XX, YY, CC, OO hagi OÜ AleviKinnisvara vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.03.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ AleviKinnisvara apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
XX vastu esitatud nõude puhul 44 258,68 eurot YY vastu esitatud nõude puhul 41 010,04 eurot CC ja OO vastu esitatud nõude puhul 44 258,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja IV: OO (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja vandeadvokaadi abi Erko-Andreas Roosik Kostja OÜ AleviKinnisvara (registrikood 11013907), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg
Kohtuistungi toimumise aeg
16.09.2019
RESOLUTSIOON:
1(13)
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2019 otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt viivise perioodil 17.01.2017 – 21.01.2019 välja hagejale I põhisummat 28 934,63 eurot ületavas osas, hagejale II põhisummat 37 972,26 eurot ületavas osas ning hagejatele III ja IV põhisummat 28 934,63 eurot ületavas osas. Muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohtu otsuse resolutsioonist jätta välja otsustus hagi tagamise abinõu kehtima jäämise kohta. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1.Välja mõista OÜ-lt AleviKinnisvara XX kasuks 40 980,26 eurot, viivis perioodil 17.01.2017 – 21.01.2019 28 934,63 eurolt ning viivis alates 22.01.2019 40 980,26 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
2.Välja mõista OÜ-lt AleviKinnisvara YY kasuks 37 972,26 eurot, viivis perioodil 17.01.2017 – 21.01.2019 25 966,63 eurolt ning viivis alates 22.01.2109 37 972,26 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
3.Välja mõista OÜ-lt AleviKinnisvara ühisvõlausaldajate CC ja OO kasuks 40 980,26 eurot, viivis perioodil 17.01.2017 – 21.01.2019 28 934,63 eurolt ning viivis alates 22.01.2109 40 980,26 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
4.Jätta poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses võrdsetes osades hageja I, hageja II ning ühiselt hagejate III ning IV kanda (TsMS § 163 lg 1, § 165 lg 1, § 171 lg 1).
5.Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas tsiviilasjas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.XX (hageja I), YY (hageja II), CC (hageja III) ja OO (hageja IV) esitaid 17.01.2017 Harju Maakohtule hagi OÜ AleviKinnisvara (kostja) vastu. Hageja I palub kostjalt välja mõista 40 980,26 eurot ja viivise kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja II palub kostjalt välja mõista 37 972,26 eurot ja viivise kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja III ja hageja IV paluvad kosjalt välja mõista 40 980,26 eurot ja viivise kuni kohtuotsuse täitmiseni (hagejate lõplikud nõuded 21.01.2019 kohtule esitatud menetlusdokumendis). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad kostjaga müügi- ja asjaõiguslepingud korterite omandamiseks. Hagejate omandatud korterid on osa ridaelamust, mille moodustavad korterid nr 5-8 (edaspidi korterid või ridaelamuboksid). Hagejate ja kostja vahel sõlmitud lepingute ning
2(13)
lepingueelselt saadetud andmete ja eelprojekti põhjal pidi korterite energiatõhususarv vastama klassile B ja olema seega vähekulutav. Hagejatel tekkisid pärast korteriomandite omandamist kahtlused hoone energiatõhususes. Selgus, et hoone ehitamiseks kasutatud materjalid, paigaldatud aknad, välisuksed ning ventilatsiooni- ja kütteseadmed erinevad märkimisväärselt projekteeritust ning energiaarvutuste teostamisel kasutati ebaõigeid tehnilisi näitajaid. Õhk-vesi soojuspumbad ei olnud piisavalt võimsad. Ventilatsiooniseade vastas klassile C ning ei olnud kooskõlas energiaarvutustega. Hoone tervikuna ei vasta lubatud energiatõhususe klassile B. Seda kinnitab Energiapartner OÜ poolt 04.11.2015 teostatud energiaarvutus, mis põhineb tegelikult paigaldatud seadmetel ja materjalidel. Hagejad teavitasid kostjat puudustest 04.11.2015 ning tegid kostjale ettepaneku viia hoone vastavusse B energiatõhususe klassi nõuetega. Kostja esitatud puudustega ei nõustunud ja puudusi ei kõrvaldanud. Energiatõhusust parandavad meetmed on järgmised: õhk-vesi soojuspumpade vahetus; korteripõhiste ventilatsiooniseadmete vahetus; välisseinte lisasoojustamine (200 mm); katuslae lisasoojustamine (150 mm); akende ja välisuste vahetus. Hagejatele on tekkinud otsene varaline kahju, mis koosneb kahju tekitamisega seoses kantud ja tulevikus kantavatest kuludest, sealhulgas kuludest kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejate otsese varalise kahju hõlmab kantud kulutusi tegeliku energiaklassi väljaselgitamiseks ja tulevikus kantavate kulutustega korterite energiatõhusust parandavatele meetmetele selliselt, et korterite energiatõhususarv vastaks klassile B. Kahju hüvitamise üldpõhimõtetest tulenevalt oleks hagejad nõuetekohase müügilepingu puhul saanud B energiaklassi hooned just nende lepingu tingimuste täitmise kaudu. Kostja käsitlused päikesepaneelide paigaldamise kaudu nõuetekohase energiaklassi saavutamiseks ei ole põhjendatud. Hagejad ei rikastu esitatud nõude kaudu vaid saavad võimaluse viia müügilepingu esemeks olnud ehitis vastavusse projektis toodud nõuetega, mis tagab ka vastava energiaklassi. Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Müüdud korterite energiaklass pidi olema B. Hagejale I müüdud korter nr 5 vastab energiaklassile D, hagejale II müüdud korter nr 6 energiaklassile C ja hagejatele III ning IV müüdud korter nr 7 energiaklassile D. Vikita tee 3 hoone 5-8 ehitamiseks kasutanud materjalid, paigaldatud aknad, välisuks ning ventilatsiooni- ja kütteseadmed ei erine projekteeritust (vastavad eelprojektile). Hagejate tellimusel teostatud Energiapartner OÜ energiaarvutus, mis annab tulemuseks energiatõhususarvu 178 kWh/m2 ja energiatõhususe klassi D, lähtub valedest algandmetest. Kui hagejad pöördusid 04.11.2015 kostja poole ettepanekuga, milles heidetakse ette puudusi ehitustöödes ja lepingute esemetes, tegi kostja ettepaneku lahendada vaidlused lepingutes toodud korras – määrata kõigepealt eksperdid, kes teeksid kindlaks väidetavate puuduste olemasolu või puudumise. Hagejad sellele ettepanekule ei vastanud. Puuduste olemasolu oleks tulnud kindlaks teha lepingutes sätestatud korras sõltumatute ekspertide poolt.
3(13)
Kuna hagejad (vähemalt hageja II) olid puudustest teadlikud juba 2015. aasta kevadel, siis oli puudustest teatamise ajaks (04.11.2015) möödunud seaduses ettenähtud 2-kuuline tähtaeg. Hagejatele müüdud korterite vastavusse viimiseks energiatõhususe klassi B tasemega on tehniliselt ja majanduslikult mõistlik lahendus elektrienergia tootmiseks päikesepaneelide (PVpaneelide) paigaldamine. Kostja tõi esile kulutused, mis on paneelide paigaldamiseks vajalikud. Hageja I kulutused korteri vastavusse viimiseks 6000 eurot, hageja II osas 5332,92 eurot ning hagejate III ja IV osas 6430,38 eurot. Hagejate nõuavad ehitustööd on majanduslikult ebamõistlikud ja ebavajalikud korterite vastavusse viimiseks energiatõhususe klassi B tasemega. On olemas alternatiivne võimalus, mille kohaselt vahetatakse välja korteritesse paigaldatud õhk-vesi soojuspumbad suurema kasuteguriga soojuspumpade vastu ning lisaks lisatakse päikesepaneele. Sellisel juhul ei saa hagejal I tekkinud kahju olla suurem kui 10 402,92 eurot, hagejal II tekkinud kahju olla suurem kui 6973,68 eurot ning hagejatel III ja IV ühiselt tekkinud kahju olla suurem kui 10 402,92 eurot. Hagejate nõuded nimetatud summasid ületavas osas lähevad vastuollu põhimõttega, et kahju tekitamise tõttu ei tohi kahjustatud isik rikastuda. Hagejad ei saa nõuda konkreetsete nende poolt nimetatavate tööde hüvitamist olukorras, kus energiaklass B on saavutatav märgatavalt odavama meetme rakendamisega, milleks on hagejate korteritele elektrienergia tootmise päikesepaneelide paigaldamine. Kostja on nõus puudused parandama ja viima korterid vastavusse B energiaklassi nõuetega paigaldades korteritele elektrienergia tootmiseks päikesepaneelid. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 40 980,26 eurot ning viivise (40 980,26 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.01.2017 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja 37 972,26 eurot ning viivise (37 972,26 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.01.2017 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt hagejate III ja IV kasuks välja 40 980,26 eurot ning viivise (40 980,26 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.01.2017 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas vaidlusaluste korteriomandite ostmise hagejate poolt kostjalt ja asjaolu, et müügilepingute esemete puhul oli kokku lepitud energiaklassis B. Lepingute näol on tegu tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses, sest hageja sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 1 lg 6) ja kostjad tarbijana (VÕS § 1 lg 5). Kostja on võtnud omaks väite, et ta on müügilepingut rikkunud. Asja lahendamisel ei omanud tähendust, millised on konkreetsed hoone osad ja kas need on ehitatud vastavalt projektile või asendatud teiste materjalide/agregaatidega. Maakohus tuvastas, et hagejatega I ja II ning kostja vahel sõlmitud lepingutes on pooled kokku leppinud vaidluste tekkimisel eksperdi nimetamise kummaltki poolelt; hagejate 04.11.2015 puudustega seonduvale pöördumisele vastas kostja 06.11.2016, et ei nõustu puudustega; kostja tegi ettepaneku lahendada vaidlused lepingutes toodud korras – määrata kõigepealt eksperdid, kes teeksid kindlaks väidetavate puuduste olemasolu või puudumise. Hagejad sellele ettepanekule ei vastanud.
4(13)
Isegi kui pooled leppisid müügilepingus omavahel kokku vaidluste kohtueelses lahendamise korras, ei välista see hagejate õigust pöörduda kahju hüvitamise nõudega otse kohtusse, järgimata lepingus poolt vahel kokku lepitud vaidluse kohtueelse lahendamise korda. Kostja vastutust ei välista ega piira ka hagejate kinnitus müügilepingutes, et nad on tutvunud projektiga ja on teadlikud korteri seisukorrast. Dokumentaalsete tõendite põhjal tuvastas maakohus, et hagejad said valest energiaklassist kui korteriomandite puudusest teada 04.11.2015, mil Energiapartner OÜ allkirjastas ja edastas neile töö nr 151030 ja teatasid kostjale puudustest samal päeval ehk VÕS § 220 lg 1 mõttes tähtaegselt. Riigikohtu praktika võimaldab kahju hüvitamise nõude esitamise õigust korraga nii VÕS § 115 kui ka VÕS § 222 lg 5 alusel. VÕS § 115, § 127 lg 1 ja § 128 lg-te 1 ja 3 alusel on hüvitatavaks varaliseks kahjuks juba kantud kulud, aga ka tulevikus tekkivad kulutused. Kahju nõude esitamise eelduseks ei ole see, et kulud oleksid kohtusse pöördumise ajaks juba kantud. Kostja esitas kohtule dokumentaalse tõendina asjatundjate arvamused – SS töö nr KE-01-19 ja GECC LP OÜ töö nr 81207E. Maakohus leidis, et viimatimärgitud tõendi allkirjastasid isikud, kellel ei ole pädevust viia läbi energiaauditit ega anda hinnanguid/soovitusi hoone energiatõhususe tõstmiseks. Seevastu olid hageja esitanud tõendite (Energiapartner OÜ töö nr 151030 ja kaalutud energiaerikasutusega hinnangud) koostajad RR ja ÜÜ vajaliku pädevusega ja neil oli õigus teostada energiatõhususe eksperthinnanguid ning anda soovitusi hoone energiasäästlikumaks muutmisel. Kohus võttis kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid asja materjalide juurde, kuid viitas neile kui vähese tõendusliku väärtusega tõenditele. Kohus tuvastas korteriomandite seisundi ja vajalike tööde koosseisu RR ja ÜÜ koostatud tõendite alusel. Kahju suuruse arvutamisel lähtus maakohus Energiapartner OÜ tööst nr 151030, milles on toodud välja ridaelamubokside tegelik energiatõhusus ning nimetatud energiatõhususe tõstmiseks vajalikud tööd. Maakohus võttis arvesse energiamärgise arvutused, mis põhinesid kolme aasta (2016-2018) tegelikul energiakasutusel ja tuvastas, et korteri nr 5 energiaerikasutus vastab energiaerikasutuse (energiamärgise) klassile E ning korterite nr 6 ja 7 osas klassile D. Energiapartner OÜ 18.10.2016 teostatud töö nr 151030 alusel tuvastas kohus, et Benergiaklassi saavutamiseks on vajalik teostada õhk-vesi soojuspumpade vahetus, korteripõhiste ventilatsiooniseadmete vahetus, välisseinte lisasoojustamine (200 mm), katuslae lisasoojustamine (150 mm) ja akende ning välisuste vahetus. Meetmete maksumuse tuvastas kohus hagejate esitatud hinnapakkumiste põhjal. Kahju hüvitise kulutuste eest, mis hagejad on teinud tegeliku energiaklassi väljaselgitamiseks ja meetmete väljaselgitamiseks, mis on vajalikud, et korteriomandite energiatõhususarv vastaks klassile B, tuvastas kohus Energiapartner OÜ ja Helioest OÜ arvetega. Kulutused on vajalikud ja hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kostja väited, et hagejad rikastuvad sellise kahjunõude arvelt, on tõendamata. Ainuüksi kahju suur ulatus ei võimalda väita, et see põhjustaks hagejate alusetut rikastumist. Maakohus tuvastas, et hagejal I on õigus nõuda tema omandis oleva ridaelamuboksi Benergiaklassi nõuetele vastavusse viimiseks kahju hüvitist 40 980,26 eurot, hagejal II 37 972,26 eurot ja hagejatel III ning IV 40 980,26 eurot. Hagejate III ja IV näol on tegemist
5(13)
ühisvõlausaldajatega (VÕS § 72 lg 1), mistõttu mõistis maakohus kahjuhüvitise ja kõrvalnõuded kostjalt välja hagejate III ja IV kasuks ühiselt. Müügieseme vähemalt keskmise kvaliteediga seisundisse viimiseks vajalikud kulutused peavad olema oma kohustusi rikkunud lepingupoolele üldjuhul ettenähtavad (RKTKo nr 3-2-1-100-15, p 36). Majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes (RKTKo nr 3-2-1-178-13, p 12). Lepingut rikkunud pool vastutab kahju ettenähtavuse korral kogu kahju eest, ehkki ta ei pidanud ette nägema, kui suur kahju võis tekkida (RKTKo, p 16). Lisaks põhinõudele taotlevad hagejad viivise väljamõistmist. Hagejad on nõudnud viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Kuivõrd kahjunõue oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ja maakohus lahendas hagi hageja poolt esitatud alusel, mõistis maakohus viivise välja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
4.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjal puudub kohustus parandada puudusi või hüvitada nende maksumus, mille kindlakstegemisest lepingutes kokkulepitud korras on hagejad on keeldunud. Hageja I ja hageja II nõuded oleks tulnud jätta sellel põhjusel rahuldamata. Maakohtu otsuse p-s 34 toodud üldine viide Riigikohtu praktikale, mis võimaldavat kahju hüvitamise nõude esitamise õigust korraga nii VÕS § 115 kui ka VÕS § 222 lg 5 alusel, on arusaamatu. Sama nõuet ei saa üheaegselt kvalifitseerida mõlema sätte järgi. Riigikohus väljendanud seisukohta, et tegemist on erinevate nõuetega (RKTKo nr 3-2-1-46-17, p 30). VÕS § 222 lg 5 kohaldamise eelduseks on mh asjaolu, et ostja on asja ise parandanud või lasknud seda teha ning kandnud seoses sellega kulutusi. Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu tuleb jätta hagejate nõuded rahuldamata. VÕS § 222 lg 5 kohaldamiseks ei piisa sellest, et hagejad üksnes tulevikus väidetavalt kavatsevad teha kulutusi korteriomandite vastavusse viimiseks energiatõhususe klassi B nõuetele. Kui nõue tuleks kvalifitseerida VÕS § 115 järgi, siis ei ole hagejad andnud kostjale tähtaja puuduste parandamiseks ja kostja pole sellest keeldunud. Seega ei saa hagi rahuldada. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata SS tööga nr KE-01-19 ja GECC LP OÜ tööga nr 81207E kui tõenditega. Maakohus jättis kostja väidetele ETA ja KEK kohta vastamata (EhS § 66 mõistes). Kaalutud energiaerikasutuse hinnangutes ei ole toodud meetmeid, mis oleksid vajalikud hagejate korterite energiatõhususe viimiseks klassi B tasemele. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas maakohtu arvates seostuvad kaalutud energiaerikasutuse hinnangutes antud arvamused energiatõhususe parandamiseks vajalike töödega. Neid hinnanguid polnud ka seetõttu vaja tõenditena hinnata. Hagejad on vajalike tööde osas tuginenud tõendina üksnes Energiapartner OÜ tööle nr 151030, mille kohaselt energiatõhususarvuks (ETA) saadi 178 kWh/ m2. Maakohtu otsusest ei selgu, miks just need tööd on maakohtu arvates vajalikud hagejate korterite energiatõhususe viimiseks klassi B tasemele. Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, et
6(13)
projektist või lepingutest tulenevalt tuleks teha need tööd, mille hüvitamist hagejad kostjalt nõuavad. Maakohus ei ole pidanud usutavaks, et hagejad plaaniksid neid töid teha. Seega on maakohus olnud vastuolulistel seisukohtadel. Hagejate poolt pakutud meetmete kompleks on lihtsalt üks võimalikest lahendusest energiatõhususe tõstmiseks. Kallimate meetmete hüvitamise nõudes hagi rahuldamine viib hagejate rikastumiseni, mis ei saa olla kahju hüvitamise eesmärgiks. Maakohus on asunud tõenditest hagejate hagi aluseks olevaid asjaolusid (tööde maksumusi) välja otsima, mis on vastuolus TsMS §-ga 5 lg 1. Maakohus on tuvastanud õhk-vesi soojuspumba hinna 6950,40 eurot TRV Kliima AS-i hinnapakkumise alusel, kuid jätnud tähelepanuta kostja väited ja tõendi, et samaväärset uusima põlvkonna soojuspumpa KIT-WXC09H3E8 pakub Solarfan OÜ maksumusega 4390 eurot, millele lisanduvad paigaldustarvikud 200 eurot ja paigaldustööd 480 eurot, kokku 5070 eurot. Maakohus on tuvastanud ventilatsiooniseadme ja selle vahetamise kulud 3008 eurot, kuid tähelepanuta kostja väite, et korterite nr 5 ja 7 olemasoleva ventilatsiooniagregaadi vahetuseks kulub EB THERM OÜ 24.03.2017 hinnapakkumise nr 7033/17 kohaselt 2075 eurot korteri kohta, milline summa hõlmab Termopilt OÜ uutes energiaarvutustes toodud parameetritele vastava agregaadi hinda ja selle paigaldustöid ning reguleerimist. Maakohus jättis vastamata kostja väidetele, mille kohaselt on võimalik päikesepaneelide paigaldamisega või alternatiivselt korteritesse paigaldatud õhk-vesi soojuspumpade vahetamisega ja päikesepaneelide paigaldamisega kõrvaldada korterite puudused. Maakohus ületas nõude piire, kui mõistis otsuses kostjalt viivise välja alates 17.01.2017. Hagis ei ole kirjas, mis ajast viivise väljamõistmist taotletakse. Samuti on hagejad oma nõudeid suurendanud 21.01.2019 kohtule esitatud menetlusdokumendis. Kostjalt ei saa välja nõuda viivist suurendatud osalt tagasiulatuvalt. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt viivise perioodil 17.01.2017 – 21.01.2019 välja hagejale I põhisummat 28 934,63 eurot ületavas osas, hagejale II põhisummat 37 972,26 eurot ületavas osas ning hagejatele III ja IV põhisummat 28 934,63 eurot ületavas osas. Muuta tuleb maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja otsuse resolutsioonist tuleb välja jätta otsustus hagi tagamise abinõu kehtima jäämise kohta. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi. I
7.Maakohus leidis ekslikult, et tegemist on tarbijalemüügiga (VÕS § 208 lg 4 tähenduses). Kuna tarbijalemüügi puhul käsitletakse VÕS § 208 lg 4 tähenduses vallasasja müüki, käesoleval juhul on müüdud hagejatele kinnisasjad, pole tegemist tarbijalemüügiga nimetatud normi tähenduses. Nimetatu ei mõjuta asja lõpptulemust, kuna maakohus pole asja lahendamisel kohaldanud spetsiifilisi tarbijalemüügi sätteid (nt puudustest teatamisel).
