Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Creditreform Eesti OÜ esitas 01.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 132,33 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 25.03.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude tsiviilasjas nr 2-18-127403 üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 30.04.2019 esitas Creditreform Eesti OÜ Tartu Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 88,38 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 22,73 euro ja lisanduva viivise nõudes. Creditreform Eesti OÜ esitas 01.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 166,22 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 25.03.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude tsiviilasjas nr 2-18-127537 üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 30.04.2019 esitas Creditreform Eesti OÜ Tartu Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 117,70 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30,01 euro ja lisanduva viivise nõudes. Tartu Maakohtu 02.05.2019 määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-18-127403 ja 2-18-127537 ühte menetlusse ja liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-18-127403. Kohus võttis liidetud tsiviilasja menetlusse. Hagiavalduste kohaselt oli Eesti Energia AS-i ning Kuido Nõlvaku vahel sõlmitud elektrileping nr XXX ning võrguleping nr XXX, tarbimiskohaks määrati XXX. Elektrileping hakkas kehtima 01.01.2013 ning lõpetati 06.07.2016. Võrguleping hakkas kehtima 07.11.200 ning lõpetati 17.03.2017. Kostja on jätnud tasumata arved nr 945334861716, 945282380582,

945105144122, 945537158467, 945296986644, 945356911095, 945904918481, 945851059201, 945361707674, 945873797069. 04.06.2018 loovutas Eesti Energia AS elektrienergia müügist ja võrgulepingust tulenevad nõuded hagejale.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.08.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hageja on kummaski hagis esitanud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 30 eurot, kokku nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 60 eurot. Esiteks leiab kohus, et hageja nõuab sama kulu hüvitamist topelt. Teiseks on nõutava võlasumma suurust arvestades ja lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-st 1 hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude 30 euro ulatuses rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 alusel jääb menetluskuludest 91,05% kostja kanda ja 9,95% hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 415 eurot: riigilõivu 150 eurot (kummaski tsiviilasjas 75 eurot), õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 40 eurot (kummaski tsiviilasjas 20 eurot), õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 225 eurot (75 eurot tsiviilasjas nr 2-18-127403 ja 150 eurot tsiviilasjas nr 2-18-127537). Kohus leiab, et nõude kahes eraldi tsiviilasjas esitamisega on hageja menetluskulusid kunstlikult suurendanud, mistõttu ei pea kohus menetluskulude kostjalt taotletud ulatuses väljamõistmist põhjendatuks. Liidetud tsiviilasja hind on 335,31 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 75 eurot. Ülejäänud osas on hagejal õigus enamtasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagasi saada. Selleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline taotlus (TsMS § 150 lg 4). Õigusabikuludest kuuluvad hüvitamisele õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hagihinda arvestades 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Arvestades eeltoodut ja menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu 154,78 eurot (170 eurost 91,05%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.