Tallinn, Kotzebue tn 18a korteriühistu hagi I. R. vastu võla nõudes 729,83 eurot
Tsiviilasja hind
Asja läbivaatamine
Hageja: Tallinn, Kotzebue tn 18a korteriühistu (registrikood 80295400, asukoht Kotzebue 18a, Tallinn 10411); Hageja lepinguline esindaja: S. M. (Afford Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx); Kostja: I. R. (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: A. P. (Andrei Petrov Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx). Lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
08.05.2019, edasi kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata Tallinn, Kotzebue tn 18a korteriühistu hagi I. R. vastu põhinõude 247,55 euro väljamõistmiseks.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt I. R.lt hageja Tallinn, Kotzebue tn 18a korteriühistu kasuks majandamiskulude võlgnevus perioodil 01.05.2016-31.05.2018 summas 295,10 eurot.
7.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista I. R.lt välja Tallinn, Kotzebue tn 18a korteriühistu kasuks menetluskulud 741,73 eurot, millest 670,98 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 70,75 eurot on riigilõiv.
9.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb I. R.l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (741,73 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Rahuldada I. R. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
11.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tallinn, Kotzebue tn 18a korteriühistult välja I. R. kasuks menetluskulud 1042,48 eurot (lepingulise esindaja kulud).
12.Jätta rahuldamata I. R. avaldus menetluskulude väljamõistmiseks summas 707,53 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Tallinn, Kotzebue tn 18a korteriühistu esitas 25.04.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1455,70 euro saamiseks. Kohus tegi 02.05.2018 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 30.05.2018. Võlgnik esitas 07.06.2018 ja 08.06.2018 nõudele vastuväite. Kohus lõpetas 26.06.2018 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 28.06.2018 kohtumäärusega avaldajat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Hagi asjaolud
2.Tallinn, Kotzebue tn 18a korteriühistu (hageja) esitas 12.07.2018 Harju Maakohtule hagi I. R. (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse (kd I, tl 27-30) kohaselt on kostja omandis aadressil Kotzebue 18a-x, Tallinn asuv korteriomand. Kostja on jätnud täitmata seadusest tuleneva korteriomaniku kohustuse tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Hageja on jätnud maksmata temale kuuluva korteriomandiga seotud maksed. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-16-109177 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus seisuga 30.04.2016 summas 265,22 eurot. Menetluses selgus, et kostaja oli võlgnevuse katteks teostanud makseid ajavahemikus 03.2016-04.2016. Kostja poolt teostatud maksetest ei piisanud jooksva arve summa katteks ning sellest jäi tasumata summa 80,08 eurot. Ajavahemikus 15.05.2013 kuni 11.04.2014 näidatud kommunaalkulude eest teostas kostja tasumise valikuliselt, jättes osade teenuste eest tasumata. Seetõttu tekkis kostjal võlgnevus summas 191,13 eurot. Lähtudes eelpool toodust oli kostjal seisuga 30.04.2016 võlgnevus hageja ees põhivõlgnevus summas 265,22 eurot (191,13 - 5,99 + 80,08). Ka alates 30.04.2016 on kostja jätnud hageja poolt esitatud arved osaliselt või täies ulatuses tasumata. Kohtuotsusega tsiviilasjas 2-16-109177 kostjalt väljamõistetud summa 265,22 eurot nõuti kostjalt täitemenetluses sisse ning kanti hagejale üle 28.07.2017. Hagi esitamise ajaks on seega kostja
võlgnevus hageja ees 997,38 eurot (1242,60 – 265,22), millest põhivõlgnevus on summas 981,71 eurot ning kõrvalnõuded (viivis) summas 15,67 eurot. Viivised põhinõudelt on arvestatud 0,07 % võlgnevusest päevas kuni 15.01.2018 KÜS § 7 lg 4 alusel ja 0,022 % võlgnevusest päevas alates 15.01.2018 KrtS § 42 lg 1 alusel. Hageja palus välja mõista I. R.lt korteriühistu Kotzebue 18a kasuks võlgnevuse seisuga 12.07.2018 summas 997,38 eurot.
3.Hageja täpsustas hagi 06.09.2018 (kd I, tl 59-61) ja 26.09.2018 (kd I, tl 70-71). Kostjal on seisuga 31.05.2018 võlgnevus hageja ees summas 977,38 eurot (kd I, tl 61). Hageja on hagiavalduses esitanud ka viivisnõude summas 15,67 eurot, millest hageja loobub.
4.Kostja vastuväidete osas märkis hageja 05.11.2018 seisukohas (kd I, tl 83-85), et korteriühistu põhikirjas punktides 4.2.6.1 jj on arvestamise põhimõtted järgmised: üldelekter- vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandite arvule; vesi ja kanalisatsioon- vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel, taatlustähtaja möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele. Korteriomanikele, kes ei ole esitanud veenäite jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks, arvestatakse eelmise kuu tarbitud kogus vahe alusel, mis moodustub veenäite esitanud korterite ja kogu maja tarbimisest, ning jagatakse veenäite mitteesitanud korteriomanike vahel võrdselt. korterite elekter- vastavalt eelmise kuul tarbitud korteri elektrinäidule ja tarnija poolt esitatud arvele arvestatakse korteriomandile korteri elektrikulu arvesti näitude järgi; prügivedu- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; elamu remondifond- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; halduskulud- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; koristus- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; üldvesi- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korteriomandite arvule; avariifond- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; laenu tagasimakse- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; reservfond- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; kindlustus- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; Põhikirja punkti 4.2.7. kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomandi omanikult viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viiviste tasumisest võib ühistu liikme vabastada mõjuvatel põhjustel juhatus oma otsusega. Teadaolevalt teeb korteriühistu majandamisekulude suuruse ja teenuste tariifide prognoosi teatavaks majanduskavas. 08.09.2014 kinnitati korteriühistu üldkoosolekul 2014.-2015. majanduskava. Kuna 2016. aastal majanduskavas muudatusi tariifide osas ei olnud, siis kehtisid 2014.-2015. aasta tariifid. 09.05.2017 kinnitati korteriühistu üldkoosolekul 2017. aasta majanduskava. Lisanduvalt kinnitati raamatupidamisteenusega seonduvate kulude suurus 01.10.2015 üldkoosolekul ning halduskulude suurus 17.02.2016 üldkoosolekul.
Asjaolu, et kostja üldkoosolekutest osa ei võtnud, ei anna alust väita, et neid ei toimunud. Kostja möönab oma vastuses hagiavaldusele, et eelnimetatud teenuste tarbimine korteriühistu poolt on vajalik. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja peab maja kindlustamist ebavajalikuks. Mis puudutab teenuseid, mida kostja väidetavalt ei kasuta või ei pea vajalikuks ühel või teisel põhjusel (üldelekter ja torude puhastamine Toruabi spetsialistide poolt), siis selle suhtes on hageja seisukohal, et tegemist on maja korrashoiu tagamiseks vajalikke kulutustega. KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Sarnane põhimõte leidub ka varasemalt kehtinud KOS § 13 lg-s 3, mille kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Ka varasemalt kehtinud regulatsioon ei võimaldanud keelduda vajalike kulude kandmisest. Hageja selgitab kostjale erinevust haldusteenuse ja halduskulude vahel. Haldusteenuse all on mõeldud üksnes raamatupidamist. Seejuures ongi arvetel haldusteenuse real vastav märge, mis sisaldab teksti (raamatupidamine). Halduskulu kogutakse vajalike halduskulude kandmiseks (maja juures vajaminevate vahendite ostmiseks, nt koristusvahendid vajadusel, trepikoja võtmete koopia, lambipirnid, riigilõivud, pangatasud jne). Kuna kostja esitas vastuväite vee tarbimise kohta, peab hageja vajalikuks selgitada järgmist. Korteriühistu põhikirja p. 4.2.6.2 kohaselt arvestatakse vee tarbimisega ja kanalisatsiooni kasutamisega seonduvad kulud järgmiselt: vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel, taatlustähtaja möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele. Korteriomanikele, kes ei ole esitanud veenäite jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks, arvestatakse eelmise kuu tarbitud kogus vahe alusel, mis moodustub veenäite esitanud korterite ja kogu maja tarbimisest, ning jagatakse veenäite mitteesitanud korteriomanike vahel võrdselt. Kostja esitab veenäite e-posti teel, kuid ebaregulaarselt. Sellest tingitult erineb kostjale esitatud arvetel näidatud tarbimise ulatus oluliselt kostja väidetavast tarbimisest. Kui kostja täidaks veenäitude esitamise kohustust korralikult, võiks olukord olla teine. Hageja ei saa nõustuda kostja seisukohtadega, mille kohaselt peab korteriühistu juhatus kõikide tööde tellimist üldkoosolekuga kooskõlastama. Korteriühistu Kotzebue 18 a põhikirja punkti 7.4.8 kohaselt kuulub elamu haldamise ja majandamise korraldamine juhatuse ainupädevusse. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja poolt esitatud arveid (arve nr. 16129, arve nr. 16147, arve nr. 16165, arve nr. 16183, arve nr. 16201, arve nr. 17002, arve nr. 17020, arve nr. 17038 ja arve nr. 17056) ei ole kostja varem näinud. Arved on saadetud kostja poolt antud emailile (xxx), sellelt samalt emaililt saadab ta ise kirju KÜ liikmetele. Hageja on seisukohal, et need arved on kostjani jõudnud. Need arved on ka täies ulatuses tasumata. Hageja nõue kostja vastu on täies ulatuses põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja elab majas alates 22.02.2013 ning alates sellest ajast pöördus ta hageja poole päringutega seletada majandamis- ja kommunaalkulude arvestuse korda ning esitada talle esialgseid dokumente, mille alusel arved arvestatakse ühistu liikmetele. Hageja ei ole vastanud sisuliselt kostja päringutele majandamis- ja kommunaalkulude arvestuse põhimõtete ning viivise kohta ega dokumente esitanud. Ühistul ei ole toimunud ühtegi üldkoosolekut, millega oleksid määratud majandamiskulud. Ühistul ei ole toimunud remonditöid, ühistul ei ole majahoidjat.
Hagiavalduse alusel saab teha järelduse, et hageja nõuab majandamiskulude põhivõlgnevust perioodi 01.05.2016-31.05.2018 eest summas 977,38 eurot. Võlgnevus seisuga 30.04.2016 on välja mõistetud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-16-109177 alusel summas 265,22 eurot ning on tasutud kostja poolt. 31.05.2016 arve nr. 16074 on väljastanud perioodi 01.05.2016- 31.05.2016 eest, sellest arvest peab hageja võlgnevust arvestama. Arve nr. 16038 (märtsikuu eest) ja arve nr. 16056 (aprillikuu eest) ei puutu asjasse. Kõigis arvetes on järgmised positsioonid: 1. halduskulu ja haldusteenus, 2. kindlustus, 3. prügivedu,
4.pesu ja kanalisatsioon, 5. elektrienergia, 6. üldelekter, 7. remondifond, 8. Elektritööd ja 9. viivis KÜ liikmele. Kostja esitab vastuväited kõigile arvetel märgitud positsioonidele. Kostja avaldab, et arvete positsioonid ei ole dokumentaalselt tõendatud ega põhjendatud.
1.Vastuväited halduskulule ja haldusteenuste vastu Antud kulud ei ole kindlaksmääratud üldkoosoleku otsusega. Halduskulud ja haldusteenus on sisuliselt üks ja sama kulu. Miks ühe ja sama teenuse eest nõutakse raha topelt? Erinevates arvetes on halduskulu erinevas summas ehk näiteks arvel nr. 16074 on 2,85 eurot, arvel nr. 17128 on 0,5 eurot.
2.Vastuväited kindlustuskuludele vastu Antud kulud ei ole kindlaksmääratud üldkoosoleku otsusega ega pole vajalikud. Kindlustusmakseid summas 27,14 eurot ei saa nõuda (kd I, tl 79, pöördel).
3.Vastuväited prügiveokulude vastu Prügivedu on põhjendamatu. Oma olemuselt on prügiveokulu vajalik kulu, aga hageja peab tõendama kulu suurust ja jagamise õigsust algdokumentide alusel kõikides arvetes.
4.Vastuväited vee- ja kanalisatsioonikulude vastu Vee- ja kanalisatsioonikulu on põhjendamatu. Oma olemuselt on vee- ja kanalisatsioonikulu vajalik kulu, aga hageja peab tõendama kulu suurust ja jagamise õigsust algdokumentide alusel kõikides arvetes. Kostja vee tarbimine on keskmiselt 1 m3 kuus. Kostja palub hagejal tõendada vee tarbimist järgmistes arvetes: arve nr. 16111- 3,37 m3 summas 7 eurot; arve nr. 16129- 5,995 m3 summas 12,45 eurot; arve nr. 16165- 2,705 m3 summas 5,62 eurot; arve nr. 16201- üldvesi summas 4,14 eurot, arve nr. 17038- 5,017 m3 summas 10,42 eurot; arve nr. 17146- üldvesi, summas 5,13 eurot. arve nr. 17164- 18,934 m3, summas 39,31 eurot. Kokku: 84,07 eurot.
5.Vastuväited elektrienergiakulude vastu Elektrienergia kulu on põhjendamatu. Oma olemuselt on elektrikulu vajalik kulu, aga hageja peab tõendama kulu suurust ja jagamise õigsust algdokumentide alusel kõikides arvetes.
6.Vastuväited üldelektri kulude vastu Kostja ei pea maksma üldelektri eest, kuna kostjal on eraldi sissepääs korterisse, sellepärast ta ei kasuta üldelektrit.
7.Vastuväited remondifondi vastu Remondifond ei ole kindlaks määratud üldkoosolekute otsustega. Seega ei saa hageja nõuda remondiraha summas 534,5 eurot (kd I, tl 79, pöördel).
8.Vastuväited elektritööde kulude vastu
Elektritööd ei ole ette nähtud üldkoosolekute ega juhatuse otsustega. Oma olemuselt kuuluvad elektritööd remondifondi hulka ning seda ei saa nõuda eraldi kuluna. Elektritöid summas 100 eurot ei saa nõuda (kd I, tl 79, pöördel).
9.Vastuväited arve nr. 18074 vastu Kostja ei ole nõus kuludega Toruabile, rotimürgile ja prügikottidele summas 8,02 eurot, kuna kulu ei ole dokumentaalselt tõendatud. Kostjal on eraldi kanalisatsioonikaev, mida ta puhastab omal kulul. Hagejal ei ole majahoidjat- kelle jaoks oli ostetud prügikotte?
10.Hagi kohaselt võib aru saada, et kostja ei ole tasunud järgmiseid arveid: Arve nr. 16129, arve nr. 16147, arve nr. 16165, arve nr. 16183, arve nr. 16201, arve nr. 17002, arve nr. 17020, arve nr. 17038 ja arve nr. 17056 (arvete kogusumma on 627,96 eurot). Kostja vaidleb nendele arvetele vastu, kuna kõik arvete positsioonid ei ole dokumentaalselt tõendatud ega põhjendatud. Kostja ei ole neid arveid kunagi kätte saanud ning näeb neid esimest korda. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja toimetab arved kätte kostjale emaili teel (xxx), kuna kostjal on eraldi sissepääs korterisse. Kostjal ei ole teiste trepikodade võtmeid. Perioodil 01.05.2016-31.05.2018 on kostja tasunud majandamis- ja kommunaalkulude katteks 766,82 eurot (kd I, tl 79, pöördel). Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning määrata kindlaks menetluskulude jaotus, millega jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole.
7.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: kostja omandis on aadressil xxx asuv korteriomand (kd I, tl 32); kostja on jätnud osaliselt maksmata temale kuuluva korteriomandiga seotud maksed; Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-16-109177 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus seisuga 30.04.2016 summas 265,22 eurot (kd I, tl 33-34). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
9.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).
10.Poolte vahel on vaidlus võlgnevuse suuruse ja võlgnevuse perioodi üle.
11.Kuni korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) jõustumiseni 01.01.2018 tuleb kohaldada varem kehtinud regulatsiooni. KrtS rakendussätetest ei tulene uuele korteriomandeid ja –ühistuid reguleerivale seadusele tagasiulatuvat jõudu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 näeb ette korteriomaniku kohustused tasuda kaasomandil lasuvad maksud ning kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused, koosmõjus KÜS (kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus) § 151 lg 1, mille kohaselt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on
korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
12.12.07.2018 hagiavalduses märkis hageja, et kostja on alates 30.04.2016 jätnud hageja poolt esitatud arved osaliselt või täies ulatuses tasumata. Kostja võlgnevus on kajastatud kuni 31.05.2018. 12.07.2018 seisukoha järgi on kostja võlgnevuse suuruseks 997,38 eurot (kd I, tl 29, pöördel). 06.09.2018 seisukohas selgitas hageja, et võlgnevuse periood on 30.04.2016-31.05.2018 ning võlgnevuse suuruseks seisuga 31.05.2018 on 977,38 eurot (kd I, tl 61). 10.01.2019 märkis hageja, et kuna hageja viivist ei nõua, on hageja korrigeeritud põhinõude suuruseks 729,83 eurot (seisuga 31.05.2018). Nõude tõendamiseks on hageja kohtule esitanud ka tabeli (periood 31.01.201730.04.2018) (kd I, tl 119). 08.05.2019 eelistungil selgitas hageja, et hagiavaldusest lähtuvalt on hageja nõude arvestamist alustanud sellega et 30.04.2016 seisuga oli kostja võlgnevus 265,22 eurot, mis tuli jõusutnud kohtulahendist, mis on koos hagiavaldusega esitatud. Vaidlusalune periood on 01.05.201631.05.2018, sellel perioodil esitati kostjale arve summas 1733,10 eurot. Hageja täpsustas eelistungil üle, et kui võtta 30.04.2016 seisuga võlgnevuse 265,22 eurot ja liita 1733,10 eurot saab 1998,32 eurot, see sisaldab viiviseid 498,47 eurot, täpselt sama summa kajastub kostja tabelis. Kui viivised maha lahutada 1998,32 eurost, saab 1499,85 eurot, millest omakorda lahutas hageja perioodil tasutud summa, mis on viimases kostja tabelis, see summa on tasutud. Arvutuste kohaselt on hageja nõue 733,03 eurot, 10.01.2019 menetlusdokumendis märkis hageja, et nõue on 729,83 eurot saab, 4-eurost anomaaliat ei suutnud leida, aga kuna see on kostja kasuks, siis hageja nõue on 729,83 eurot (kd I, tl 114 pöördel). 04.07.2019 määruses palus kohus hagejal selgitada oma nõude suurust. 05.08.2019 seisukohas (kd I, tl 194-195, pöördel) selgitas hageja, et hageja on põhinõude kujunemist selgitanud 08.05.2019 eelistungil ning hageja leiab, et põhinõude suurus on õige. Seega on hageja eeltoodud seisukohtade järgi kostja võlgnetavaks perioodiks 01.05.2016-31.05.2018 ja võlgnevuse suuruseks 729,83 eurot.