8.Maakohus leidis õigesti, et müüdud asjad ei vastanud lepingute tingimustele (mittevastavus B-energiaklassile); müüja rikkus lepinguid; lepingus kokkulepitud vaidluste kohtueelse
7(13)
lahendamise korra eiramine hagejate poolt ei võta neilt õigust pöörduda kohtusse; hagejad teavitasid kostjat puudustest müügilepingus tähtaegselt ja esitasid ühtlasi nõude viia korterid vastavusse B energiaklassi nõuetega; kostja ei kõrvaldanud puudusi mõistliku aja jooksul ja tal tuleb hüvitada hagejatele sellega hagejatele tekkinud kahju. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate seisukohtadega ja neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, miks on hagejatel I ja II seadusest tulenevalt õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega otse kohtusse. Pooled ei ole kokku leppinud lepingus, et ekspertide nimetamata jätmine annaks kostjale õiguse puudused kõrvaldamata jätta või mõnes muus sarnases sanktsioonis.
10.Maakohus on viidanud põhjendatult Riigikohtu praktikale, mis võimaldab sarnastel asjaoludel kahjunõude esitada nii VÕS § 115 kui ka VÕS § 222 lg 5 alusel (vt RKTKo 3-2-149-17, p 13). Arvestades, et kulud ei ole veel kantud, v.a kahju kindlakstegemise osas, kuulub kohaldamisele ka VÕS § 115 lg-s 1 sätestatu.
11.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et hagejad ei andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamiseks (VÕS § 114). Nimetatu ei muuda siiski maakohtu seisukohta lõppjärelduses ebaõigeks.
11.1.Hagejad on esile toonud ja tõendanud (hagi lisad 17-19.5), et nad on nõudnud kostjalt korduvalt ja tulutult puuduste kõrvaldamist ning et kostja käitumisest on ilmne, et kostja oma kohustust ei täida ja puudusi ei kõrvalda. Ka maakohus tuvastas, et 04.11.2015 kirjaga teavitasid hagejad kostjat korterites esinevast puudusest (I kd, tl 91-93). Nimetatud kirjast nähtub mh ka see, et hagejad on kostjale kirjutanud järgmist: „Ootame OÜ AleviKinnisvara poolset kirjalikku digitaalselt allkirjastatud vastust koos hoone energiatõhususe arvu vastavusse viimise ning akustiliste- ja tuleohutusnõuetele vastavuse tagamise tööde dateeritud projektiga 10 tööpäeva jooksul e-maili aadressidele: /.../.“ Nimetatust saab järeldada, et hagejad andsid kostjale võimaluse kõrvaldada puudused müügilepingute esemes. Nimetatud kirjale on kostja vastanud 06.11.2015 (I kd, tl 94), et ei nõustu esitatud puuduste olemasoluga; korter nr 7 osas ei näe leping ette muud kui garantiitööde tegemist; korterite nr 5 ja nr 6 omanikud peavad nimetama eksperdi vaidluse lahendamiseks, kui soovitakse vaidlusega edasi minna.
11.2.Nimetatud vastusest saab järeldada, et kostja teatas, et tal puudub kohustus puudused kõrvaldada ja sellest tulenevalt oli hagejatel õigus nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist (VÕS § 114 lg 4 ja § 115 lg 2 I lause).
12.Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus pidanuks analüüsima ka kostja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, s.o SS tööd nr KE-01-19 ja DD, BB ning EE poolt koostatud GECC LP OÜ tööd nr 81207E kui asja tundvate isikute arvamusi dokumentaalsete tõenditena.
12.1.Maakohus on ekslikult leidnud, et tegemist pole sisuliselt vastava ala asjatundjatega. Hagejad on möönud, et EE võib teostada ehitise energiakasutuse modelleerimist ja koostada arvutuslikku energiamärgist. Kuivõrd kostja lähtus oma vastuväidetes arvutusliku energiamärgise õigsusest, ei saa väita, et EE-l puudus pädevus vastava arvamuse andmiseks. SS töö põhineb omakorda EE tööl.
8(13)
12.2.Kuivõrd kostja on esile toonud ja tõendanud, et asjatundjatel on tulenevalt nende kutsestandardist pädevus anda asjatundja arvamus, kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu minetuse ja hindab eelnimetatud arvamusi kogumis maakohtu poolt hinnatud tõenditega. Kostja soovis eelnimetatud tõenditega tõendada, et hagejale I müüdud korteri nr 5 osas vastab hoone energiaklassile D, hagejale II korteri nr 6 osas C-le ja hagejale III korteri nr 7 osas D-le.
13.Kolleegium leiab, et ridaelamubokside energiatõhusust tuleb hinnata tegeliku ja mitte arvestusliku meetodi alusel.
13.1.Puudub vaidlus, et hoone energiatõhusus on kinnisvaraturul ostjate üheks valikukriteeriumi aluseks. Kinnisvara soetamisel on tegemist olulise investeeringuga ja tulenevalt energiahinna tõusust eelistavad ostjad eelduslikult energiasäästlikumaid hooneid. Sõltumata avalik-õiguslikest normidest (poolte viidatud majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrusest nr 362 või ehitusseaduse energiamärgise määratlusest) on loogiline eeldada, et ostja soovib saada eluaset, mille tegelik ja mitte üksnes arvestuslik energiatõhusus vastab nii müügilepingu üleandmisel kui ka hilisemal asja eesmärgipärasele kasutamisele asumisel müüja poolt lubatule.
