Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-6941
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu vastu Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu korteriomanike 12.07.2011. a ja 09.01.2012. a üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus edastada talle Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 25.05.2023. a menetluskulude nimekiri ja määrata tähtaeg vastuväidete esitamiseks.
6.Mõista Xlt Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kasuks välja määruskaebemenetluse kulude hüvitis 796 eurot 50 senti. X on kohustatud tasuma Tallinn, Randla tn 15 korteriühistule alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskulude hüvitiselt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-22-6941 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (Randla 15 KÜ) vastu avalduse, milles palus tuvastada Randla 15 KÜ 12.07.2011. a ja 09.01.2012. a üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisuse. Lisaks palus avaldaja mõista Randla 15 KÜ-lt enda kasuks välja 26 eurot 20 senti ja nimetatud summalt alates 12.04.2021 viivise. Menetluskulud palus avaldaja jätta Randla 15 KÜ kanda. Maakohus eraldas 05.05.2023. a määrusega iseseisvaks menetluseks avaldaja avalduse Randla 15 KÜ vastu 26 euro 20 sendi ja alates 12.04.2021 viivise saamiseks, liitis eraldatud tsiviilasja tsiviilasjaga nr 2-20-18261 ja luges tsiviilasja numbriks 2-20-18261.
1.1.Avalduse kohaselt on Tallinnas aadressil Randla tn 15 asuvas korterelamus asutatud Randla 15 KÜ. Avaldaja on Randla 15–621 asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu liige. Randla 15 KÜ liikmete 12.07.2011. a korduval üldkoosolekul võeti vastu mh järgmised otsused: 1) Randla 15 KÜ juhatuse esimehe tasu on Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäär; 2) valvurid töötavad vahetusel ööpäevaringselt ning lisaks paigaldatakse majja videovalve; 3) kinnitada 2010. a majandusaasta aruanne; 4) kinnitada 2011. a majandustegevuse aastakava; 5) kinnitada kehtivad tariifid. Randla 15 KÜ liikmete 09.01.2012. a korduval üldkoosolekul otsustati jagada teenuse osutaja arve korterite omanike vahel, kelle näidud jäid esitamata, ning ümberarvutus teha ainult üks kord ja ainult neile korteriomanikele, kellel puuduvad Randla 15 KÜ ees võlad. Randla 15 KÜ põhikirja p 6.5 kohaselt on korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 1⁄3 liikmetest. Randla 15 KÜ-s on 160 liiget (st 1⁄3 on 53 liiget). Mõlemal üldkoosolekul osales 47 Randla 15 KÜ liiget. Seega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline (ei saanud otsuseid teha) ja nii 12.07.2011. a kui ka 09.01.2012. a korduva üldkoosoleku otsused on tühised (RKTKo 06.06.2000, 3-2-1-79-00). 12.07.2011. a tühist otsust ei saanud hilisema otsusega kinnitada (RKTKo 30.01.2009, 3-2-1145-08, p 12).
1.2.Avaldaja esitas Randla 15 KÜ menetluskuludele 25.05.2023 järgmised vastuväited. Avaldaja hinnangul oli ülepaisutatud ja põhjendamatult suur avaldaja 31.05.2022. a ja 13.06.2022. a avalduste ja lisana esitatud tõendite, avalduses esitatud nõuete ja lisade struktureerimise, nõuete õigusliku analüüsi, kliendile aruandluse, vastuse ja kaitsestrateegia kliendiga arutamise ajakulu kolm tundi. Randla 15 KÜ lepinguline esindaja tutvus avaldaja avaldusega juba tsiviilasjas nr 2-20-18261, milles menetlusosalised olid samad, ja avaldaja
2-22-6941 esitas sama dokumendi tsiviilasjas nr 2-20-18261 vastuhagina. Kuna maakohus eraldas osa siinses asjas esitatud nõuetest eraldi menetlusse, esitas avaldaja korduvalt sama menetlusdokumendi. Seega on tegemist korduva toiminguga, millega seotud kulu hüvitamine ei ole põhjendatud. Nimetatud menetlustoimingu kulu oli põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Lisaks oli ülepaisutatud ja põhjendamatult suur avaldaja avaldusele vastuse koostamiseks tõendite kogumise, 28.06.2022. a maakohtu määruse kohaselt Randla 15 KÜ kirjaliku vastuse koostamise ja kohtule esitamise ning aruandluse kliendile esitamise ajakulu 5,25 tundi. Randla 15 KÜ vastuses on üldkoosolekute otsuste vaidlustamise puhul kopeeritud avalduse, seaduste ja Riigikohtu lahendite lõigud. Vastusele lisatud tõendid edastas Randla 15 KÜ või pärinevad need kohtulahendite andmebaasist. Seega ei tegelenud Randla 15 KÜ lepinguline esindaja dokumentide ettevalmistamise või kogumisega. Eelnevast tulenevalt oli selle menetlustoimingu põhjendatud ajakulu 2,5 tundi. Menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakulu oli 0,5 tundi. Puudutatud isiku seisukoht
2.Randla 15 KÜ vaidles avaldaja avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Avaldaja tugines nii Randla 15 KÜ liikmete 09.01.2012. a üldkoosoleku otsuse kui ka Randla 15 KÜ liikmete 12.07.2011. a üldkoosoleku otsuse puhul kvooruminõude rikkumisele. Nimetatu on korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alus (HMKo 14.10.2019, 2-18-108680/22, p 18; TlnRnKm 31.08.2021, 2-18-13079/72, p 37). Avaldaja ületas praegu kolmekuulist edasikaebamise tähtaega, mis oli õigust lõpetav tähtaeg (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 25). Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) jõustus 01.01.2018 (st pärast vaidlustatud otsuste tegemist). Enne 01.01.2018 olid korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 38, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-des 24 ja 241 ning korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-s 3. KÜS § 13 lg 3 kohaselt oli korteriühistu liikmel õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 1 järgi võis kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg oli kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 lausest 2 tuleneva piirangu kohaselt võis otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta oli lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Lisaks kinnitasid Randla 15 KÜ liikmed 12.07.2011. a üldkoosoleku otsused uue otsusega 14.10.2011. a üldkoosolekul. Avaldaja vaidlustas Randla 15 KÜ liikmete 14.10.2011. a otsused, kuid kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-12-3471 üksnes osaliselt nimetatud otsuste tühisuse (osas, millega kinnitati Randla 15 KÜ põhikirja ja kodukorra muutmine). Muus osas on otsused kehtivad. MTÜS § 24 lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas sättes nimetatud hagi. Otsuse tühisuse toovad kaasa eelkõige raskemad sisu- ja protseduurivead, sh vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või takistavad
2-22-6941 oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14, p 21). Kvooruminõude rikkumine ei riku korteriühistu liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest, ei takista tal korduval koosolekul osalemist ja hääletamist ega ole nii raske sisu- või protseduuriviga, et tuua kaasa otsuse tühisus. Lisaks tuleb hea usu põhimõtte kohaselt keelduda vaidlustatud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamisest.
2.2.Randla 15 KÜ lepingulise esindaja kulud maakohtus olid 3028 eurot 50 senti (33,65 tundi × 90 eurot). Randla 15 KÜ lepinguline esindaja tegi 17.08.2022. a menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised menetlustoimingud, kokku 985 eurot 50 senti (10,95 tundi × 90 eurot): taotlus tsiviilasja materjalidele ligipääsu saamiseks, volikirja ja diplomi kohtule edastamine 0,15 tundi (13 eurot 50 senti); tutvumine 12.04.2021. a hagiavalduse ja selle lisadega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine 19.04.2021. a hagiavalduse täiendusega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine 20.04.2021. a hagiavalduse täiendusega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine maakohtu 27.04.2021. a määrusega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine 16.05.2022. a hagiavalduse täiendusega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine maakohtu 16.05.2022. a määrusega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine maakohtu 06.06.2022. a määrusega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine avaldaja 22.06.2022. a taotluse ja lisadega 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine maakohtu 28.06.2022. a määrusega, aruandlus kliendile, tähtaja fikseerimine 0,25 tundi (22 eurot 50 senti); tutvumine avaldaja 31.05.2022 ja 13.06.2022 avalduste ja lisana esitatud tõenditega, avalduses esitatud nõuete ja lisade struktureerimine, nõuete õiguslik analüüs, aruandlus kliendile, vastuse ja kaitsestrateegia kliendiga arutamine kolm tundi (270 eurot); avaldaja avaldusele vastuse koostamiseks tõendite kogumine, Randla 15 KÜ kirjaliku vastuse koostamine 28.06.2022. a määruse kohaselt ja kohtule esitamine, aruandlus kliendile 5,25 tundi (472 eurot 50 senti); Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja kohtule esitamine, aruandlus kliendile 1,5 tundi (135 eurot). Randla 15 KÜ lepinguline esindaja tegi 18.08.2022. a menetluskulude nimekirja järgi järgmised toimingud, kokku 360 eurot (neli tundi × 90 eurot): avaldaja 18.07.2022. a menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja õiguslik analüüs, kulude analüüs 1,5 tundi (135 eurot); Randla 15 KÜ vastuväite koostamine avaldaja 18.07.2022. a menetluskulude nimekirjale, Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja täiendus vastuväite koostamise tõttu, menetlusdokumendi kohtule edastamine ja aruandlus kliendile 2,5 tundi (225 eurot). Randla 15 KÜ lepinguline esindaja tegi 19.05.2023. a menetluskulude nimekirja järgi järgmised toimingud, kokku 1224 eurot (13,6 tundi × 90 eurot): maakohtu 18.01.2023. a määrusega tutvumine ja aruandlus kliendile 0,5 tundi (45 eurot); tutvumine avaldaja 15.02.2023. a seisukohaga 0,75 tundi (67 eurot 50 senti); tutvumine maakohtu 16.02.2023. a e- kirjaga 0,1 tundi (üheksa eurot); tutvumine maakohtu 14.03.2023. a korraldusega ja selle kliendile edastamine, vastamise tähtaja fikseerimine 0,5 tundi (45 eurot); tutvumine Randla 15 KÜ seadusliku esindaja 17.03.2023. a selgitustega, asjaolude analüüs, täiendavate küsimuste esitamine kliendile 0,75 tundi (67 eurot 50 senti); tutvumine Randla 15 KÜ seadusliku esindaja täiendavate selgituste ja tõenditega, materjalide ja saadud info analüüs, maakohtule esitatavate tõendite mahu määratlemine, kliendiga kooskõlastamine ja ettevalmistamine kaks tundi (180 eurot); tutvumine avaldaja 16.02.2023. a dokumendiga, avaldaja 15.02.2023. a ja 16.02.2023. a failide võrdlus 0,25 tundi (22 eurot 50 senti); Randla 15 KÜ 28.03.2023. a
2-22-6941 seisukoha koostamine maakohtu 14.03.2023. a korralduse järgi, seisukoha maakohtule esitamine ja aruandlus kliendile 1,75 tundi (157 eurot 50 senti); maakohtu 05.05.2023. a määruse kättesaamine, sellega tutvumine ja aruandlus kliendile 0,25 tundi (22 eurot 50 senti); maakohtu 05.05.2023. a määruse kättesaamine, sellega tutvumine, määruses toodud tähtaja ja ülesande fikseerimine ning aruandlus kliendile 0,25 tundi (22 eurot 50 senti); avaldaja 15.03.2023. a (tegelik kuupäev 15.02.2023/16.02.2023) seisukohas esitatud teeside õiguslik analüüs, kohtupraktika ja õiguskirjanduse uurimine vastuse koostamiseks kaks tundi (180 eurot); Randla 15 KÜ kirjaliku seisukoha koostamine maakohtu 05.05.2023. a määruse kohaselt, vastusena avaldaja 15.03.2023. a (tegelik kuupäev 15.02.2023/16.02.2023) seisukohale, Randla 15 KÜ seisukoha maakohtule esitamine, aruandlus kliendile kolm tundi (270 eurot); Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja koostamine, avalduse kohtule esitamine maakohtu 05.05.2023. a määruse kohaselt, aruandlus kliendile 1,5 tundi (135 eurot). Randla 15 KÜ lepinguline esindaja tegi 25.05.2023. a menetluskulude nimekirja järgi järgmised toimingud, kokku 459 eurot (5,1 tundi × 90 eurot): 24.05.2023. a tähtaja järgimise kontroll, e-toimikus olevate materjalide kontroll, menetlusdokumentide puudumise tuvastamine, maakohtule 24.05.2023. a taotluse koostamine menetlusdokumentide nähtavaks tegemiseks, järelepärimine üks tund (90 eurot); maakohtu 25.05.2023. a vastusega tutvumine 0,1 tundi (üheksa eurot); avaldaja 19.05.2023. a menetluskulude nimekirjaga tutvumine, kulude põhjendatuse analüüs, võrdlev analüüs varem esitatud menetluskulude nimekirjaga 1,5 tundi (135 eurot); avaldaja 19.05.2023. a menetluskulude nimekirjale Randla 15 KÜ vastuväite koostamine, Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja täiendus vastuväite koostamise tõttu, menetlusdokumendi maakohtule edastamine, aruandlus kliendile 2,5 tundi (225 eurot). Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 31.05.2023. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt Randla 15 KÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 1800 eurot ja viivise nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saanud avaldaja esitada vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamise nõuet. Kvoorumnõude rikkumine saaks olla kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse tuvastamise alus. Maakohus tuvastas, et vaidlustatud otsused võeti vastu 12.07.2011 ja 09.01.2012. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused olid enne 01.01.2018 sätestatud TsÜS §-s 38, MTÜS §-des 24 ja 24 1 ning KÜS § 13 lg-s 3. Häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse alus. Kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, on ühistu liikmel õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel otsuse kehtetuks tunnistamise nõue (RKTKo 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 12). Lisaks on Riigikohus rõhutanud, et kui esindusõiguse puudumine või selle piirangud tõid kaasa selle, et korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei antud otsuse poolt piisaval arvul hääli, on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav. Juhul, kui korteriomanike üldkoosolekul otsustatakse häälteenamusega küsimus, mille lahendamine oleks pidanud toimuma korteriomanike kokkuleppel, on üldkoosoleku otsus tühine (RKTKm 30.11.2022, 2- 21-13599/26, p 14.4). Avaldaja ei esitanud asjaolusid, mis tooksid kaasa vaidlustatud otsuste tühisuse.
2-22-6941 KÜS § 13 lg 3 kohaselt oli korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Olukorras, kus avaldaja hinnangul rikuti Randla 15 KÜ liikmete 12.07.2011. a ja 09.01.2012. a üldkoosolekutel otsuste vastuvõtmisel häälteenamuse nõudeid, oli avaldajal võimalik esitada vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Nimetatud tähtaeg oli 22.05.2022. a avalduse esitamise hetkeks möödunud.
3.2.Maakohus jättis avalduse rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 lause 2 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus hindas vaidluse keerukust ja mahukust, Randla 15 KÜ lepingulise esindaja toiminguid, nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust ning pidas Randla 15 KÜ-le osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks mahuks maakohtus 20 tundi. Tegemist ei olnud keeruka ja mahuka vaidlusega. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus vastas esindaja kvalifikatsioonile. Seega tuli avaldajal hüvitada Randla 15 KÜ-le menetluskuluna 1800 eurot (20 tundi × 90 eurot). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Alternatiivselt palub avaldaja tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis avaldajalt Randla 15 KÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 1800 eurot, ning teha menetluskulude väljamõistmise kohta uus määrus või saata asi nimetatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palub edastada talle Randla 15 KÜ 25.05.2023. a menetluskulude nimekirja ja määrata tähtaja vastuväidete esitamiseks. Avaldaja palub jätta menetluskulud Randla 15 KÜ kanda.
4.1.Määruskaebuse kohaselt tuvastas maakohus, et vaidlusalused üldkoosolekud toimusid, rikkudes Randla 15 KÜ põhikirja p 6.5, milles on märgitud kohustuslik osavõtjate või liikmete arv selleks, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline. Maakohus viitas aga vääralt Riigikohtu praktikale, sest viidatud lahendites olid korteriühistu üldkoosolekud otsustusvõimelised ning vaieldi selle üle, kas üldkoosolekute otsuse poolt anti otsuse vastuvõtmiseks vajalik liikmete häälte arv. Tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 vaieldi selle üle, kas uue põhikirja kinnitamiseks oli olemas vajalik 2/3 häälteenamus, ning tsiviilasjas nr 3-2-1-5514 selle üle, kas oli olemas aktsiakapitali suurendamiseks vajalik 3⁄4 häälteenamus. Seega ei tulenenud maakohtu viidatud Riigikohtu lahenditest, et üldkoosolekute otsused ei olnud tühised, kui üldkoosolekute korraldamisel või läbiviimisel rikuti Randla 15 KÜ põhikirja p 6.5 nõudeid. Maakohus jättis Randla 15 KÜ põhikirja p 6.5 põhjendamatult kohaldamata ja oleks pidanud selle alusel tuvastama, et üldkoosolek oli otsustusvõimetu ja vastuvõetud otsused seetõttu tühised.