13.Eeltoodust nähtuvalt on hageja oma haginõuet vähendanud. Haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS § 376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.03.2019 lahend nr 2-14-61508, p 17). Hageja on esialgses hagis esitanud nõude võlgnevuse 977,38 euro saamiseks. 10. jaanuaril 2019 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 729,83 eurot. Seega on hageja vähendanud hagis põhinõuet 247,55 euro osas, mida kohus käsitleb hagi tagasi võtmisena. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kostja ei ole hagist osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud. Kohus jätab hageja põhinõude 247,55 euro väljamõistmise osas läbi vaatamata.
14.Hageja vähendas menetluse käigus nõuet ja nõuab kostjalt 729,83 euro suurust majandamiskulude võlgnevust. Seega on tsiviilasja hinnaks praeguses asjas 729,83 eurot (TsMS § 123, TsMS § 124 lg 1).
15.Kostja selgitas lõplikus 13.09.2019 seisukohas (kd II, tl 1-2), et hageja võlgnevuse arvestus on vale. Kostja arvamusel on põhivõla kujunemine järgmine: 1733,10 eurot – 498,47 eurot – 766,82 eurot = 467,81 eurot. Kostja on ülaltoodut selgitanud järgnevalt. Hageja nõuab võlgnevust perioodi 01.05.2016-31.05.2018 eest. Võlg 30.04.2016 seisuga 265,22 eurot on välja mõistetud ning tulenevalt sellest ei puutu see asjasse. Võlgnevuse arvestus algab alates 31.05.2016 arvest nr. 16074 (maikuu eest), mis on väljastatud 01.05.2016-31.05.2016 eest. Hageja arvutab võlgnevust alates arvest nr. 16056, mis ei ole õige. (arve 16056 on tasutud- kd I, tl 63). Arve nr. 16038 (märtsikuu eest) ja arve nr. 16056 (aprillikuu eest) ei puutu asjasse. Hageja on loobunud viivisest summas 498,47 eurot. Kostja on tasunud arved põhisummas (so ilma viiviseta) 766,82 eurot: kostja kirjutas selgituses, millise arve eest ta tasub ning milliste maksete katteks. Seega kuulub vaidlustamisele põhisumma 467,81 eurot, mitte aga 729,83 eurot.
16.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja kostjale esitanud järgmised arved (kd I, tl 35-48) perioodil 30.04.2016-31.05.2018: Arve nr 16056 tasumata summa 11,10 eurot (viivis); Arve nr 16074 tasumata summa 10,54 eurot (viivis); Arve nr 16093 tasumata summa 12,90 eurot (viivis); Arve nr 16111 tasumata summa 14,99 eurot (viivis); Arve nr 16129 summas 95,61 eurot (sh viivis 14,37 eurot); Arve nr 16147 summas 93,30 eurot (sh viivis 12,68 eurot); Arve nr 16165 summas 54,07 euro (sh viivis 14,87 eurot); Arve nr 16183 summas 51,07 eurot (sh viivis 16,08 eurot); Arve nr 16201 summas 53,60 eurot (sh viivis 17,46 eurot); Arve nr 17002 summas 52,56 eurot (sh viivis 18,22 eurot);
Arve nr 17020 summas 52,34 eurot (sh viivis 17,17 eurot); Arve nr 17038 summas 64,60 eurot (sh viivis 19,53 eurot); Arve nr 17056 summas 54,65 eurot (sh viivis 19,80 eurot); Arve nr 17074 tasumata summa 24,24 eurot (arve kokku 56,69 eurot, mis sisaldab viivist 21,39 eurot, kostja poolt tasutud 32,45 eurot); Arve nr 17092 tasumata summa 24,15 eurot (arve kokku 54,21 eurot, mis sisaldab viivist 21,30 eurot, kostja poolt tasutud 30,06 eurot); Arve nr 17110 tasumata summa 19,50 eurot (viivis); Arve nr 17128 tasumata summa 20 eurot (viivis); Arve nr 17146 tasumata summa 21 eurot (viivis); Arve nr 17164 tasumata summa 24 eurot (viivis); Arve nr 17182 tasumata summa 25 eurot (viivis); Arve nr 17200 tasumata summa 26 eurot (viivis); Arve nr 18002 tasumata summa 30 eurot (viivis); Arve nr 18020 tasumata summa 25 eurot (viivis); Arve nr 18038 tasumata summa 30 eurot (viivis); Arve nr 18056 tasumata summa 31 eurot (viivis) ning Arve nr 18074 summas 56,16 eurot (arve kokku 56,16 eurot, mis sisaldab viivist 15,67 eurot). Hageja on kohtule esitanud väljavõtted kostja poolt tasutud summadest perioodil 01.04.201904.09.2016 (kd I, tl 63) ja perioodil 05.09.2016-05.09.2018 (kd I, tl 64). Pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja ülekannete selgitusse märkinud, milliste arvete eest, milliste kulude eest ja millistes summades kostja majandamiskulusid hagejale tasub. Kostja poolt tasutud summad kajastuvad ka ülaltoodud majandamiskulude arvete peal. Kuna hageja nõuab kostjalt võlgnevust alates 01.05.2016, siis kohus võlgnevuse suuruse kindlakstegemisel arvet nr 16038 (arve kuupäev 31.03.2016) ja arvet nr 16056 (arve kuupäev 30.04.2016) ei arvesta. Samuti ei arvesta kohus võlgnevuse suuruse kindlakstegemisel tsiviilasjas nr 2-16-109177 kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevust 265,22 eurot, kuna antud võlgnevus on tasutud. Lisaks on kostja maksete teostamisel määranud, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis (VÕS § 88 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja määrata, et kostja poolt teostatud maksed on arvestatud kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse katteks. Kuna hageja kostjalt viivist ei nõua, siis need arved (nr 16074, nr 16093, nr 16111, nr 17110, nr 17128, nr 17146, nr 17164, nr 17182, nr 17200, nr 18002, nr 18020, nr 18038, nr 18056), mis sisaldavad ainult viivist, saab lugeda kostja poolt täies ulatuses tasutuks. Ülejäänud arvete alusel kujuneb perioodil 01.05.2016-31.05.2018 kostja võlgnevuse suuruseks 467,81 eurot (arvestades kostja poolt tasutud summasid ning viiviseid ei arvesta) järgmiselt: - Arve nr 16129- võlgnevus 81,24 eurot; - Arve nr 16147- võlgnevus 80,62 eurot; - Arve nr 16165- võlgnevus 39,20 eurot; - Arve nr 16183- võlgnevus 34,99 eurot; - Arve nr 16201- võlgnevus 36,14 eurot; - Arve nr 17002- võlgnevus 34,34 eurot; - Arve nr 17020- võlgnevus 35,17 eurot; - Arve nr 17038- võlgnevus 45,07 eurot; - Arve nr 17056- võlgnevus 34,85 eurot; - Arve nr 17074- võlgnevus 2,85 eurot; - Arve nr 17092- võlgnevus 2,85 eurot ning - Arve nr 18074- võlgnevus 40,49 eurot.
17.Järgnevalt peab kohus võtma seisukoha, kas hageja nõue summas 467,81 eurot on põhjendatud.