13.2.Seetõttu ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et arvestada tuleks energiaarvutusel ja mitte energiatarbimisel põhinevat energiamärgist (vastavalt ETA ja KEK). Tavaline kinnisvara ostja ei ole energiaspetsialist ega tee sellistel energiamärgiste määratluste erinevusel erialateadmiste puudumise tõttu vahet. Iseenesest ei ole välistatud, et ostja ja müüja lepivad kokku, et lähtutakse ETA-st. Sellisel juhul tuleks aga erinevust ostjale selgitada nagu ka seda, et eluaseme kasutuselevõtul arvestusliku meetodi korral võib energiamärgise tase langeda ja kahe aasta pärast ei ole ostjal enam vastavat energiamärgistust. Põhjendatud ei ole lähtuda eeldusest, et hoone kasutaja ei kasuta hoonet standardkasutust järgides (nt hoiab temperatuuri eluruumides tavapärasest kõrgema). Eelnimetatu tõttu on asjakohased tõendina esitatud ÜÜ arvestused tegeliku energiatarbimise kohta.
13.3.Hagejad on esile toonud, et kostja esitatud töö nr 81207E energiaarvutused lähtusid valedest eeldustest, mille kohaselt: - küttevee soojendamiseks on paigaldatud 2 x 2 kW võimsusega lisaküttekehad ning tarbevee boilerile 3 kW võimsusega elektritenn; - elektriküttekehaga boiler ja soojuspump ei suuda tagada projektijärgselt ettenähtud temperatuuri, mistõttu rakenduvad lisaküttekehad ja tõuseb korteri kütmiseks vajalik energiakulu; - arvestatud pole pööninguluugist tuleneva soojakaoga; - arvesse pole võetud korterite teise korruse põrandates asuvat vesipõrandakütet; - korteri nr 6 osas ei ole arvestatud sauna elektrikerise olemasoluga.
13.4.Kostja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Eeltoodu tõttu ei pea kolleegium kostja poolt esitatud SS tööd nr KE-01-19 ja DD, BB ning EE poolt koostatud GECC LP OÜ tööd nr 81207E tööd ridaelamubokside energiatõhususe määramisel usaldusväärseks tõendiks (v.a käesoleva otsuse p-s 14 märgitud osas) ja jätab nende tõenditega nimetatud osas arvestamata (TsMS § 238 lg 5).
14.Siiski saab SS tööd tõendina arvestada osas, milles see käsitleb ehituslikult alternatiivseid meetodeid hoone energiatõhususe tõstmiseks. SS on märkinud, et tehniliselt on võimalik B energiatõhususklass saavutada hagejate poolt pakutud meetmeid rakendades, kuid tegemist on kuluka meetmete kompleksiga. Tõendist tuleneb, et olemas on kaks alternatiivset vähem
9(13)
kulukat viisi tõsta hoone energiatõhususe taset, mille puhul ei ole vaja viia läbi ulatuslikke üldehituslikke töid ja lisatakse või asendatakse tehnosüsteeme. Esimese alternatiivi puhul tuleks lisada päikesepaneelid ja teise puhul vahetada välja soojuspump ning lisada päikesepaneelid.
15.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et Energiapartner OÜ töö nr 151030 on ebausaldusväärne tõed põhjusel, et arvamuse andja RR ei ole toonud välja alternatiivseid lahendusi energiatõhususe parandamiseks ega selgitanud, miks on alternatiivid välistatud. Nimetatu ei muuda RR arvamust ebausaldusväärseks tõendiks.
16.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et hagejate poolt esitatud kaalutud energiaerikasutuse hinnangutes ei ole toodud meetmeid, mis oleksid vajalikud energiatõhususe viimiseks klassi B tasemele. Energiapartner OÜ töö nr 151030 (I kd, tl 134-137) tugineb ETAle. Kolleegium leiab, et sarnaselt SS poolt koostatud tööga saab sõltumata asjaolust, kas asja tundev isik on määranud energiatõhususe klassi ETA või KEK-i alusel, hinnata antud tõendit meetmete vajalikkuse osas, mis viiksid energiatõhusus vajalikule tasemele B. Nimetatuga ei saa rikkuda kostja subjektiivseid õigusi, kuna kostja esitatud väidete põhjal saab asuda seisukohale, et ETA standardid on madalamad. Nii on hagejad esile toonud, et KEK arvutuste põhjal on ühe korteri energiatõhususe klass algses hagis märgitust isegi madalam, st vastab tasemele E. II
17.Vaidlus poolte vahel taandub otstarbekuse küsimusele, ehk milliste meetmetega tuleks viia ridaelamuboksid vajalikule energiatõhususe tasemele ja kas hagejate kallimatele meedetele tuleb eelistada kostja poolt pakutud odavamaid, et hagejad ei rikastuks. Seetõttu tuleb poolte huve kaaluda.
17.1.Huvide kaalumisel võtab ringkonnakohus arvesse vaidlustamata asjaolud, et kostja reklaamis korteri müügikuulutustes ja hagejatele saadetud pakkumustes, samuti kostjaga III peetud kirjavahetuses ridaelamubokse kui energiatõhususe klassiga B kortereid (I kd, tl 41-56). Kolleegium arvestab hagejate väitega, et nende ostuotsuse peamiseks kujundajaks ning hinna mõjutajaks oli asjaolu, et nad soovisid osta kortereid, mis vastanuks kõrgele energiatõhususe tasemele ja tagama hagejatele vähese energiakulu. Tegemist oli lepingu olulise tingimusega.