4.2.Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata aastatel 2011–2012 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 lause 2, mille järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates KÜS-i järgi, kui nad otsustavad asutada korteriühistu KÜS-i nõuete kohaselt. KOS § 8 lg 1 lauses 2 sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes KOS-i niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus KÜS-iga (KOS § 8 lg 1 lause 3). Korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsused on korteriomanike mitmepoolsed tehingud TsÜS § 67 lg 2 lause 3 mõttes (RKTKo 29.10.2014, 3- 2-1-89-14, p 32). Riigikohus on selgitanud, et KOS § 19 lg-te 2 ja 3 rikkumise korral (st olukorras, kus otsustusvõimetu üldkoosolek teeb otsuse) on korteriomanike üldkoosoleku otsus kui mitmepoolne tehing tühine TsÜS § 87 järgi ega vaja kehtetuks tunnistamist (RKTKm 25.05.2011, 3-2-1-38-11, p 11). Seega on Randla 15 KÜ liikmete
2-22-6941 12.07.2011. a ja 09.01.2012. a otsustusvõimetute üldkoosolekute otsused kui mitmepoolsed tehingud algusest peale tühised ega vaja kehtetuks tunnistamist.
4.3.Korteriomanike üldkoosoleku otsuse puhul, milleks on vaja kõigi korteriomanike nõusolek, kuid mis tehakse häälteenamusega, on tegemist otsusega, mis rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (TsÜS § 38 lg 2 lause 1) ja on tühine. Kohane ei ole olukord, kus selline otsus muutub korteriomanikule kohustuslikuks otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja minetamise tõttu. Sellised üldkoosoleku otsused on tühised TsÜS § 38 lg 2 lause 1 järgi (RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450/58, p 15). Analoogia korras tuleb samu põhimõtteid kohaldada ka otsustusvõimetu üldkoosoleku otsuse puhul, sest ka see otsus rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (TsÜS § 38 lg 2 lause 1) ning kohane ei oleks, et selline otsus muutuks korteriomanikule kohustuslikuks otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja minetamise tõttu.
4.4.Maakohus kohaldas avaldajalt Randla 15 KÜ kasuks menetluskulude hüvitise väljamõistmisel vääralt TsMS § 176 lg-d 7 ja 8 ning rikkus avaldaja ärakuulamise kohustust. Maakohus määras 05.05.2023. a määrusega menetlusosalistele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kuni 19.05.2023 ja vastuväide esitamiseks kuni 25.05.2023. Maakohus tegi avaldajale Randla 15 KÜ 19.05.2023. a menetluskulude nimekirja teatavaks alles 29.05.2023 ning avaldajal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid. Maakohus ei teinud Randla 15 KÜ 25.05.2023. a menetluskulude nimekirja avaldajale teatavaks. Maakohus mõistis avaldajalt vääralt Randla 15 KÜ menetluskulud välja, kuna ei saanud tutvuda avaldaja vastuväidetega, mis võisid olla väljamõistetavate menetluskulude vähendamise aluseks.
4.5.Maakohus ei kontrollinud ega põhjendanud lahendis, kas Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud olid põhjendatud ja vajalikud. Lisaks ei kaalunud ega kontrollinud maakohus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel avaldaja vastuväiteid ning menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Maakohus lahendas avalduse kirjalikus menetluses ja Randla 15 KÜ esitas kohtule ainult kolm menetlusdokumenti. Praeguses lihtsas menetluses oli ajakulu 20 tundi põhjendamatult suur ja ülepaisutatud. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 12.05.2021, 2- 20114596/21, p 11; RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2- 1716812/57, p 19.2; RKTKm 19.06.2013, 3-2-1-58-13, p 14). Arvestades praeguse asja sisu ja lihtsust, oli sellises suuruses menetluskulude avaldajalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ning maakohus vähendas Randla 15 KÜ menetluskulusid ebapiisavalt. Maakohus jättis ekslikult tähelepanuta, et samade menetlusosaliste vahel toimub sarnane vaidlus tsiviilasjas nr 2-20-18261, milles Randla 15 KÜ-d esindab sama lepinguline esindaja. Seega teab lepinguline esindaja hästi avalduse aluseks olevaid asjaolusid ning nii suur ajakulu Randla 15 KÜ-le õigusabi osutamiseks oli ebavajalik. Avaldaja esitas määruskaebemenetluses Randla 15 KÜ menetluskuludele lisaks järgmised vastuväited. Maakohtu 18.01.2023. a määrusega tutvumise ja kliendile aruandluse esitamise ajakulu 0,5 tundi oli ülepaisutatud ja põhjendamatult suur. Nimetatud toimingu ajakulu oli põhjendatud 0,1 tunni ulatuses, arvestades, et maakohtu määrus oli korraldav ega vajanud