18.Hageja esitas kohtule korteriühistu 08.09.2014 (kd I, tl 91-93), 01.10.2015 (kd I, tl 97-98), 17.02.2016 (kd I, tl 99-101), 20.06.2016 (kd I, tl 117) ja 09.05.2017 üldkoosoleku (kd I, tl 94, pöördel) protokollid ning 2014. aasta (kd I, tl 93) ja 2017. aasta (kd I, tl 95-96) majanduskavad. Hageja täpsustas, et 08.09.2014 kinnitati korteriühistu üldkoosolekul 2014.-2015. aasta majanduskava. Kuna 2016. aastal majanduskavas muudatusi tariifide osas ei olnud, siis kehtisid 2014.-2015. aasta tariifid. 09.05.2017 kinnitati korteriühistu üldkoosolekul 2017. aasta majanduskava. Lisanduvalt kinnitati raamatupidamisteenusega seonduvate kulude suurus 01.10.2015 üldkoosolekul ning halduskulude suurus 17.02.2016 üldkoosolekul. Kostja on märkinud, et 01.10.2015, 17.02.2016, 20.06.2016 ja 09.05.2017 üldkoosoleku protokollid on tühised, kuna üldkoosolek ei olnud õigustatud vastu võtma otsuseid kvoorumi puudumise tõttu. Hageja selgitas, et vaidlusaluste üldkoosolekute ajal reguleeris korterühistute tegevust korteriühistuseadus (kuni 30.06.2017 kehtinud redaktsioonis). Hagejale teadaolevatel andmetel ei ole mitte ükski korteriühistu liige pöördunud 17.02.2016 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks kohtusse, seega on need KÜS §13 lg 1 alusel kehtivad. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohus märgib, et kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad kvooruminõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. MTÜS § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Korteriühistuseadus ei näe üldkoosoleku kvooruminõude jaoks ette erireegleid, seega kohaldatakse korteriühistu kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seaduses sätestatut. Hageja põhikirja punkti 3.1. kohaselt on ühistu liikmeteks, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest kõik Kotzebue 18a asuva elamu korteriomandi omanikud. Korteriomandi omanikuks on elamus asuva eluruumi või mitteeluruumi omanik. Hageja põhikirja p 7.7.1 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole ühistu liikmetest. Punkti 7.7.1.1 kohaselt kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, teavitab koosoleku läbiviija sellest kokkutulnud ühistu liikmeid ja kannab selle fakti protokolli. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija. Punkti 7.7.1.2 kohaselt tuleb korduskoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on 28 liiget. 01.10.2015 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt võttis koosolekust osa 7 ühistu liiget. 17.02.2016 üldkoosolekust võttis osa 14 ühistu liiget. 20.06.2016 üldkoosolekust võttis osa 12 liiget ja 09.05.2017 üldkoosolekust võttis osa 11 liiget. Hageja on selgitanud täiendavalt, et kinnistul Kotzebue 18A asub kaks hoonet, nn „Büroohoone“ ja nn „Laohoone“ (kd I, tl 140). Ka ehitisregistrist nähtub, et kinnistul on kaks hoonet (kd I, tl 141). Büroohoones (ehitisregistris on see nimetatud kui asutusehoone) asub 17 korteriomandit (korterid nrtega x), sh kostja I. R. korter (korter nr x), ning Laohoones asub 11 korteriomandit (korterid nr-tega x), mis kõik kuuluvad ühele ja samale juriidilisele isikule. Faktiliselt on korteriühistul kokku 18 otsustusvõimelist liiget. Hageja rõhutab, et korteriomandid Laohoones valmisid 2017. aasta lõpus, enne seda oli see tühi maja ilma reaalsete korteriteta. Hageja esitas tõendina foto, millest nähtub, milline oli Laohoone enne ümberehitust (kd I, tl 142) ning foto, milline näeb Laohoone välja käesoleval hetkel (kd I, tl 143). Eelviidatud fotodelt (googlemaps väljatrükk) nähtub, et Laohoone oli enne kahekorruseline, nüüd nelja korrusega ning seda, et tegemist nö „värske“ ehitisega.
Hageja kohtule üldkoosolekust osavõtjate nimekirja esitanud ei ole. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata seda, kas 01.10.2015, 17.02.2016, 20.06.2016 ja 09.05.2017 üldkoosolekute puhul oli kvooruminõue täidetud ja kas üldkoosolek võis otsuseid vastu võtta. Samas märgib kohus järgmist. Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Seega tuleb mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Kuna häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, siis on ühistu liikmel, juhul kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on kohane õiguskaitsevahend ka juhul, kui ühistu liige leiab, et häälteenamuse nõudeid on rikutud ühistu kodukorra kinnitamise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt hagi et 01.10.2015, 17.02.2016, 20.06.2016 või 09.05.2017 üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamiseks kvooruminõude rikkumise tõttu kohtule esitatud ei ole.
18.1.Lisaks on kostja märkinud, et 01.10.2015 üldkoosoleku protokoll on tühine põhjusel, et protokoll ei ole allkirjastatud protokollija poolt, 20.06.2016 üldkoosoleku protokoll ja 09.05.2017 üldkoosoleku protokoll ja selle lisad ei ole allkirjastatud. Kohus märgib, et tühisuse aluseks saab olla mõni MTÜS §-s 241 sätestatud puudus. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Kohus märgib, et üldkoosoleku protokollide allkirjastamise rikkumise nõue ei ole sätestatud MTÜS §-is 241 kui üldkoosoleku otsuse tühistust kaasatoov asjaolu. Kohus leiab, et 01.10.2015, 20.06.2016 ja 09.05.2017 üldkoosoleku otsused ei ole tühised allkirjastamise nõude rikkumise tõttu.
19.Kostja on seisukohal, et 08.09.2014 üldkoosolekut ei ole toimunud, üldkoosoleku protokoll on võltsitud, kuna ei olnud kättesaadav MTÜS § 21 lg-s 6 ettenähtud ajal. Hageja põhikirja punktist 7.8.9 tuleneb, et pärast 14 kalendripäeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli ärakirja. Lisaks sätestab MTÜS § 21 lg-st 7 tulenevalt peab pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Eeltoodud sätetest tulenevalt peab protokoll olema ühistu liikmele kättesaadav ning liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Korteriühistul ei ole kohustust saata igale liikmele üldkoosoleku protokolli pärast koosoleku
toimumist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks korteriühistult üldkoosoleku protokolli saatmist palunud ja et korteriühistu oleks selle saatmisest keeldunud. Asjaolu, et vastav protokoll allkirjastati 02.10.2014 L. N. ja 06.10.2014 E. S. poolt, ei muuda kohtu hinnangul 08.09.2014 üldkoosoleku otsust sellel põhjusel tühiseks.
20.Kostja on esitanud vastuväited halduskulude, haldusteenuse, elamu kindlustuse, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni, elektrikulude, üldelektri, remondifondi, elektritööde kulude ning arve nr 18074 osas. Korteriühistu põhikirja (kd I, tl 87-90, pöördel) kohaselt on arvestamise põhimõtted järgmised: - üldelekter- vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandite arvule; - vesi ja kanalisatsioon- vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel, taatlustähtaja möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele. Korteriomanikele, kes ei ole esitanud veenäite jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks, arvestatakse eelmise kuu tarbitud kogus vahe alusel, mis moodustub veenäite esitanud korterite ja kogu maja tarbimisest, ning jagatakse veenäite mitteesitanud korteriomanike vahel võrdselt. - korterite elekter- vastavalt eelmise kuul tarbitud korteri elektrinäidule ja tarnija poolt esitatud arvele arvestatakse korteriomandile korteri elektrikulu arvesti näitude järgi; - prügivedu- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; - elamu remondifond- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; - halduskulud- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; - koristus- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; - üldvesi- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korteriomandite arvule; - avariifond- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; - laenu tagasimakse- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta; - reservfond- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; - kindlustus- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta. Põhikirja vaidlustatud ei ole, seega saab hageja arvestuse aluseks võtta vastavalt põhikirjas märgitud tariifid ja suurused ning muud põhimõtted.
20.1.Hageja halduskulude nõue tuleneb põhikirjast (kd I, tl 87-90, pöördel) ja 17.02.2016 üldkoosoleku protokollist (kd I, tl 99-101). Üldkoosolekul otsustati hakata koguma alates 01.03.2016 halduskulusid iga korteriomandi kohta ühes kuus 0,50 eurot. Kostja on seisukohal, et 17.02.2016 üldkoosoleku otsuse protokolli p 5.2. on tühine, kuna küsimust halduskulude suuruse kindlaksmääramise kohta ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Üldkoosoleku päevakorras oli märgitud järgmised küsimused: p 1- koosoleku juhataja ja protokollija valimine, koosoleku rakendamine, p 2- juhatuse valimine, p 3- Eesti Energia (üleminek ühisostult üksikostule), p 4- võlglased, p 5- KÜ-le uus haldusfirma ja p 6- jooksvad küsimused. Üldkoosoleku protokolli punktis 5 jooksvate küsimuste all otsustati alates 01.03.2016 hakata koguma iga korteriomandi kohta halduskulusid ühes kuus 0,50 eurot (p 5.2.). Otsuse tegemise ajal kehtinud KÜS § 201 lg 1 esimese lause kohaselt määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Hageja põhikirja punkti 7.8.1. kohaselt saab üldkoosolekul otsuseid vastu võtta ainult päevakorras loetletud
punktide osas. Üldkoosolek võib otsuseid vastu võtta päevakorra-väliste punktide osas üksnes juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Hageja kohtule 17.02.2016 üldkoosolekust osavõtjate nimekirja esitanud ei ole. Seega sai üldkoosolekul otsuseid vastu võtta ainult päevakorras märgitud punktide osas. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et 17.02.2016 üldkoosoleku punkt 5.2. on tühine tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 1, kuna üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, sest üldkoosolekul on otsustatud küsimuse üle, mida ei olnud päevakorras märgitud. Hageja halduskulude hüvitamise nõude hüvitamine kostja poolt põhjendatud ei ole.
