Jätta vastuväite esitamise menetlustähtaeg ennistamata.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlustähtaja ennistamata jätmise osas (määruse resolutsiooni p 3) võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Muus osas ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
Tsiviilasi nr 2-19-101984 kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maksekäsu kiirmenetlus
1.XX (avaldaja) esitas 21. jaanuaril 2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ RNR (võlgnik) vastu 520 euro saamiseks.
2.Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond tegi 30. jaanuaril 2019 võlgnikule makseettepaneku, kohustades teda tasuma 585 eurot (võlg koos menetluskuludega). Makseettepanek toimetati e-toimiku vahendusel võlgniku seaduslikule esindajale KK kätte
18.veebruaril 2019. Võlgnik makseettepanekule tähtaegselt (15 päeva jooksul kättetoimetamisest) vastuväidet ei esitanud.
13.märtsil 2019 tegi Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond maksekäsu määruse, millega kohustas võlgnikku tasuma põhinõude 520 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Määruskaebus
4.Võlgnik esitas 19. märtsil 2019 määruskaebuse, milles palus Pärnu Maakohtu 13. märtsi 2019 määruse tühistada ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt sai võlgnik makseettepaneku kätte ajal, mil ta viibis Rootsi Kuningriigis. Võlgnikule ei ole teada, kas e-toimikus dokumenti vastu võttes jääb kohtule märge, millises riigis dokument on avatud ning millises riigis võlgnik viibib. Tulenevalt makseettepanekus märgitust eeldas võlgnik, et välisriigis kätte saadud makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaeg on 30 päeva alates makseettepaneku kättetoimetamisest. Võlgnik arvestas seega, et vastuväite saab esitada kuni 20. märtsini 2019.
13.märtsil 2019 sai võlgnik kätte maakohtu maksekäsu määruse. Võlgnik luges makseettepanekust selgelt välja, et tal on vastuväite esitamiseks aega 30 päeva. Võlgniku hinnangul on antud juhul rikutud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4891 lg 2 p 3 – makseettepanek toimetati võlgnikule kätte välisriigis ning võlgnikule anti vastuväite esitamiseks aega 15 päeva, mitte 30 päeva nagu tuleneb TsMS § 485 lg-st 1. Menetluse edasine käik
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ning andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu kohtunikule.
7.Maakohtu kohtuniku jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Tsiviilasi nr 2-19-101984
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu maksekäsuosakond on 13. märtsi 2019 maksekäsu määruse teinud õiguspäraselt. Määruskaebuse väited ei anna alust määruse (maksekäsu) tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
9.Esmalt lahendab ringkonnakohus avaldaja menetluslikud taotlused. Võlgnik esitas koos määruskaebusega Rootsi Kuningriik-Dominikaani Vabariik edasitagasi lennureisi toitlustuse arved tõendamaks, et ta viibis 31. jaanuarist 2019 kuni 14. veebruarini 2019 Dominikaani Vabariigis puhkusel ning naasis 14. veebruaril 2019 Rootsi. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegiumi hinnangul võib kaebusele lisatud arvetel olla asja õige lahendamise seisukohalt tähtsust ning ringkonnakohus võtab need tsiviilasja materjalide juurde.
10.Kolleegium selgitab, et maksekäsu kiirmenetlus on oma olemuselt lihtsustatud formaliseeritud kohtumenetlus, mille eesmärgiks on saada seaduses sätestatud formaalsete tingimuste täitmise korral võlgniku vastu täitedokument olukorras, kus võlgnik ei vaidle tema vastu esitatud rahalisele nõudele õigeaegselt vastu. Kuna selles menetluses ei kontrolli kohus nõude sisulist põhjendatust sarnaselt tavapärase hagimenetlusega, peab kohus järgima täpselt formaalsete nõuete täitmist. Sellest tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima, kas maksekäsu kiirmenetluse eeldused on täidetud ning kas avaldus vastab nõuetele. Nõuetele vastava avalduse esitamise korral peab kohus tegema TsMS § 484 lg 1 järgi võlgnikule määrusega makseettepaneku ja toimetama selle TsMS § 484 lg 3 järgi võlgnikule koos vastuväite blanketiga kätte. Makseettepanekuga kutsub kohus võlgnikku üles võlga tasuma või selle kohta vastuväiteid esitama. Seejuures võib võlgnik TsMS § 485 lg 1 alusel esitada nõude (või selle osa) vastu vastuväite makseettepaneku teinud kohtule üksnes seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o 15 päeva jooksul, välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul, alates makseettepaneku kättetoimetamisest. Kui võlgnik ei tasu nimetatud tähtaja jooksul võlga ega esita nõudele vastuväidet, teeb kohus TsMS § 489 lg 1 järgi maksekäsu määruse, mis on võla sissenõudmisel täitedokumendiks. Maksekäsu tegemise üheks olulisimaks eelduseks on see, et võlgnik ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud nõudele vastuväidet esitanud. Seejuures võib võlgnik esitada vastuväite TsMS § 485 lg 2 järgi kas makseettepanekule lisatud blanketil või ka muus vormis ning selle põhjendamine ei ole vajalik. Vastuväite esitamiseks piisab sellest, kui võlgnik teatab kohtule, et ta ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Vastuväite tähtaegse esitamise korral ei saa kohus jätkata asja menetlemist maksekäsu kiirmenetluses ega teha avalduse alusel maksekäsku, vaid peab TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel jätkama asja menetlemist hagimenetluses või andma asja hagimenetluses menetlemiseks üle avalduses nimetatud kohtule.
Tsiviilasi nr 2-19-101984
11.Praegusel juhul on võlgnik esitanud määruskaebuse, tuginedes TsMS § § 4891 lg 2 p˗ile
3.Võlgnik leiab, et tal oli õigus esitada vastuväide makseettepanekule 30 päeva jooksul makseettepaneku kättesaamisest. Võlgnik leiab, et talle kohaldub 30˗päevane vastuväite esitamise tähtaeg, kuna ta viibis makseettepaneku kättetoimetamise ajal välisriigis. TsMS § 4891 lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik maksekäsu peale esitada 15 päeva jooksul (maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul) alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. TsMS § 4891 lg 2 p 3 kohaselt võib määruskaebuses mh tugineda sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. TsMS § 318 lg 2 järgi toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale, kui TsMS-ist ei tulene teisiti.
11.1.Kolleegiumi hinnangul ei ole võlgnik praegusel juhul piisavalt põhistanud oma väiteid, et võlgniku juhatuse liige viibis välisriigis (Rootsi Kuningriigis) ajal, mil ta makseettepaneku e-toimiku vahendusel kätte sai. TsMS § 235 kohaselt on väite kohtule põhistamine väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistama kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgnik on esitanud koos määruskaebusega Rootsi Kuningriik–Dominikaani Vabariik edasitagasi lennureisi toitlustuse arved tõendamaks, et ta viibis 31. jaanuarist 2019 kuni 14. veebruarini 2019 Dominikaani Vabariigis puhkusel. Nimetatud arvete alusel ei saa järeldada, et võlgniku juhatuse liige viibis välisriigis ka 18. veebruaril 2019, s.o päeval, mil võlgnik etoimiku vahendusel makseettepaneku vastu võttis.
11.2.Vastusena määruskaebuse väidetele lisab kolleegium, et juhul kui isik võtab välisriigis viibimise ajal dokumendi vastu e-toimiku kaudu vastu, ei jää kohtute elektroonilisesse infosüsteemi märget, et dokument on vastu võetud välisriigis.
11.3.Ringkonnakohtu arvates tuleb määruskaebus jätta juba eelmärgitud põhjustel rahuldamata.