2-22-6941 õiguslikku analüüsi. Maakohtu 14.03.2023. a korraldusega tutvumise, maakohtu korralduse kliendile edastamise ja tähtaja fikseerimise ajakulu oli põhjendamatu 0,4 tunni ulatuses, sest tegemist oli korraldava määrusega ning see ei vajanud õiguslikku analüüsi. Randla 15 KÜ seadusliku esindaja 17.03.2023. a selgitustega tutvumise, asjaolude analüüsi, täiendavate küsimuste kliendile esitamise, Randla 15 KÜ seadusliku esindaja täiendavate selgituste ja tõenditega tutvumise, materjalide ja saadud info analüüsi, maakohtule esitatavate tõendite mahu määratlemise, kliendiga kooskõlastamise ja ettevalmistamise ajakulu 2,75 tundi oli põhjendamatu. Toimikus ei ole Randla 15 KÜ seadusliku esindaja 17.03.2023. a selgitust, eespool nimetatud toimingud ei ole asja toimikus kajastud ja nende alusel ei ole menetlusdokumente koostatud. Avaldaja 15.02.2023. a ja 16.02.2023. a failide võrdluse ajakulu oli põhjendamatu. Randla 15 KÜ pidi aluseks võtma avaldaja digitaalselt allkirjastatud dokumendid. Maakohtu 05.05.2023. a määrusega korduva tutvumise ajakulu oli põhjendamatu. Avaldaja 15.03.2023. a (tegelik kuupäev 15.02.2023/16.02.2023) seisukohas esitatud teeside õigusliku analüüsi, vastuse koostamiseks kohtupraktika ja õiguskirjanduse uurimise ajakulu oli põhjendamatu 1,5 tunni ulatuses. Avaldaja menetlusdokument oli kaheleheküljeline ja selles vastati maakohtu küsimustele. Menetlusdokumendi sisu oli lihtne ega vajanud õiguslikku analüüsi. Randla 15 KÜ kirjaliku seisukoha koostamise ajakulu oli põhjendamatu 1,5 tunni ulatuses. Randla 15 KÜ kirjalik seisukoht koosnes erinevate kohtulahendite ja otsuste kokkuvõttest. Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu oli põhjendamatu ühe tunni ulatuses.
5.Randla 15 KÜ vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
7.Randla 15 KÜ esitas 05.09.2024 taotluse nõuda välja avaldajale õigusteenust osutanud äriühingu arved, kuna Randla 15 KÜ-l oli kahtlus, et avaldaja ei ole 03.09.2024. a menetluskulude nimekirjas esitatud menetluskulusid kandnud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb avalduse rahuldamata jätmise osas jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, kuid menetluskulude kindlaksmääramise osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 täiendada kohtumääruse põhjendusi, muutmata kohtumääruse resolutsiooni.
9.Ringkonnakohus nõustub avalduse lahendamise osas maakohtu määruse põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 kordamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.1.Maakohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ja leidis põhjendatult, et korteriühistu üldkoosoleku vaidlustatud otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused olid enne 01.01.2018 sätestatud TsÜS §-s 38, MTÜS §-des 24 ja 24 1 ning KÜS § 13 lg-s 3. Õige ei ole avaldaja arusaam, et asjas tuleks kohaldada otsuste tegemise ajal kehtinud KOS-i sätted.
2-22-6941 KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsesid korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei olnud ette nähtud teisiti. Kui korteriomanikud olid asutanud korteriühistu, valitsesid nad KOS § 8 lg 1 lause 2 järgi kaasomandi eset esmajoones KÜS-i järgi. Sel juhul kohaldati kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 lause 3 kohaselt KOS-i niivõrd, kui see ei olnud vastuolus KÜS-iga (RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999/68, p 24.1). Riigikohus on selgitanud, et korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul tuli esmalt hinnata, kas korteriomanike lahendatava küsimuse sai otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek, ning kas otsuse sai teha põhikirjajärgse häälteenamusega või oli tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks oli vaja kaasomanike kokkulepet AÕS-i järgi. Korteriühistu eesmärgiks oli KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saanud KÜS-i ja KOS-i kehtimise ajal otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks oli vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe. KÜS-is reguleerimata küsimustes rakendati korteriühistu suhtes KÜS § 1 lg 2 järgi MTÜS-i sätteid (RKTKo 27.03.2015, 3-2-1-155-14, p 11). Riigikohus rõhutas KÜS-i kehtivuse ajal tehtud lahendis mh, et korteriühistu otsusega võis otsustada elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemist või majandamiskulude kandmist (RKTKo 13.02.2012, 3-2-1-116-11, p 22). Lisaks selgitas Riigikohus, et mõtteliste osade ühine majandamine tähendas KÜS §-de 15 ja 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Ka vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud AÕS § 74 lg 1 nägi ette, et kõigi kaasomanike kokkulepe oli vajalik kaasomandis oleva asja võõrandamiseks või koormamiseks, samuti asja või selle majandusliku otstarbe oluliseks muutmiseks (RKTKo 18.07.2011, 3-2-1-50-11, p 10). Avaldaja vaidlustatud otsused olid seotud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamisega, st puudutasid Randla 15 KÜ liikmete üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid küsimusi. Seega ei ole siinses asjas otsuste tegemise ajal kehtinud KOS-i sätted asjakohased ning sellest tulenevalt ei ole asja lahendamisel tähtsad ka nimetatud sätete kontekstis Riigikohtu 25.05.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11 tehtud lahendis väljendatud seisukohad.
9.2.Maakohus leidis õigesti, et kvoorumnõude rikkumine saaks olla Randla 15 KÜ liikmete vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alus.