20.2.Hageja haldusteenuse (raamatupidamine) nõue tuleneb 01.10.2015 üldkoosoleku protokollist (kd I, tl 97-98). Antud üldkoosolekul otsustati punktis 2 valida uus raamatupidamisteenust pakkuv firma korteriühitusele. Leping otsustati sõlmida Arv OÜ-ga. Hageja on täiendavalt selgitanud, et haldusteenuse ja selle arvestuse alused ei ole põhikirjaga ette nähtud, sest haldusteenus (raamatupidamine) on oma olemuselt halduskulu. Kostja oli seisukohal, et 01.10.2015 üldkoosoleku protokolli p 2 on tühine, kuna küsimust halduskulude kohta ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt 01.10.2015 üldkoosoleku protokollist ei nähtu haldusteenuse (raamatupidamine) suuruse kinnitamist. Antud üldkoosolekul otsustati sõlmida leping Arv OÜ-ga alates 01.11.2015. Täiendavalt on hageja märkinud, et 8 eurot haldusteenus (raamatupidamine) oli ühekordne tasu, kuna raamatupidaja koostas lisaks igakuistele kommunaalarvetele ka korteriühistu majandusaasta aruande 2015. aasta kohta lisatasu eest (72 eurot igakuine tasu + 72 eurot majandusaasta aruanne 2015 jagatuna 18 korteriga, so 17 korterit Büroomajas + 1 Laohoones). 4 eurot korteri kohta oli tavamakse. 3,33 eurot raamatupidamisteenuse hind langes KÜ-le alates 01.06.2017 kuni praeguseni (praegune igakuine tasu on 60 eurot jagatuna 18 korteri peale, so 17 korterit Büroomajas + 1 Laohoones). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli kostjale alates 31.08.2016 esitatud arvetel nr 16129, nr 16147, nr 16165, nr 16183, nr 16201, nr 17002, nr 17020, nr 17038, nr 17056, nr 17074 märgitud raamatupidamisteenuse suuruseks 4 eurot ning alates 30.06.2017 arvete nr 17092 ning nr 18074 peal on 3,33 eurot. Hageja on kohtule esitanud ka 11.03.2015 üldkoosoleku protokolli koos 2015. aasta majanduskavaga (kd I, tl 155-162), kuid antud majanduskava põhjal ei saa haldusteenuse (raamatupidamine) suuruseks kujuneda kostjale esitatud arvetel märgitud 4 eurot. Hageja 09.05.2017 üldkoosolekul on otsustatud kinnitada muuhulgas 2017. aasta majanduskava, millest nähtuvalt on raamatupidamisteenuse suuruseks aastal 2017 igas kuus 72 eurot. Seega kujuneb kostja osa suuruseks 4 eurot (72 eurot: 18 korterit) ja vastavalt hageja selgitustele on antud kulu suuruseks alates 30.06.2017 vastavalt 3,33 eurot (60 eurot : 18 korterit). Kuna hageja on selgitanud ja tõendanud haldusteenuse (raamatupidamine) kulu alates 01.01.2017, on alates antud kuupäevast hageja nõue põhjendatud.
20.3.Hageja poolt kindlustusmaksete esitamise õigus tuleneb põhikirjast. Hageja on lisaks esitanud tõendid kindlustuse olemasolu ja kindlustusmaksete kohta (kd I, tl 146-151, pöördel). Kostjale esitatud arvetest nähtub, et hageja nõuab kindlustusmaksete tasumist alates 31.08.2016 (arve nr 16129) summas 0,97 eurot. Alates 31.10.2016 (arve nr 16165) on kindlustusmaksete suuruseks 1,17 eurot. Alates 31.08.2017 (arve nr 17128) on kindlustusmaksete suuruseks 1,35 eurot. Hageja on selgitanud, et kindlustuse arvestuse aluseks on korteriomand. Kindlustusmaksete kujunemine on igal aastal vastavalt pakkumisele kindlustusfirma poolt. Kindlustuspoliisid on edastatud. Otsus maja kindlustada tehti meili teel teavitusega, kuna vajadus tekkis kiires korras. Vastav
e-mail on edastatud. Kuna tagasiside korteriomanikelt oli, et ollakse kindlustuse poolt, siis tehti otsus vastavalt korteriomanikelt saadud tagasiside põhjal. Samuti tuleb märkida, et vajadusest maja kindlustada oli juttu juba eelnevatel aastatel. Hageja on juurde lisanud tõendid, millest nähtub tundmatu sõiduki poolt büroohoone tuulekojale tekitatud kahjustused (kd I, tl 145). Kostja on seisukohal, et nõude alust ei ole ning kindlustusmakseid 11,48 eurot ei saa nõuda. Kohus nõustub kostja ülaltoodud seisukohaga ja märgib järgmist. Põhikirja p 4.2.6.12 kohaselt võetakse kindlustuse arvestuse aluseks vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2. Eeltoodut on kohus hagejale selgitanud ka 04.07.2019 määruses, paludes hagejal tõendada kindlustusmaksete hüvitamise nõuet (viidata konkreetsele üldkoosoleku otsusele, kus vastav küsimus otsustati) ning selgitada nõude kujunemist kostjale esitatud arvetel. Hageja kohtunõuet täitnud ei ole. Kohtule ei ole esitatud ja tsiviilasja materjalidest ei nähtu vastavat otsust, millega KÜ liikmed oleksid otsustanud kindlustuse eest tasumise. Kohtule ei ole esitatud ka hageja poolt mainitud ekirjavahetust korteriühistu liikmetega. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest kindlustusmaksete arvestamise alust. Kohtule on küll esitatud tõendid kindlustusmaksete tasumise kohta, kuid selgitamata on kostja võlgnevuse suurus ja võlgnevuse kujunemine selles osas. Ainuüksi majandusaasta aruande kinnitamine ei tekita liikmetele kohustusi.
20.4.Prügiveo, vee ja kanalisatsiooni, elektrikulude ning üldelektri arvestamise põhimõtted nähtuvad põhikirjast järgmiselt: üldelekter- tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandite arvule (p 4.2.6.1); vesi ja kanalisatsioon- vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel, korteriomanikele, kes ei ole esitanud veenäite jooksva kalendrikuu 01. kuupäevaks, arvestatakse eelmise kuu tarbitud kogus vahe alusel, mis moodustub veenäite esitanud korterite ja kogu maja tarbimisest, ning jagatakse veenäite mitteesitanud korteriomanike vahel võrdselt (p 4.2.6.2); elekter- arvestatakse elektrikulu arvesti näitude järgi (p 4.2.6.3) ning prügivedu- vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 (p 4.2.6.4). Seega tuleb antud kulude suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks eeltoodu. Hageja on märkinud, et hageja poolt tehtud arvestused jäätmeveole, samuti vee ja kanalisatsiooni, elektri ja üldelektrile arvestades kulu 17 korteriga (võttes aluseks 405,7 m2) on õiged. 04.07.2019 määruses märkis kohus, et hageja eeltoodud arvestuskäik (arvestuse aluseks 405,7 m2) antud kulude osas jääb arusaamatuks. Prügivedu on ainuke kulu, mida arvestatakse korteriomandi ruutmeetri järgi. Vaidlus puudub, et kostja korteri suuruseks on 28,5 m2 (kd I, tl 32), mis nähtub ka kostjale esitatud arvetest (so prügivedu, üldelekter, üldvesi ja remondifond). Ülejäänud näidud arvestatakse vastavalt põhikirjale näitude alusel ja tarnijate poolt esitatud arvete alusel. Hagejal tuli selgitada ja tõendada antud kulude kujunemist ja kulude suurust, samuti viidata vastavale üldkoosoleku otsusele (prügiveo osas). Hageja selgitas, et prügiveo arvestuse aluseks on esitatud arve jagatuna korteriomandi m2; üldelektri arvestuse aluseks on esitatud arve jagatuna korteriomandi m2; elektrikulu vastavalt korteri elektrinäidule; vesi ja kanalisatsioon vastavalt korteriomandi esitatud näidule. Kostja märkis vastuseks, et hageja peab tõendama ülanimetatud kulude suurust ja jagamise õigsust algdokumentidele (so tarnijate arvete) alusel kõikides arvetes ning näitama kõikide kulude arvestuse käigu selle seletusega, aga hageja ei ole midagi esitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole prügiveo, vee ja kanalisatsiooni, elektrikulu ning üldelektri kulu suurust põhjendanud ega tõendanud. Tarnijate poolt esitatud arvetega seonduvalt on hageja kohtule esitanud ostuaruande arvete lõikes perioodil 01.01.2017-31.01.2017 (kd I, tl 120, pöördel) ning perioodil 01.01.2018-31.05.2018 (kd I, tl 121). Arveid kohtule esitatud ei ole. Riigikohus on märkinud, et hageja pidi varasemalt kehtinud KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.06.2010.a lahendit asjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Riigikohus on eelmainitud otsuses märkinud, et
ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Kohus leiab, et hageja poolt võlgnevuse tõendamiseks ei saa tõendiks olla raamatupidajalt saadud tõend või arvutuste ja maksete koondtabel, samuti ei saa tõendina käsitleda võlgnikule arve(te) esitamist. Tõendiks on vaid esmased õigust sätestavad dokumendid: kehtivate üldkoosoleku otsuste protokollid, milles on märgitud hooldus- ja remondikulude tariifid; tarnijate esitatud esmased arved ja vastavate kulude jaotus ühistu liikmete vahel, mis tõendab tarnijatelt sisse ostetud kommunaalteenuste summasid; juhul kui majanduskulude jaotamise metoodika erineb seaduse sätetest, siis tuleb see kajastada ka korteriühistu põhikirjas.
