lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-104619/8

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 08.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-104619/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1328
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu80430588(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2019. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-19-104619

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu hagi J Gi vastu võla 1 700,94 euro nõudes

Hagihind

1 819,25 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 9 korteriühistu (registrikood 80430588 asukoht: Vahtra tn 8, Kohtla-Järve)

Hageja esindaja:

xxx (volikirja alusel, e-post: xxx)

Kostja:

J G (isikukood xxx, elukoht: xxx, tegelik elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu poolt J Gi vastu perioodil jaanuar 2016. a kuni juuli 2019. a (k.a) kommunaal/majapidamisteenuste arvete nõudes esitatud hagi.
2.Välja mõista J Gilt Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu kasuks võlgnevus 1 700 (üks tuhat seitsesada) eurot 94 senti (sh põhinõue 1 473,31 ja viivised 227,63 eurot).
3.Välja mõista J Gilt Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (1 473,31 eurolt) alates 13.09.2019. a kuni põhinõude (1 473,31 euro täitmiseni) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
4.Menetluskulud jätta kostja J Gi kanda.

4.1 Välja mõista J Gilt Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 275 (nelisada üheksakümmend kolm) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE

1.Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 KÜ esitas 12.02.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarvõlgnike J Gi ja L Gi vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 28.02.2019. a võlgnikele makseettepaneku, mis õnnestus L Gile kätte toimetada ja L G suhtes tegi kohus maksekäsu. Võlgnikule J Gile ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja Pärnu Maakohus lõpetas kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis J Gi suhtes nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja J Gi ja L Gi ühisomandis korteriomand asukohaga xxx korterelamus korter nr xxx. Korteriomanike poolt on asutatud korteriühistu Vahtra tn 8, mille eesmärk on elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning sellega seoses ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, sh ühistu liikmetele teenuste osutamine. J Gil on tekkinud võlg kommunaalteenuste eest. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arveid, milles on toodud korteriomanikule osutatud teenused ning omanikul tasumisele kuuluvad summad. Seisuga 01.07.2019. a on kostja põhivõlg hageja ees 1 473,31 eurot ja viivised 227,63 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 1 700,94 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, õigusabikulu 240 eurot.
2.Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1700,94 eurot, lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja menetluskulud summas 465 eurot. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis, alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja peab võimalikuks tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses.
3.Kostja kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus rahuldab hagi.
5.Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteri ühisomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on alates 2008. aastast märgitud Vahtra tn 8 korteri xxx omanikuks L G. Pooled olid abielus uue perekonnaseaduse jõustumise ajal (01.07.2010. a). Korteriomand, asukohaga Vahtra tn 8 korter xxx, Kohtla- Järve, Ida-Viru maakond on soetatud abielu ajal, siis on tegemist ühisvaraga. Ülaltoodust lähtuvalt oli abikaasadel varaühisus. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara, PKS § 25).
6.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
7.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
8.Arvestades võlgnevuse kujunemise aega, on hagi põhjendatud ka kehtetu korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 15-1 lg 1 ning kehtetu korteriomandiseaduse § 13 lg 1.
9.Kostja kohtule vastuväiteid ei esitanud.
10.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.
11.Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.
12.Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Korteriühistu tõendite kohaselt on kostjale esitatud arved alates jaanuar 2016. a kuni juuli 2019. a. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi nõude. Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt on kostjale esitatud perioodil jaanuar 2016. a kuni juuli 2019. a arveid summale 1 473,31 eurot.

Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda.

14.KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on seisuga juuli 2019. a sissenõutavaks muutunud viivis 227,63 eurot. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus loeb põhjendatud ja hageja poolt tõendatud viivise summaks 227,63 eurot. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista vastavalt esitatud arvetele summas 227,63 eurot ning alates 13.09. 2019. a kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
15.Eeltoodud alusel leiab kohus, et kostja võlgnevuse perioodil jaanuar 2016. a kuni juuli 2019. a moodustab 1 700,94 eurot.

Menetluskulude jaotus

16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 465 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 240 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, seda enam, et tegemist on trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 50 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 275 eurot, s.h riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 50 eurot Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja