Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-19-10257 avaldaja kanda, kuna ta pakkus erinevaid lahendusi (maksegraafikut), kuid avaldaja nendega ei nõustunud. Avaldaja selgitab, et võlgnevus avaldaja ees oli juba alates juuli 2018.a – juuni 2019.a. Puudutatud isik ei maksnud avaldajale võlgnevust vabatahtlikult ning seetõttu oli avaldaja sunnitud oma nõude ja õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Avaldaja esitas esmalt puudutatud isiku vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse juba 27.01.2019.a, mille alusel algatati tsiviilasi nr 2-19-102450. Pärnu Maakohus tegi 07.02.2019.a võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 11.02.2019.a e-toimiku kaudu. E T esitas 26.02.2019.a nõudele vastuväite. Juba sellel hetkel oli võlgnikul võimalus tasuda võlgnevus. Võlgnik esitas vastuväite kogu nõude osas ning võlga ei tasunud. Seoses vastuväite esitamisega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati. Avaldaja ei olnud nõus maksegraafiku sõlmimisega, kuna avaldajal oli jooksvalt tasumata ka uued avaldaja poolt esitatud arved. Avaldaja selgitab, et võlgnik oli teadlik oma võlgnevusest igakuiselt, kuna arvetel nähtub jooksvalt ka võlgnevus. Olukorras, kus nõude rahuldamine oli võimalik ilma kohtvaidluseta ning võlgnik seda ei teinud, näitab ära asjaolu, et avalda poolt avalduse kohtusse esitamine oli põhjendatud. Avaldaja tehtud sooritus ehk avalduse esitamine kohtule vastas eesmärgile, mida avaldaja soovis avalduse esitamisega saavutada, ehk et võlgnevus võlgniku poolt tasutakse. Lähtudes ülaltoodust palub avaldaja mõista E T avaldaja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 50 eurot ning avaldaja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 180 eurot (koos käibemaksuga) ning võtta vastu avaldaja loobumine avaldusest E T vastu ja lõpetada asjas menetlus. Puudutatud isik on avaldaja eelpool nimetatud avalduse 27.09.2019.a kätte saanud, aga vastust talle antud tähtaja jooksul kohtule esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus menetluse KÜ Tallinn, Sirptiiva tn 14 avalduses E T vastu võla nõudes seoses avaldaja loobumisega avaldusest. Tulenevalt TsMS § 168 lg 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik avalduse menetlusse võtmise määruse ja avalduse materjalid kätte saanud 25.08.2019.a ning avalduses esitatud nõude tasunud 10.09.2019.a. Seega saab asuda seisukohale, et puudutatud isik on avaldaja nõude rahuldanud pärast avalduse esitamist ja menetlusse võtmist. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees olnud pikaajaline, avaldaja on esitanud juba 27.01.2019.a puudutatud isiku vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja puudutatud isikule avaldaja poolt igakuiselt esitatud arvetel nähtus jooksvalt ka võlgnevus. Seega puudutatud isik oli/pidi tõenäoliselt olema teadlik asjaolust, et avaldaja võib esitada tema vastu avalduse kohtusse. Eelöeldule tuginedes on kohtu hinnangul õigustatud jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda vastavalt TsMS § 168 lg 5. Kohus nõustub

2-19-10257 avaldajaga, et juhul, kui võlanõuet ei täideta õigel ajal ja täies ulatuses, on võlausaldajal õigus pöörduda kohtusse enda õiguste kaitseks. Vastupidisele järeldusele ei saa kohus jõuda asjaolu alusel, et puudutatud isik pidas aprillis 2019.a kirjavahetust avaldaja esindajaga, kus teatas, et ei vaidle võlale vastu ning pakkus osade kaupa tasumist (ning alustas ka osade kaupa tasumisega). Kuivõrd puudutatud isik ei täitnud õigeaegselt enda kohustusi, oli avaldajal õigus pöörduda kohtusse ning seega tuleb puudutatud isikul hüvitada ka avaldajale sellest tekkinud kulud. Puudutatud isik ei muutnud usutavaks, et kohtusse pöördumiseta oleks puudutatud isik avalduses esitatud nõuded täies ulatuses täitnud. Kohus selgitab, et põhjendatud ei ole ka TsMS § 168 lg 6 kohaldamine, kuivõrd eelnevalt on kohus tuvastanud, et puudutatud isik on oma käitumisega andnud põhjust avalduse kohtusse esitamiseks. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleval juhul on avaldaja palunud mõista puudutatud isikult välja menetluskulud summas 230 eurot, milleks on avaldaja õigusabi kulud summas 180 eurot (koos käibemaksuga) ja 50 eurot menetluses tasutud riigilõiv. Kohus, arvestades käesoleva menetluse olemust, menetluses tehtud toiminguid, leiab, et avaldaja õigusabikulud summas 180 eurot ei ole ülepaisutatud. Avaldaja taotlus selles osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Mis puudutab menetluses tasutud riigilõivu summas 50 eurot, siis vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on avaldajal õigus taotleda tagasi riigilõivu summas 25 eurot ning puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.