20.5.Remondifondi kulude tasumist nõuab hageja põhikirja (p 4.2.6.5) ja 08.09.2014 üldkoosoleku protokolli (kd I, tl 91, pöördel) kohaselt. Antud üldkoosolekul otsustati kinnitada uus reservfondi määr 0,75 eurot/m2 kohta. 11.03.2015 üldkoosolekul otsustati jätkata remondifondi kogumist 0,75 eurot/m2 kohta. Seega kujuneb kostja osa suuruseks 21,38 eurot, mis nähtub ka kostjale esitatud arvetest. Kostja leiab, et 08.09.2014 üldkoosoleku otsuse p 4 reservfondi/remondifondi osas on tühine, kuna küsimust reservfondi/remondifondi suuruse kindlaksmääramise kohta ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Põhikirja reservfondi (p 4.2.6.11) ja remondifond (p. 4.2.6.5) on oma olemuselt erinevad mõisted, mis tuleks eraldi kinnitada üldkoosolekul. Hageja põhikirja punkti 7.8.1 kohaselt saab üldkoosolekul otsuseid vastu võtta ainult päevakorras loetletud punktide osas. Üldkoosolek võib otsuseid vastu võtta päevakorra-väliste punktide osas üksnes juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Hageja on selgitanud, et mõisted „reservfond“ ja remondifond“ on sisuliselt sünonüümid, tegemist on rahaeraldusega, millest saab katta võimalikke tulevikus tekkivaid kulusid, sh remondikulusid. Hageja selgitab, et 08.09.2014 üldkoosoleku päevakorra 4. punkti „põhikirja muutmine“ all võeti vastu otsus reservfondi/remondifondi suuruse kohta põhjusel, kuna reservfond/remondifond on põhikirja üks osa ja kavas oli juba punkt põhikirja muutmise kohta, siis sama koosoleku päevakorrapunkti all võeti vastu ka sellekohane otsus. Lisaks toimus 11.03.2015 korraline kordusüldkoosolek, kus kinnitati majanduskava 2015. aastaks, kinnitatud tariifiks oli 0,75 eurot /m2 kohta (kd I, tl 155, pöördel). Põhikirja punkti 7.7.1.4 kohaselt on korduskoosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt 3 ühistu liiget. Toimiku materjalidest nähtuvalt osales 11.03.2015 kordusüldkoosolekul 7 liiget (kd I, tl 157). Seega oli 11.03.2015 üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid. Kohus leiab, et remondifondikulu kujunemine on selge ja tõendatud.
20.6.Elektritööd kajastuvad arvetel nr 16506, 16074, 16093, 16111, 16129 ning 16147. Antud kulu suuruseks igal arvel on 20 eurot. Põhikirja punkti 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hageja on antud kulu osas esitanud 17.02.2016 üldkoosoleku protokolli (kd I, tl 99-101) ja 20.06.2016 üldkoosoleku protokolli (kd I, tl 117). Lisaks on hageja esitanud kohtule ka tõendid antud tööde teostamise kohta (kd I, tl 117, pöördel, 118). 04.07.2019 määruses palus kohus hagejal selgitada, kui suur on elektritööde kulu tervikuna ja kuidas kujunes kostja osaks igakuiselt 20 eurot. Hageja selgitas, et elektritööde kulu tervikuna on 2953,46 eurot, mis koosneb kolmest arvest (kd I, tl 196-198, pöördel). Kostja osaks kujuneks vastavalt eelmainitud KÜ koosolekul vastuvõetud otsuse põhjal alates 2016 aprillist 20 eurot korteriomandi kohta, kestusega 6 kuud. Korteriomandeid on arvestatud 17, kuna tegemist oli Büroohoone elektritöödega. 6 kuuga koguti erakorralist elektritöödeks vajalikku raha kokku 2040 eurot. Kuna aga elektritööde kogumaksumus ületas kogutud summat 913,46 eurot, siis see summa tasuti remondifondist. Lisaks on kõigil hageja liikmetele saadetud
19.02.2016 e-kiri alljärgneva sisuga: Tere! Eesti Energia on koostanud meile hinnapakkumise likvideerimaks vead, mille tuvastas Elektrilevi tehnik, et meie vastaks kõikidele nõuetele ja me saaksime jätkata ühisostult üksikostule üleminekut. Puuduste kõrvaldamise maksumus koos vajalike materjalide ja tööaja kuluga on: 1860 eur. Hind sisaldab km 20%. Teen ettepaneku minna asjaga edasi järgnevalt: Sellise summa puhul on iga korteri panus 1860:17=109,42€ Hetkel on KÜ arveldusel see summa olemas ja saaksime töö ära tellida. Alates aprillist korraldame sihtotstarbelise lisakorjanduse 20€ kuus iga korteriomandi kohta (küttekulud hakkavad vähenema) kestvusega 6 kuud. Selgituseks veel niipalju, et paralleelselt kogume reservfondi edasi nii nagu kord ette näeb. Vastuväiteid hageja liikmetelt, sh kostjalt ei tulnud. Kostja on seisukohal, et 17.02.2016 üldkoosoleku protokolli p 3 ja 20.06.2016 üldkoosoleku protokolli p 3 on tühised kvoorumi puudumise tõttu. Kohus märgib, et vastuväiteid, mis seonduvad kvoorumi nõuete rikkumisega, on kohus eespool juba käsitlenud, millest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks oma seisukohta täiendavalt korrata. Samuti ei korda kohus oma seisukohta, mis seondub allkirjastamise nõude rikkumisega seonduvalt. 17.02.2016 ja 20.06.2016 üldkoosoleku otsused kvooruminõuete rikkumise tõttu tühised ei ole. Kohus on seisukohal, et elektritöödega seonduv igakuine kulu 20 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teostati elektritöid KÜ Kotzebue 18A juures seoses sooviga ühisostult minna üle üksikostule. Hageja liikmete 20.06.2016 üldkoosoleku protokollis on kirjeldatud tööde maksumus, milliseid töid on plaanis teha (protokolli lisa), samuti seda, et tööde maksumus makstakse KÜ remondifondist. Lisaks koguti tähtajaliselt (6 kuud, alates aprill kuni september 2016) sihtotstarbeliselt remondifondi selleks raha (kd I, tl 117, pöördel, tl 118). Otsus elektritööde tellimiseks võeti vastu hageja liikmete 17.02.2016 üldkoosolekul.
20.7.Arve nr 18074 märgitud kulu (toruabi, rotimürk, prügikotid) kajastub kostjale esitatud arvel nr 18074 summas 8,02 eurot. Põhikirja punkti 7.4.8 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamise ja majandamise korraldamine. 04.07.2019 määruses palus kohus hagejal selgitada antud kulu suurust tervikuna ja kui suur ning kuidas kujunes kostja osaks 8,02 eurot. Hageja selgitas, et rotimürk 3,15 eurot + prügikotid 2,58 eurot + Toruabi ehk purgamisteenus 207,50 eurot, kanalisatsiooni ummistuse likvideerimine. Kokku 268,23 eurot. Jagatuna kostja osaks kujunes summa jagatuna korteriomanditele 8,02 eurot. Rotimürk 3,15 eurot jagatuna 17 korteriomandi peale0,185 eurot. Prügikotid 2,58 eurot jagatuna 17 korteriomandi peale- 0,152 eurot. Toruabi teenus 207,50 jagatuna 27 (17 korteriomandit Büroohoone + 10 korteriomandit Laohoone) korteriomandi peale7,685 eurot. Kokku 0,185 + 0,152 + 7,685=8,02 eurot. Arvel viidatud ühik 1 m2 on eksitav, tegemist on ühikuga 1 korteriomand. Kostja on seisukohal, et juhatusel ei ole õigust jaotada tema poolt tehtud kulud liikmete vahel arvetes. Kostja leiab, et kulutused Toruabile, rotimürgile ja prügikottidele arves nr. 18074 on alusetud, aga otsused selle kohta on tühised ning oma olemuselt on tegemist halduskuludega, mille katmiseks on juba ette nähtud rida “halduskulud“, aga üldkoosoleku otsuse halduskulude osas on tühine ning seetõttu ei saa neid üldse nõuda. Hagejal ei ole majahoidjat- prügikottide vajadust ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et hageja juhatus ei pea kõiki tööde tellimist üldkoosolekuga kooskõlastama, kuna hageja põhikirja punkti 7.4.8. kohaselt kuulub juhatuse ainupädevusse elamu haldamise ja majandamise korraldamine. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ei nõua hageja kulutusi toruabile, rotimürgile ja prügikottidele topelt. Kuna tegemist oli ettenägematute kulutustega (rotimürk näriliste tõrjeks, prügikotid kevadise koristuse tarbeks kinnistul, toruabi teenus tekkinud kanalisatsooni ummistuse likvideerimiseks), millega hageja ei olnud majanduskava koostamisel arvestanud, siis on
hageja juhatuse esimees põhikirjast ja majaelanike heaolu huvidest lähtuvalt lubatud vastavaid otsuseid iseseisvalt vastu võtma. Samas ei nähtu toimiku materjalidest, millal on vastav juhatuse otsus tehtud ja jõustunud. KÜS § 13 lg 2 kohaselt jõustub korteriühistu juhatuse otsus kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Hageja põhikirja p 7.4.12 sätestab, et juhatus peab andma ühistu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande üldkoosoleku poolt sätestatud korras. Hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas on ühistu liikmeid teavitatud vastavate kulutuste kandmisest. Lisaks ei ole hageja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja juhatuse otsus rotimürgi ja prügikottide soetamise, Toruabi kasutamise kohta on korteriühistu liikmetele üldse teatavaks tehtud. Samuti ei ole hageja tõendanud eelnimetatud kulude suurust. Kohus leiab, et tegemist ei ole põhjendatud ega tõendanud kuluga.
