaldusest nähtub, et võlgnik muutis end teadlikult varatuks vahetult peale seda, kui temale sai teatavaks, et võlausaldaja T S on esitanud tema vastu hagi võlgnevuse ja viivise nõudes. Tänase seisuga ei ole kohus seda hagi veel menetlema asunud. Pankrotimenetluse esialgseid kulusid võlgniku vara arvelt katta ei saa. Xxxx korteriomandi kinkeleping on PankrS § 111 alusel ilmselt tagasivõidetav. Pankrotiavalduses teatab võlgnik oma kohustustest kogusummas 9850,55 eurot: 8642,60 eurot võlgnevus T. S ees, alus jõustunud kohtulahendid ts. asjas 2-17-18071; 1207,95 eurot täitemenetluse kuludest tulenev võlg kohtutäitur Risto Sepp ees. Maksuvõlg puudub ja peale ülaltoodute ei ole teada võlgniku muid täitmata kohustusi. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel ka viivised ning võlgade täpne suurus selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Kontrollimist/täpsustamist vajaks veel kohtutäituri põhitasu nõue. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu - võlgasid on üle 9 850 euro, kuid puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik,

eeldatakse et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Pankrotiavalduses sisaldus ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Maksejõuetuseni viisid võlgniku valed majandusotsused, mille tulemusel mõisteti temalt võlg välja kohtuvaidluses. Võla hüvitamiseks puudub piisav sissetulek ja vanaduspension seda ei võimalda. Kuid kui leiab kinnitust, et ta loovutas Xxxx korteriomandi oma pojale tasuta, st vastusooritust saamata, on võlgnik end teadlikult maksejõuetuks muutnud. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tuleb menetluse edasises käigus kaaluda Xxxx asuva korteriomandi tagasivõitmise võimalust. Hageda saaks juhul, kui keegi võlausaldajatest tasub tagasivõitmishagi esitamise ja kohtuvaidluse kulud, milliste suurus ei ole täna teada. Seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks üle 9 850 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur peab tagasivõitmise võimalusi tõenäoliseks. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).