12.Kolleegiumi hinnangul ei oleks alust rahuldada määruksabust ka juhul, kui lugeda võlgniku väited dokumendi vastuvõtmisest välisriigis usutavaks. TsMS § 3111 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. Lõike 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Tsiviilasi nr 2-19-101984
12.1.Menetlusdokumendi välisriigis kättetoimetamist reguleerib iseenesest TsMS § 316. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga tegemist menetlusdokumendi välisriigis kättetoimetamisega olukorras, kus menetlusdokument toimetatakse kätte elektrooniliselt ning menetlusdokument avatakse (eelduslikult) välisriigis, isik (menetlusosaline) ise aga asub Eestis. Ka õiguskirjanduses on peetud vaieldavaks, kas välisriigis kättetoimetamine hõlmab taolises olukorras ka elektroonilist kättetoimetamist. Kindlasti ei loeta menetlusdokumendi välisriigis kättetoimetamiseks TsMS § 316 tähenduses menetlusdokumendi kättetoimetamist välisriigis elavale või asuvale isikule tema Eestis elava või asuva esindaja kaudu (vt TsMS-Komm II/Torga (2017) § 316, lk 100).
12.2.Käesoleval juhul on võlgnik Eestis registreeritud äriühing, ühingu registrijärgne asukoht on Tallinn, aadress XXX. Kontaktaadressiks on registris märgitud XXX. Võlgniku juhatuse liikmeks on KK, kellele toimetati makseettepanek kätte e-toimiku vahendusel 18. veebruaril 2019. Rahvastikuregistri andmetel on KK elukohana märgitud sama aadress, kuhu on registreeritud ka võlgnikuks olev äriühing. Seega asuvad nii võlgnik kui ka tema seaduslik esindaja Eestis. Seega asub juriidilisest isikust võlgnik Eestis ning võlgniku seadusjärgne esindaja (juhatuse liige) elab samuti Eestis (määruskaebuse väidetest ei nähtu, et juhatuse liikme elukoht ei ole Eestis).
12.3.Eelnevast tulenevalt ei ole menetlusdokument (makseettepanek) toimetatud kätte välisriigis ning 30˗päevane vastuväite esitamise tähtaeg TsMS § 485 lg 1 alusel võlgnikule ei kohaldunud.
13.Eelnevat kokku võttes ei esine praegusel juhul TsMS § 4891 lg 2 p 3 sätestatud aluseid maksekäsu tühistamiseks. Kolleegium märgib, et asja materjalidest ei nähtu ka muid TsMS § 4891 lg-s 2 nimetatud maksekäsu tühistamise aluseid. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub kolleegiumi hinnangul seega alus.
14.Kolleegiumi arvates saab võlgniku määruskaebust käsitleda (alternatiivselt) ka kui makseettepanekule hilinenult esitatud vastuväidet koos taotlusega vastuväite esitamise tähtaja ennistamiseks (TsMS 67 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et erandlikke asjaolusid arvestades saab ainuüksi hilinenud kaebust tõlgendada selliselt, et selles sisaldub taotlus kaebetähtaja ennistamiseks, kui kohus on eksitanud kaebajat kaebetähtaja pikkuse osas (vt nt Riigikohtu 3. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 11).
14.1.TsMS § 67 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt Riigikohtu 23. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10;
24.jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12).
Tsiviilasi nr 2-19-101984
14.2.Kolleegiumi nõustub võlgnikuga, et makseettepanekus esitatud selgitused vastuväite esitamise korra ja tähtaja kohta võisid viia võlgniku eksitusse. Samas ei ole võlgnik kolleegiumi arvates käesoleval juhul selliseid objektiivseid põhjuseid välja toonud. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole võlgnik põhistanud oma väiteid, et võlgniku juhatuse liige viibis makseettepanku e-toimiku vahendusel vastuvõtmise ajal välisriigis. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul tähtaja ennistamiseks alust.
15.TsMS § 4891 lõike 5 järgi ei saa maksekäsu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. TsMS § 68 lg 4 kohaselt võib ringkonnakohtu menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse.
16.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 4842). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest, Liis Arrak, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.