21.Mis puudutab kostja vastuväidet, et kostja ei ole arveid nr 16129, nr 16147, nr 16165, nr 16183, nr 16201, nr 17002, nr 17020, nr 17038 ja nr 17056 kunagi kätte saanud, siis kohus leiab, et tegemist ei ole eluliselt usutava väitega. Hageja põhikirja punkti 4.2.6 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Lisaks on hageja märkinud, et hageja kasutab tarkvaraprogrammi Merit arvete koostamiseks ja edastamiseks. Arved saadetakse Merit süsteemist automaatselt korteriomaniku poolt esitatud emaili aadressile. Kostja on esitanud oma emaili aadressiks xxx. Vastav programm saadab arved automaatselt. Kohus märgib, et majandamiskulud on vajalikud kulutused elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Tegemist on perioodilise kohustusega. Kui kostja väidab, et ta ei ole ülaltoodud arveid saanud, oleks kostja pidanud pöörduma hageja poole. Kostja tõendeid eeltoodu kohta kohtule esitanud ei ole.
22.Viimasena peab kohus kindlaks tegema, kui suur on kostja võlgnevus hageja ees. Kohus peab vajalikuks analüüsida iga arvet eraldi.
1.Arve nr 16129- võlgnevus 81,24 eurot (kuupäev 31.08.2016) Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, elektrienergia, üldelekter, remondifond ja elektritööd kokku 95,61 eurot, millest viivise suurus on 14,37 eurot. Kostja antud arvet tasunud ei ole. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et halduskulu, kindlustusmaksed, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni, elektrikulu ning üldelektri kulu põhjendatud ei ole. Haldusteenuse kulu on põhjendatud alles alates 01.01.2017. Remondifondikulu ja elektritööde kulu on põhjendatud. Kostja võlgnevus hageja ees on arvest nr 16129 tulenevalt 41,38 eurot (21,38 + 20).
2.Arve nr 16147- võlgnevus 80,62 eurot (kuupäev 30.09.2016) Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, elektrienergia, üldelekter, remondifond ja elektritööd kokku 93,30 eurot, millest viivise suurus on 12,68 eurot. Kostja antud arvet tasunud ei ole. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et halduskulu, kindlustusmaksed, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni, elektrikulu ning üldelektri kulu põhjendatud ei ole. Haldusteenuse kulu on põhjendatud alles alates 01.01.2017. Remondifondikulu ja elektritööde kulu on põhjendatud. Arvel sisaldub ka elektriarvesti kulu 21,97 eurot, mille osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole, seega on tegemist põhjendatud kuluga. Kostja võlgnevus hageja ees on arvest nr 16147 tulenevalt 63,35 eurot (21,38 + 20 + 21,97).
3.Arve nr 16165- võlgnevus 39,20 eurot (kuupäev 31.10.2016)
Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ja remondifond kokku 54,07 eurot, millest viivise suurus on 14,87 eurot. Kostja antud arvet tasunud ei ole. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et halduskulu, kindlustusmaksed, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni, üldelektri kulu põhjendatud ei ole. Haldusteenuse kulu on põhjendatud alles alates 01.01.2017. Remondifondikulu kulu on põhjendatud. Kostja võlgnevus hageja ees on arvest nr 16165 tulenevalt 21,38 eurot.
4.Arve nr 16183- võlgnevus 34,99 eurot (kuupäev 30.11.2016) Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ja remondifond kokku 51,07 eurot, millest viivise suurus on 16,08 eurot. Kostja antud arvet tasunud ei ole. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et halduskulu, kindlustusmaksed, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni ning üldelektri kulu põhjendatud ei ole. Haldusteenuse kulu on põhjendatud alles alates 01.01.2017. Remondifondikulu on põhjendatud. Kostja võlgnevus hageja ees on arvest nr 16183 tulenevalt 21,38 eurot.
5.Arve nr 16201- võlgnevus 36,14 eurot (kuupäev 31.12.2016) Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter, üldvesi ja remondifond kokku 53,60 eurot, millest viivise suurus on 17,46 eurot. Kostja antud arvet tasunud ei ole. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et halduskulu, kindlustusmaksed, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni ning üldelektri kulu põhjendatud ei ole. Haldusteenuse kulu on põhjendatud alles alates 01.01.2017. Remondifondikulu on põhjendatud. Kostja võlgnevus hageja ees on arvest nr 16201 tulenevalt 21,38 eurot.
6.Arve nr 17002- võlgnevus 34,34 eurot (kuupäev 31.01.2017) Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ja remondifond kokku 52,56 eurot, millest viivise suurus on 18,22 eurot. Kostja antud arvet tasunud ei ole. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et halduskulu, kindlustusmaksed, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni ning üldelektri kulu põhjendatud ei ole. Haldusteenuse kulu ja remondifondikulu on põhjendatud. Kostja võlgnevus hageja ees on arvest nr 17002 tulenevalt 25,38 eurot (4 + 21,38).
7.Arve nr 17020- võlgnevus 35,17 eurot (kuupäev 28.02.2017) Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ja remondifond kokku 52,34 eurot, millest viivise suurus on 17,17 eurot. Kostja antud arvet tasunud ei ole. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et halduskulu, kindlustusmaksed, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni ning üldelektri kulu põhjendatud ei ole. Haldusteenuse kulu ja remondifondikulu on põhjendatud. Kostja võlgnevus hageja ees on arvest nr 17020 tulenevalt 25,38 eurot (4 + 21,38).
8.Arve nr 17038- võlgnevus 45,07 eurot (kuupäev 31.03.2017) Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ja remondifond kokku 64,60 eurot, millest viivise suurus on 19,53 eurot. Kostja antud arvet tasunud ei ole. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et halduskulu,
kindlustusmaksed, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni ning üldelektri kulu põhjendatud ei ole. Haldusteenuse kulu ja remondifondikulu on põhjendatud. Kostja võlgnevus hageja ees on arvest nr 17038 tulenevalt 25,38 eurot (4 + 21,38).
9.Arve nr 17056- võlgnevus 34,85 eurot (kuupäev 30.04.2017) Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ja remondifond kokku 54,65 eurot, millest viivise suurus on 19,80 eurot. Kostja antud arvet tasunud ei ole. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et halduskulu, kindlustusmaksed, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni ning üldelektri kulu põhjendatud ei ole. Haldusteenuse kulu ja remondifondikulu on põhjendatud. Kostja võlgnevus hageja ees on arvest nr 17056 tulenevalt 25,38 eurot (4 + 21,38).
10.Arve nr 17074- võlgnevus 2,85 eurot (kuupäev 31.05.2017) Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, elektrienergia, üldelekter, remondifond ja elektritööd kokku 56,69 eurot, millest viivise suurus on 21,39 eurot. Arvest on tasutud 32,45 eurot. Kostja ei ole antud arvet tasunud summas 2,85 eurot (halduskulu). Kohus on käesolevas otsuses muuhulgas leidnud, et halduskulu põhjendatud ei ole. Seega kostjal võlgnevus hageja ees arvest nr 17074 tulenevalt puudub.
11.Arve nr 17092- võlgnevus 2,85 eurot (kuupäev 30.06.2017) Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ja remondifond kokku 54,21 eurot, millest viivise suurus on 21,30 eurot. Arvest on tasutud 30,06 eurot. Kostja ei ole antud arvet tasunud summas 2,85 eurot (halduskulu). Kohus on käesolevas otsuses muuhulgas leidnud, et halduskulu põhjendatud ei ole. Seega kostjal võlgnevus hageja ees arvest nr 17092 tulenevalt puudub.
12.Arve nr 18074- võlgnevus 40,49 eurot (kuupäev 31.07.2017) Arvel on kajastatud halduskulu, haldusteenus (raamatupidamine), kindlustus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter, üldvesi, remondifond ja toruabi, rotimürk, prügikotid kokku 56,16 eurot, millest viivise suurus on 15,67 eurot. Kostja antud arvet tasunud ei ole. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et halduskulu, kindlustusmaksed, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni ning üldelektri kulu põhjendatud ei ole. Haldusteenuse kulu ja remondifondikulu on põhjendatud. Arvel märgitud kulu (toruabi, rotimürk, prügikotid) osas leidis kohus, et see ei ole põhjendatud. Kostja võlgnevus hageja ees on arvest nr 18074 tulenevalt 24,71 eurot (3,33 + 21,38).
23.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt majandamiskulude võlgnevust põhisummas 295,10 eurot. Seetõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks majandamiskulude võlgnevuse perioodil 01.05.2016-31.05.2018 summas 295,10 eurot. Hageja nõue jääb rahuldamata summas 434,73 eurot. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse 295,10 euro nõudes ehk hagist rahuldatakse 40,43 %. Kohus leiab, et põhjendatud on jagada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätta 40,43 % menetluskuludest kostja ja 59,57 % hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse.