9.2.1.Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla tühine või kehtetuks tunnistatav. Vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste tegemise ajal kehtis MTÜS § 241 lg 1 praeguses sõnastuses. MTÜS § 241 lg 1 lause 1 kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Seega tuli vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste tegemise ajal kehtinud regulatsiooni järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 lg-s 1 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei eksitud MTÜS § 241 lg 1 nõuete vastu, kuid otsus oli vastuolus seadusega, oli korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast
2-22-6941 arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks) kohtu poole (RKTKo 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 12). Sarnaselt häälteenamuse nõude rikkumisega ei ole ka kvooruminõude rikkumine MTÜS § 24 1 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Seega ei eksinud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui viitas Riigikohtu praktikale, milles vaieldi selle üle, kas üldkoosoleku otsused tuleks kehtetuks tunnistada häälteenamuse nõude rikkumise tõttu. Ka õiguskirjanduses on osaühingu kontekstis rõhutatud, et kvooruminõude rikkumine on kehtetuks tunnistamise alus (Ühinguõigus (2015), p 4.8.3.2.1022) ning nimetatu kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuste puhul. Lisaks on Riigikohus hetkel kehtiva KrtS-i alusel tehtud lahendites leidnud, et olukorras, kus korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, on otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p 14.4).
9.2.2.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et vaidlusalused otsused, mis tehti kvooruminõuet rikkudes, on avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumise tõttu analoogia korras TsÜS § 38 lg 2 lause 1 kohaselt tühised. TsÜS § 38 lg 1 lauses 1 sätestatud üldreegli järgi on seadusega vastuolus olev juriidilise isiku organi otsus kehtetuks tunnistatav (nagu eespool märgitud, tuleneb sama ka MTÜS § 24 lg 1 lausest 1). Riigikohus selgitas määruskaebuses viidatud lahendis, et olukorras, kus KrtS § 38 lg 1 järgi on tavapärase valitsemise raamidest väljuvate suuremate ümberkorralduste tegemiseks vaja kõigi korteriomanike kokkulepet, või olukorras, kus ei kohaldu KrtS § 39, ei saa osa korteriomanikest (enamus) üldkoosoleku otsusega sundida teistele korteriomanikele (vähemusele) peale olukorda, kus viimased peavad oma õiguste kaitseks algatama kohtuvaidluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks (RKTKm 01.06.2022, 2- 1916450/58, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel kvooruminõude rikkumine isikute õiguste kontekstis samastatav olukorraga, kus korteriomanike üldkoosoleku otsus, milleks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, tehakse häälteenamusega.
9.3.Korteriühistu liikmel oli KÜS § 13 lg 3 kohaselt õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tegemist oli õigust lõpetava tähtajaga (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 25). Avaldaja ei ole väitnud, et nimetatud tähtaeg ei oleks olnud Randla 15 KÜ liikmete 12.07.2011. a ja 09.01.2012. a üldkoosolekute vaidlustatud otsuste puhul 22.05.2022. a avalduse esitamise hetkeks möödunud. Seega ei olnud maakohtul alust kontrollida, kas esines alus vaidlustatud otsuste tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks).
10.Menetluskulude kindlaksmääramise osas on maakohus eksinud küll põhjendamiskohustuse vastu ja jätnud hüvitatavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohtumääruses kaalumata ning avaldaja vastuväited nõuetekohaselt hindamata, kuid maakohtu järeldus hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta on siiski õige.
10.1.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus esmalt, et jätab rahuldamata avaldaja taotluse edastada avaldajale Randla 15 KÜ 25.05.2023. a menetluskulude nimekiri ja määrata tähtaeg vastuväidete esitamiseks. Kohtute infosüsteemi kohaselt tehti nimetatud menetlusdokument avaldaja lepingulisele esindajale nähtavaks 01.06.2023. Seega oli avaldajale määruskaebuse esitamise ajaks tagatud võimalus vaidlustada soovi korral määruskaebuses TsMS § 178 lg 2 kohaselt mh Randla 15
2-22-6941 KÜ 25.05.2023. a menetlusdokumendis märgitud menetluskulusid ning avaldajale ei ole vaja dokumenti edastada. Asja materjalide kohaselt esitas Randla 15 KÜ 25.05.2023. a menetlusdokumendis vastuväited avaldaja menetluskuludele ning täiendas oma menetluskulusid üksnes avaldaja menetluskuludele vastuväite koostamise ning maakohtule menetlusdokumentide nähtavaks tegemise taotluse esitamise menetluskuludega. TsMS § 176 lg 7 kohaselt toimetatakse menetluskulude nimekiri ja tõendid vastaspoolele viivitamata kätte. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene viidatud sättest kohtu kohustust toimetada menetlusosalisele kätte menetlusdokument, milles vastaspool taotleb menetlusosalise menetluskuludele seisukoha esitamise menetluskulude hüvitamist, ning anda menetlusosalisele tähtaeg selliste menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Vastasel juhul tekiks lõppematu jada kohtu kohustusest võimaldada menetlusosalistel esitada vastastikku seisukohti vastaspoole menetluskulude kohta. Kohus saab ja peab uurimispõhimõttest tulenevalt ise hindama nende kulude vajalikkust ja põhjendatust.
10.2.Edasi märgib kolleegium, et maakohus rikkus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lahendi põhjendamise kohustust TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 1 mõttes (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2). TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 12.05.2021, 2- 20-114596/21, p 11). Randla 15 KÜ taotles maakohtus lepingulise esindaja toimingute ajakulu hüvitamist kokku 33,65 tunni ulatuses. Maakohus pidas Randla 15 KÜ lepingulise esindaja toimingute ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 20 tunni ulatuses. Seega vähendas maakohus Randla 15 KÜ lepingulise esindaja toimingute ajakulu 13,65 tunni ulatuses. Maakohus märkis Randla 15 KÜ lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel asjakohaselt, et arvestada tuleb mh praeguse vaidluse keerukust ja mahukust, Randla 15 KÜ lepingulise esindaja toiminguid, nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust. Maakohtu määrusest ei nähtu aga, milliseid Randla 15 KÜ lepingulise esindaja toiminguid ja nende ajakulu pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Seetõttu ei ole maakohtu kaalutlusotsuse kujunemine jälgitav ning ringkonnakohus hindab ise Randla 15 KÜ menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
10.3.Ringkonnakohtu hinnangul on Randla 15 KÜ maakohtu menetluses tehtud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 20 tundi (1800 eurot), nagu leidis lõppjäreldusena ka maakohus. Maakohus vähendas Randla 15 KÜ lepingulise esindaja toimingute ajakulu 13,65 tunni võrra, mis vastab ligikaudu avaldaja poolt vaidlustatud toimingute ajakulu ulatusele (14,3 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust (mh avaldaja menetlusdokumentides esitatud vastuväidete tõttu) Randla 15 KÜ lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingute ajakulu täiendavalt vähendada.
10.3.1.Esmalt märgib kolleegium vastuseks määruskaebusele, et asjaolu, et samade menetlusosaliste vahel toimub vaidlus ka tsiviilasjas nr 2-20-18261 ning Randla 15 KÜ-d esindab nimetatud tsiviilasjas sama lepinguline esindaja, ei anna alust lepingulise esindaja toimingute vajalikku ja põhjendatud ajakulu vähendada. Kuigi tsiviilasjas nr 2-20-18261 esitas avaldaja vastuhagi Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu korteriomanike 12.07.2011. a ja
2-22-6941 09.01.2012. a üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, keeldus Harju Maakohus 27.04.2021 määrusega avaldaja nõuet vastuhagina tsiviilasjas nr 2-20-18261 menetlusse võtmast ning avaldaja nõue on võetud menetlusse siinse hagita menetluse avaldusena. Seejärel esitas avaldaja siinses menetluses täiendavad rahalised nõuded, mille Harju Maakohus 05.05.2023 määrusega eraldas ja liitis tsiviilasjaga nr 2-20-18261. Hoolimata sellest, et poolte vahel on käimaks kaks menetlust, on mõlemas menetluses lahendatavad nõuded erinevad ning siinses asjas tuleb Randla 15 KÜ-le hüvitada selles menetluses enda õiguste ja huvide kaitseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. See, et Randla 15 KÜ-d esindab mõlemas menetluses sama esindaja, ei tähenda seda, et tal kulub siinses asjas oma kliendi huvides tegutsemiseks vähem aega.
10.3.2.Randla 15 KÜ lepingulise esindaja tehtud toimingute väidetav ajakulu (33,65 tundi) ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Kogenud õigusabi osutaval juristil võis maakohtu menetluses tehtud toimingutele kuluda aega järgmiselt. Arvestades avaldaja esitatud avalduse ja selle täienduste, maakohtu avalduse menetlusse võtmise määruse ning Randla 15 KÜ 17.08.2022 vastuse sisu ja mahtu, saab avaldusele 17.08.2022 esitatud vastuse koostamise ja esitamisega seotud menetlustoimingute ajakulu 9,25 tundi pidada põhjendatuks. Ajakulu vähendamiseks ei anna alust ja see, et avaldaja esitas avalduse esmalt tsiviilasjas nr 2-20-18261. Kuigi Randla 15 KÜ võis algse (täiendavate nõueteta) avaldusega tutvuda juba teise kohtuasja raames, on ta vastuse avalduse kohta esitanud siinses kohtumenetluses. Lisaks oli Randla 15 KÜ õiguste ja huvide kaitseks selles menetlusstaadiumis vaja esitada vastuväited ka avaldaja rahalise nõude kohta. Seega ei ole menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tähtsust sellel, et maakohus otsustas hiljem 05.05.2023 määrusega rahalise nõude eraldada iseseisvaks menetluseks ja liita tsiviilasjaga nr 2-20-18261. Randla 15 KÜ vastus on asjatundlik ning asjaolu, et vastus sisaldab viiteid kohtupraktikale ja seaduse sätetele, ei anna alust järeldada, et selle koostamiseks kulus vähem aega. Põhjendatud ei ole aga 17.08.2022 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1,5 tundi. Arvestades selle menetlusdokumendi olemust ja mahtu, võis esindajal menetluskulude nimekirja koostamiseks kuluda 0,5 tundi. Põhjendatud ei ole ka avaldaja 18.08.2022. a menetluskulude nimekirjaga seotud toimingute ajakulu 4 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul oli avaldaja 18.07.2022. a menetluskulude nimekirjaga tutvumise ja avaldaja menetluskuludele vastuväite koostamise, Randla 15 KÜ menetluskulude nimekirja täienduse koostamise ja esitamise ning kliendile aruandluse tegemise toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu vastuväidete sisu ja mahtu arvestades 1 tund. Ringkonnakohus arvestab menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete vajalikkuse hindamisel mh seda, et maakohus palus 28.06.2022. a määruses menetlusosalistel esitada kohe menetluskulude nimekirjad. Randla 15 KÜ 28.03.2023 seisukoha koostamisega seotud toimingute ajakulu 6,6 tundi ei ole põhjendatud. Selle menetlusdokumendi koostamiseks vajalike toimingute põhjendatud ajakuluks saab sellele eelnenud maakohtu ja avaldaja menetlustoiminguid ning Randla 15 KÜ menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades pidada kokku 3,5 tundi, arvestades mh avaldaja vastuväiteid. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et Randla 15 KÜ seadusliku esindaja 17.03.2023. a selgitustega tutvumise, asjaolude analüüsi, täiendavate küsimuste kliendile esitamise, Randla 15 KÜ seadusliku esindaja täiendavate selgituste ja tõenditega tutvumise, materjalide ja saadud info analüüsi, maakohtule esitatavate tõendite mahu määratlemise, kliendiga kooskõlastamise ja ettevalmistamise ajakulu 2,75 tundi oli täielikult põhjendamatu. Nimetatu oli sisendiks esitatud seisukohale, isegi kui menetlusdokumendis sellele ei viidata.
2-22-6941 Randla 15 KÜ 18.05.2023 lõplike seisukohtade esitamisega seotud toimingute ajakulu 5,5 tundi ei ole põhjendatud. Põhjendatud ajakuluks saab pidada 4 tundi, arvestades mh avaldaja vastuväiteid. Seejuures ei ole lepinguline esindaja tutvunud sama kohtumäärusega korduvalt, tegemist oli kahe erineva kohtu dokumendiga (Harju Maakohtu 05.05.2023 nõuete eraldamise määrus ja Harju Maakohtu 05.05.2023 viimaste seisukohtade esitamiseks tähtaja määramise määrus). Põhjendatud ei ole ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1,5 tundi ning avaldaja menetluskulude kohta vastuväite esitamisega seotud toimingute ajakulu 5,1 tundi. Arvestades menetluskulude nimekirja ja kulude hüvitamise taotluse olemust ja mahtu, võis esindajal menetluskulude nimekirja koostamiseks kuluda 0,5 tundi. Arvestades seda, et maakohus ei teinud avaldaja 19.05.2023. a menetluskulude nimekirja Randla 15 KÜ lepingulisele esindajale nähtavaks, aga ka Randla 15 KÜ sisulisi vastuväiteid avaldaja menetluskulude kohta ning nende mahtu, saab vastuväidete esitamiseks põhjendatud ajakuluks pidada 1,25 tundi. Mh arvestab ringkonnakohus, et samade poolte vahel suure hulga kohtuasjade tõttu oli korteriühistul kõrgendatud vajadus minimeerida vastuväidete abil võimalike hüvitatavate menetluskulude suurust.
10.4.Eelnevat arvestades saab Randla 15 KÜ lepingulise esindaja tehtud vajalike toimingute põhjendatud ajakuluks pidada 20 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on Randla 15 KÜ lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot, mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Seega on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu kokku 1800 eurot (20 tundi × 90 eurot/tund) ning ringkonnakohtul ei ole alust tühistada maakohtu määrust ka hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Arvestades seda, et määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.
12.Kuna määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda ning ringkonnakohus Randla 15 KÜ-lt avaldaja menetluskulusid välja ei mõista, ei analüüsi ringkonnakohus avaldaja määruskaebemenetluse menetluskuludega seonduvat ning jätab Randla 15 KÜ 05.09.2024. a avaldajalt arvete väljanõudmise taotluse tähelepanuta.
13.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Randla 15 KÜ esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 1516 eurot 50 senti (käibemaksuta) (16,85 tundi × 90 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt oli Randla 15 KÜ lepingulise esindaja määruskaebemenetluse toimingute ajakulu järgmine: maakohtu 31.05.2023. a, 16.06.2023. a ja 05.07.2024. a määruste ja avaldaja määruskaebusega tutvumise ning avaldaja määruskaebusele seisukoha koostamise ja esitamise toimingute ajakulu kokku 4,6 tundi; kohtumise ja konsultatsiooni, e-toimiku materjalide kontrolli ning menetluse kiirendamise taotluse koostamise ja esitamise ning ringkonnakohtu 28.08.2024. a määrusega tutvumise ning kliendile aruandluse tegemise toimingute ajakulu kokku 2,25 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine ning aruandlus 1,5 tundi; avaldaja menetluskulude nimekirja tutvumise ja sellele vastuväite koostamise toimingute ajakulu 8,5 tundi.
2-22-6941 Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks avajalike toimingute ajakulu 4,35 tundi põhjendatud. Sellele järgnevad toimingud seoses menetluse seisu kontrollimise ja menetluse kiirendamise taotlusega ei olnud aga vajalikud, sest Randla 15 KÜ esitas nimetatud taotluse TsMS § 3331 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes ning ringkonnakohus jättis 27.02.2024 määrusega taotluse rahuldamata. Arvestades menetluskulude nimekirja olemust ja mahtu, saab menetluskulude nimekirja esitamisega seotud vajalike toimingute põhjendatud ajakuluks pidada taotluses märgitud 1,5 tunni asemel 0,5 tundi. Põhjendatud ei ole ka avaldaja menetluskulude kohta vastuväite ja kulude tõendamise taotluse ajakulu 8,5 tundi. Arvestades vastuväidete sisu ja mahtu, aga vastaspoole kulude tõendamise taotluse ja avaldaja kulude fiktiivsuse põhistamiseks tehtud vajalikke eeltoiminguid ning taotluse sisu ja mahtu, on selle menetlusdokumendi esitamisega seotud põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul oli Randla 15 KÜ huvide ja õiguste kaitseks sedavõrd ulatusliku vastuväite esitamine ja kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamise taotlus põhjendatud. Ringkonnakohus jätab taotluse tähelepanuta üksnes seetõttu, et ringkonnakohtu määratud kulujaotusest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul vaja hinnata avaldaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirja järgi on Randla 15 KÜ lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot, mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Seega on Randla 15 KÜ vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale määruskaebemenetluses kokku 796 eurot 50 senti (8,85 tundi × 90 eurot), mis tuleb avaldajalt Randla 15 KÜ kasuks välja mõista. Vastavalt Randla 15 KÜ taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras viivist.
14.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.