Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded If P&C Insurance AS esitas 20.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 10.04.2019 hagi /20.05.2019 hagi täpsustuse/ A K vastu kahju hüvitamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 21.10.2017 kell 04:10 asukohas xxxx, xxxx linn liiklusõnnetus, milles sai kannatada V H ́le kuuluv sõiduk xxxx, reg. nr xxxx. Kahju tekitati A K poolt juhitud sõidukiga xxxx, reg. nr xxxx. Liikluskahju põhjustaja lahkus sündmuskohalt süüliselt. (kahjuteade, otsus väärteoasjas nr 2590,17,005828, fotod). Liikluskindlustuse kindlustuspoliis nr xxxx kohaselt kehtis seisuga 21.10.2017 kindlustuskaitse sõidukile xxxx, reg. nr xxxx Sõidukile xxxx, reg. nr xxxx tekitatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku E42177213L. Sõiduk xxxx, reg. nr xxxx taastamine ei olnud majanduslikult põhjendatud (OÜ xxxx arvamus). Hageja hindas kahjustatud sõiduki liikluskahjueelseks väärtuseks 1200 eurot ja jäänuki väärtuseks 200 eurot. (hüvitamise taotlus, kahju hüvitamise otsus E42177213L-01, maksekorraldused nr 49 ja 175). Hageja hüvitas ka kahjustatud sõiduki puksiiriteenuse tasu 45 eurot kahjustatud sõiduki omanikule (puksiiri teenuse arve-kviitung nr 17014, maksekorraldus nr 189). Hageja nõuab kostjalt kahjustatud sõiduki liikluskahju eelse ja sõiduki jäänuki turuväärtuste vahet 1000 (1200-200) eurot ja puksiiriteenuste tasu summas 45 eurot hüvitamist. Kokku on hageja nõue 1045 eurot. Hageja on kostjale väljastanud tagasinõuded. Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 punktile 2 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja If P&C Insurance AS (asukoht Lõõtsa 8a Tallinn 11415, aa IBAN EE851010702000435002 SEB Pank) kasuks 1045 eurot regressi korras liiklusõnnetuses kannatanule väljamakstud kulude hüvitamiseks, menetluskulude (riigilõivu)

katteks 200 eurot ning viivise menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 01.08.2019 Ametlikes Teadaannetes. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Samuti on kostjale edastatud hagimaterjalid vastavalt TsMS § 314 1 lõikes 2 sätestatule kostja enda poolt kohtule teatatud e-posti aadressile 02.08.2019 ja korduvalt 09.08.2019. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 11.10.2019. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 01.08.2019 ja loeti kättetoimetatuks 17.08.2019, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 02.09.2019. Samuti on kohus toimetanud asja materjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale kätte saatmisega eposti aadressile xxxx 02.08.2019 ja korduvalt 09.08.2019. Kohus loeb TsMS § 3141 lg 2 alusel dokumendid kostjale kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o. hiljemalt 15.08.2019. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ja lg 2 kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud asja väärtus. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud, hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seadusele teise sõidukiga seotud kulud. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (regressinõue). Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 punktile 2 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Esitatud materjalidest nähtuvalt on kindlustusjuhtumi põhjustajaks kostja. Kostja ei ole hüvitanud 21.10.2017 toimunud kindlustusjuhtumiga/liiklusõnnetusega põhjustatud kahju. Seega rahuldab kohus hageja nõude kahju 1045 euro väljamõistmiseks kostjalt.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.