26.Hageja menetluskulud 10.06.2019 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja (kd I, tl 184-185). Hageja menetluskulud on kokku 2143 eurot (millest riigilõiv on 175 eurot ning kulud õigusteenustele 1968 eurot, sh käibemaks). Hageja on teostanud järgmised õigusabitoimingud: - 11.07.2018 hagi koostamine, lisade kompl, dok kohtule esitamine- kestus 2,83 h; - 06.09.2018 kohtunõude täitmine, puuduste kõrvaldamine- kestus 1,75 h; - 26.09.2019 kohtunõude täitmine, puuduste kõrvaldamine- kestus 0,83 h; - 05.11.2019 kostja vastuse analüüs, hageja seiskoht kostja vastusele, lisade kompl, dok kohtule esitamine- kestus 2,67 h; - 09.01.2019-10.01.2019 kohtumääruse analüüs, kohtunõude täitmine, selgituste, täpsustuse koostamine, lisade kompl, kohtule esitamine- kestus 3,08 h; - 08.05.2019 kohtuistungiks valmistumine- kestus 0,67 h; - 08.05.2019 kohtuistungil osalemine- kestus 1 h ning - 27.05.2019 hageja seisukohad kostja 08.05.2019 seisukohtadele, lisade kompl, dok kohtule eitamine- kestus 3,58 h. Kokku 16,42 tundi.
27.13.06.2019 esitas kostja vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja esitas vastuväited hageja poolt kulude hüvitamisele käibemaksuga, riigilõivu suuruses osas ja õigusabikulude suuruse osas. Kostja palus jätta hageja menetluskulud välja mõistmata või alternatiivselt juhul, kui kohus teeb otsuse kostja kahjuks vähendada hageja menetluskulusid olulises ulatuses ehk põhjendatud ja vajaliku suuruseni, arvestades kostja vastuväiteid.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Tsiviilasja materjalidest nähtuval esitas hageja kohtule 12.07.2018 hagiavalduse pikkusega 7 lehekülge. Kohus leiab, et hagiavalduse ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja poolt sooritatud õigusabitoimingule (so hagiavalduse koostamine) kulunud aeg 2,83 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik.
Kohus jättis hagi 08.08.2018 ja 13.09.2018 määrustega käiguta. 06.09.2018 ja 26.09.2018 esitas hageja kohtule hagiavalduse puuduste kõrvaldamise avaldused. Kohtu hinnangul ei saa puuduste parandamiseks tehtud menetlusdokumentide koostamist pidada mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks, mida saaks vastaspoolelt välja mõista. Professionaalse esindaja puhul saab lugeda põhjendatuks ilma vigadeta menetlusdokumentide koostamise eest tasu vastaspoolelt väljamõistmist. 05.11.2018 esitas hageja kohtule seisukoha kostja 17.10.2018 vastusele pikkusega 5 lehekülge. Antud menetlusdokumendis esitas hageja seisukoha kostja vastuväite osas kohtu tegevusele ja taotlusele hagi läbi vaatamata jätmiseks ning selgitused kostja võlgnevuse osas. Arvestades eeltoodud dokumendi sisu ja mahtu leiab kohus, et vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud 2,67 tunni ulatuses. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 10.01.2019 menetlusdokumendi pikkusega 5 lehekülge. Eeltoodud toimingu aluseks oli kohtu 11.12.2018 määrus, milles kohus palus pooltel muuhulgas täpsustada erinevaid majandamiskulusid kostjale esitatud arvetel. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja mõistlikud ja põhjendatud kulud 10.01.2019 menetlusdokumendi koostamiseks on 3,08 tundi. 08.05.2019 toimus käesolevas tsiviilasjas eelistung, mis algas kell 13.00 ja lõppes 14.00. Istung kestis 1 tund. Kohus leiab, et kliendi huvide parimal võimalikul viisil esindamiseks on vajalik, et esindaja tuleb istungile ettevalmistunult: teab detailideni asjaolusid, õigusvaidluse probleemseid kohti ning tal on visioon õigusliku käsitluse osas. Ei saa eeldada, et käimasolev kohtumenetlus või vaidlus on esindaja ainus ettevõtmine ja ta mäletab jooksvalt kõiki detaile, sh kuid pärast viimase menetlustoimingu tegemist. Kohus leiab, et eelistungiks ettevalmise ja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud kokku 1,67 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 27.05.2019 kohtule seisukoha kostja 08.05.2019 seisukohtadele pikkusega 7 lehekülge. Antud menetlusdokumendis selgitas hageja oma põhinõude suurust, üldkoosoleku otsuste kehtivusega seonduvat ning erinevate majandamiskulude vajalikkust. Menetlusdokument on esitatud tähtaegselt, kuna kohus andis 08.05.2019 hagejale tähtaja kostja 08.05.2019 seisukohale vastuse esitamiseks hiljemalt 27.05.2019. Arvestades käesoleva vaidluse olemust ja kostja vastuväiteid hagile, on kohtul hinnangul hageja 27.05.2019 seisukoha koostamine vajalik ja põhjendatud hageja taotletud ulatuses so 3,58 tundi. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 13,83 (2,83 + 2,67 + 3,08 + 1,67 + 3,58) tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (100 eurot/tund) ülemäära kõrge. Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 175 eurot. Kohus võttis hagi, mille hagihind oli 977,38 eurot, 02.10.2018 määrusega menetlusse. Antud hagihinnalt kuulus tasumisele riigilõiv 175 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot. Kuigi hageja on nõuet menetluse kestel nõuet korrigeerinud, ei ole hageja nõudest loobunud ega tagasi võtnud. Õiguskirjanduses on märgitud, et kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega (TsMS § 424) ning TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel riigilõivu tagastamiseks ei ole alust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 731). Kohus leiab, et riigilõivu summas 175 eurot tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, ei saa hageja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb hageja ka menetluskuludele lisandunud käibemaksu hüvitamist. Tuginedes eeltoodule ja TsMS § 174 lõikele 10 on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kokku tuleks kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud summas 1834,60 eurot [(13,83 h x 100 eurot/h + käibemaks) + 175 eurot]. Arvestades hagi rahuldamise määra 40,43 %, peab kostja hageja menetluskuludest hüvitama 741,73 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1401,27 eurot (2143 –741,73). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
29.Kostja menetluskulud 06.06.2019 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja (kd I, tl 174-180). Kostja menetluskulud on kokku 1500 eurot (kulud õigusteenustele). Kostja on teostanud järgmised õigusabitoimingud: Arve nr. 08.06- 100 eurot Tutvumine dokumentidega, sellele on kulutatud 0,5 tundi kokku 50 eurot; Vastuväite koostamine maksekäsu kiirmenetluses, sellele on kulutatud 0,5 tundi kokku 50 eurot. Arve nr. 15.10- 350 eurot Tutvumine hagi dokumentidega, sellele on kulutatud 1 tund kokku 100 eurot; Vastuse hagile koostamine, sellele on kulutatud 2,5 tundi kokku 250 eurot. Arve nr. 09.01- 400 eurot 09.01.2019 kostja seisukoha koostamine, sellele on kulutatud 4 tundi kokku: 400 eurot. Arve nr. 08.05- 400 eurot Istungile 08.05.2019 kell 13:00 ettevalmistamine, sellele on kulutatud 1 tund kokku: 100 eurot; Osalemine 08.05.2019 osalemine istungil, sellele on kulutatud 1 tund 100 eurot; Teeside koostamine, sellele on kulutatud 2 tundi 200 eurot. Arve nr. 06.06- 250 eurot Tutvumine hageja 27.05.2019 seisukohaga, sellele on kulutatud 0,5 tundi kokku 50 eurot; 06.06.2019 lõpliku seisukoha koostamine, sellele on kulutatud 1,5 tundi kokku 150 eurot; Vastuväidete koostamine hageja menetluskulude peale, sellele on kulutatud 0,5 tundi kokku 50 eurot. Hageja vastuväited kostja ülaltoodud menetluskulude nimekirjas toodud kulutustele esitanud ei ole. Võttes arvesse kostja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid, nende sisu ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 15 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et eeltoodud tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-222
1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kostja lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks kujuneb 1500 eurot (15 h x 100 eurot/h). 13.09.2019 esitas kostja kohtule täiendava menetluskulude nimekirja (kd II, tl 4-5). Kostja menetluskulud on kokku 250 eurot (kulud õigusteenustele). Kostja on teostanud järgmised õigusabitoimingud: Arve nr. 13.09- 250 eurot. Tutvumine hageja 05.08.2019 seisukohaga, sellele on kulutatud 0,5 tundi kokku 50 eurot; 13.09.2019 kostja seisukoha koostamine, sellele on kulutatud 1,5 tundi kokku 150 eurot; Vastuväidete koostamine hageja menetluskulude peale, sellele on kulutatud 0,5 tundi kokku 50 eurot Kokku: 250 eurot. Hageja vastuväited kostja ülaltoodud menetluskulude nimekirjas toodud kulutustele esitanud ei ole. Võttes arvesse kostja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid, nende sisu ning menetluse tulemuslikkust on täiendav õigusabi kokku 2,5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et eeltoodud tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kostja lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks kujuneb 250 eurot (2,5 h x 100 eurot/h). Kokku tuleks hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulud summas 1750 eurot (1500 + 250). Hageja peab kostja menetluskuludest 1750 eurost hüvitama 59,57 % hüvitama 1042,48 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 707,53 eurot (1750 –1042,48).
30.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.