17.2.Hagejad on leidnud (13.02.2018 menetlusdokument p 48), et päikesepaneelide paigaldamine lisaks juurde ühe energiaallika, millest tulenevalt korterid oleksid suure energiakuluga. See ei oleks kohane lahendus puuduste kõrvaldamiseks järgmistel põhjustel: - see ei muudaks hagejate kortereid soojemaks ega kõrvaldaks soojalekkeid, vaid korvaks korterite tarbevee ja tubade kütmisest tekkivaid kulutusi sellega, et võimaldaks elektrienergiat võrku tagasi müüa; - päikesepaneel ei muuda soojuspumpa võimsamaks, et see võimaldaks toad energiatõhusalt kütta ega muuda hooneid õhkupidavamaks või ventilatsiooni tõhusamaks; - tegemist on sisuliselt taastuvenergia kasutuselevõtu pakkumisega, mis võtab hagejatelt võimaluse vähendada hiljem energiakulutusi ning parandada energiaklassi veelgi; - hooned on projekteeritud ja ehitatud ilma lokaalse taastuvenergiaallikast elektri tootmiseta (päikesepaneelideta) ja tuleks vastavusse viia sellega, millisena nad on ehitatud ja projekteeritud.
10(13)
17.3.Lisaks märkisid hagejad ringkonnakohtu istungil, et kostja poolt pakutud päikesepatareidega variant on paljukulutav, ebastabiilne, sellega kaasnevad hooldamiskulud ja seadmete eluaeg on lühem.
17.4.Kostja hinnangul viiks hagejate toodud meetmete kasutamine nende rikastumiseni pakutud meetmed on majanduslikult ebamõistlikud ega ole vajalikud ridaelamubokside vastavusse viimiseks energiatõhususe klassi B tasemega.
17.5.Kolleegium leiab huve kaaludes, et hagejate huvid saada projekti järgi ehitatud energiatõhus maja ilma taastuvenergiaallikata kaalub üle kostja majandusliku huvi kõrvaldada puudused odavamalt. Samas ei pea kolleegium asja lahendamisel oluliseks hagejate argumenti tõhustada ridaelamubokside energiatõhusust tulevikus veelgi, sest selline hagejate kavatsus ei pidanud olema kostjale lepingute sõlmimisel ettenähtav. Kostjale sai ja pidi olema ettenähtav, et hagejad soovivad saada projektijärgselt ehitatud, s.o ilma päikesepaneelideta ja kostja poolt lubatud energiatõhususe klassiga B maja. III
18.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et kohus on asunud tõenditest ise vaidluse lahendamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid tuletama. Hagejad tõid vajalike tööde nimistu ja nende maksumuse välja tabelis (I kd, tl 138-140), mida saab käsitleda hagejate seletusena. Nõude suurendamisel 21.01.2019 avalduses ( III kd, tl 175-177) on hagejad esile toonud p-s 8, milline on konkreetsete tööde maksumus vahepeal kallinenud hinnapakkumiste põhjal.
19.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei ole andnud hinnangut kostja väitele õhk-vesi soojuspumba hinna osas. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, hinnates vastavat tõendit. Kostja on väitnud 21.01.2019 menetlusdokumendi p-s 2.17.1, et hagejale I müüdud korteris nr 5 asendatakse soojuspump soojuspumbaga Panasonic WHSXC09H3E5 ja paigaldatakse PV paneele mahus, mis võimaldaks toota elektrienergiat vähemalt 1 512 kWh/a. Nende kahe meetme koosmõjus saavutatakse energiatõhususarv 118 kWh/(m2a) ja nimetatud soojuspumbaga samaväärset uusima põlvkonna soojuspumpa KIT-WXC09H3E8 pakub Solarfan OÜ maksumusega 4390 eurot, millele lisanduvad paigaldustarvikud 200 eurot ja paigaldustööd 480 eurot, kokku 5070 eurot. Seejuures on kostja viidanud veebiaadressile http://www.solarfan.ee/ohk-vesisoojuspumbad/panasonic. Ringkonnakohus kontrollis nimetatud veebilehte ja selliseid pakkumisi vastava õhk-vesi soojuspumba osas nimetatud lehel otsuse tegemise ajal ei esine. Kõige odavam seade on All in One T-CAP KIT-AXC9HE8 soodushinnaga 5930 eurot, nimetatule lisanduvad paigaldustarvikud ja – tööd, mis kostja enda väidete kohaselt on vastavalt 200 ja 480 eurot. Kostja esitatud tõendilt (III kd, tl 174) ei nähtu, kust vastav väljatrükk on tehtud. Seetõttu ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga õhk-vesi soojuspumba odavama hinna kohta ja ringkonnakohus ei saa sellega arvestada.
20.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei ole andnud hinnangut kostja väitele korterite nr 5 j 7 olemasoleva ventilatsiooniagregaadi hinna osas. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, hinnates vastavat tõendit. Kostja tõi 24.03.2017 vastuses hagiavaldusele p-s 2.17.2. esile, et korterite nr 5 ja nr 7 osas on olemasoleva ventilatsiooniagregaadi Onnline 80M vahetus põhjendatud ja EB THERM OÜ 24.03.2017 hinnapakkumise nr 7033/17 kohaselt kulub selleks 2075 eurot korteri kohta, kusjuures hind hõlmab Termopilt OÜ uutes energiaarvutustes toodud parameetritele vastava agregaadi hinda ja selle paigaldustöid ning reguleerimist. Hinnapakkumine nr 7033/17 on tehtud 24.032017 ja on selle kohaselt kehtiv kaks kuud. Arvestades asjaolu, et hagejad tõid esile
11(13)
menetluse jooksul hindade kallinemise ja kahjuhüvitise suurus tuleb määrata võimalikult lähedaselt kohtuotsuse tegemise ajale, lähtus maakohus põhjendatult hagejate poolt esitatud 2019. a hindu kajastavatest ja konkreetsele objektile tehtud hinnapakkumistest. Hagejate tõendid on nimetatud osas usaldusväärsemad.
21.Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, on hagejatel õigus taotleda kahju hüvitamist viisil, et nad ei paigalda ridaelamuboksidele päikesepaneele. Seetõttu puudub vajadus hinnata kostja väiteid, mis seonduvad päikesepaneelide või päikeseelektrijaama või soojuspumba asendamise koos PV paneelide lisamisega, samuti vastavate meetmete maksumusega seonduvat.
22.Mis puudutab maakohtu 04.03.2019 kirjas (IV köide, tl 27-28) väljendatud seisukohta, et usutav ei ole hagejate poolt akende ja uste väljavahetamisele asumine, on see väljendatud olukorras, kus kohus püüdis veel pooli tulenevalt pakutud lahenduste hinna diametraalsest erinevusest lepitada. Maakohtu väljendatu andis pooltele võimaluse veelkord oma õiguslikku käsitlust selgitada, mida hagejad ka oma 14.03.2019 e-kirjas (IV kd, tl 32) tegid ja tõid esile, et Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kahjuhüvitise puhul parandamiskulude kindlaks määramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada (RKTKo 3-2-1-121-08, p 16; 32-1-113-08, p 18). IV
23.Maakohus mõistis viivise kostjalt hagejate kasuks välja põhjendatult alates hagi esitamisest ega väljunud seejuures nõude piiridest. Apellatsioonkaebuses ei väideta, et hagi esitamise ajaks ei olnud hagejate nõuded muutunud sissenõutavaks. Kuigi hagejad ei ole sõnastanud viivise väljamõistmise hetke hagiavalduse resolutsioonis, ilmneb hagiavalduse p-st 55, et hagejad taotlesid viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades nimetatut, tõlgendas maakohus hagejate taotlust viivise väljamõistmise aja osas õigesti.
24.Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et alates hagi esitamisest kuni nõude suurendamiseni (s.o perioodi eest 17.01.2017 – 21.01.2019) tuleb viivis välja mõista esialgses hagis nõutud summadelt ja alates 22.01.2019 suurendatud nõudelt. Nõude suurendamise ja viivise kontekstis tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt midagi ei sätesta, samas on kostjal vaja teada, milliselt nõudelt viivist arvestatakse. Näiteks seetõttu, et hinnata võimaliku kohtuotsuse mõju majanduslikus mõttes ja otsustada vaidluse pidamise otstarbekuse üle.
25.Kostja vastu 17.01.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja I nõude suuruseks 28 934,63 eurot, hageja II osas 25 966,63 eurot ning hagejate III ja IV osas 28 934,63 eurot. Seega tuleb mõista kostjalt välja viivis perioodil 17.01.2017 – 21.01.2019 hagejate kasuks vastavalt esialgses hagis nõutud summadelt ja alates 22.01.2019 maakohtu otsuses märgitud summadelt, s.o hageja I osas 40 980,26 eurolt, hageja II osas 37 972,26 eurolt ja hagejate III ning IV osas 40 980, 26 eurolt. V
26.Maakohus tühistas 18.08.2017 ja 12.11.2018 määrustega hagi tagamise abinõud seoses asjaoluga, et kostja maksis deposiiti kohtu määratud rahasummad. TsMS § 386 lg 2 I lause kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kuivõrd tegemist on tagatisega (TsMS § 194 mõttes), tuleb kohtu deposiiti tasutud rahasummale kohaldada TsMS § 195 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud.
12(13)
Seega saavad hagejad tagatise väljamaksmist nõuda alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohtu otsuse resolutsioonist tuleb seetõttu välja jätta otsustus hagi tagamise abinõu kehtima jäämise kohta. Nimetatu ei riku hagejate õigusi, sest sellega ei otsustata kostja poolt deposiiti tasutud summade tagastamist kostjale.
27.Kui arvestada väljamõistetud viivist käesoleva otsuse p-s 27 toodud viisil, tuleks kostjal maksta hagi rahuldamisel hagejatele maakohtu otsuse tegemise seisuga 4% hagis nõutust väiksem summa. Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust viivise osas ja hagejate III ning IV ühisvõlausaldajaks olemist, tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta poolte menetluskulud nii maakohtus kui apellatsiooniastmes 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses võrdsetes osades hageja I, hageja II ning ühiselt hagejate III ning IV kanda (TsMS § 163 lg 1, § 165 lg 1, § 171 lg 1).
28.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanus maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Parandatud 23.10.2019 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-876 läbivalt hageja III perekonnanimi C ja lugeda otsuses õigeks hageja III perekonnanimeks O.
2.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2019 otsuse resolutsiooni punktis 1 esimeses lauses märgitud põhisumma 37 972,26 eurot 25 966,63 euroks ja lugeda otsuse resolutsiooni punkt 1 esimene lause õigeks järgmises sõnastuses: Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2019 otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt viivise perioodil 17.01.2017 – 21.01.2019 välja hagejale I põhisummat 28 934,63 eurot ületavas osas, hagejale II põhisummat 25 966,63 eurot ületavas osas ning hagejatele III ja IV põhisummat 28 934,63 eurot ületavas osas.
3.Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.