Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUS
1.Nadezhda Nikitina (avaldaja) esitas 5. juunil 2017 Viru Maakohtule avalduse XXXXX Korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks. Avaldaja palus kohustada korteriühistu juhatust esitama järgmist teavet: 1) Selgitus asjaolude kohta, miks korteriühistu juhatus on rikkunud põhikirja p-i 5.20 ja mittetulundusühingu seadust (MTÜS) ning ei ole alates 2002. aastast läbi viinud korteriühistu juhatuse valimise üldkoosolekuid. 2) Selgitus, millal, millistel asjaoludel, kellele ja mille alusel tasuti 2016. aastal sanitaartehnilise avarii likvideerimise eest 177 eurot 96 senti, samas kui korteriühistul on oma santehnik, kellele korteriühistu on tasunud 2016. aastal 486 eurot 96 senti. 3) Selgitus 2016. aasta XXXXX maja (elamu) trepikoja remonditööde, sh ka projekteerimistööde, kohta. 4) Selgitus elamu trepikoja remondi- ja projekteerimistööde eeldatava ja faktilise maksumuse kohta. 5) Selgitus elamu trepikodades toimunud käsipuude remondi kohta. 6) Selgitus, mille alusel kogub korteriühistu oma liikmetelt kommunaalmakseid sularahas, kui igal ühistu liikmel on võimalus kommunaalmaksete eest tasuda kas pangaülekandega või siis sularahas elamu läheduses asuvas postkontoris. Avaldaja palus kohustada korteriühistu juhatust väljastama avaldajale järgmised dokumendid: 7) Väljavõte korteriühistu juhatuse valimise koosoleku protokollist, mis tõendab praeguse korteriühistu juhatuse volitusi. 8) Korteriühistu juhataja töö tasustamise otsuse ja kehtiva korteriühistu juhataja töötasu määra kinnitava dokumendi koopia. 9) Korteriühistu liikmete 29. märtsil 2017 toimunud üldkoosoleku protokolli nõuetekohane koopia. 10) Korterühistu revisjonikomisjoni 2015. aasta ja 2016. aasta majandustegevuse aruande arutamise koosolekute protokollide nõuetekohased koopiad. 11) Korteriühistu revisjonikomisjoni koostatud korteriühistu majandustegevuse 2015. aasta ja 2016. aasta otsuste/aktide nõuetekohased koopiad. 12) Korteriühistu juhatuse poolt ühistu liikmetele 29. märtsil 2017 toimunud ühistu liikmete üldkoosoleku eelselt väljastatud korteriühistu 2017. aasta majandustegevuse aastakava projekti koopia.
Lisaks palus avaldaja korteriühistu juhatust võimaldama avaldajal tutvuda korteriühistu järgmiste dokumentidega: 13) 2016. aastal elamu sanitaartehnilise avarii likvideerimisega seonduvad raamatupidamise dokumendid. 14) Elamu trepikoja käsipuude remondiga seonduvad, sh raamatupidamise dokumendid. 15) Korteriühistu liikmetelt kommunaalmaksete eest kogutud sularaha edasist liikumist tõendavad raamatupidamise dokumendid 2014-2016. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Narva-Jõesuus XXXXXXXX korteriomand. Elamus on moodustatud korteriühistu. Korteriühistu põhikirja p 5.2 järgi kuulub ühistu üldkoosoleku pädevusse ka juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine ning nende tasumise aluste ja korra kehtestamine. Korteriühistu liikmetele on ebaselge, kuidas toimub juhatuse tasustamine, kuna viimase 15 aasta jooksul pole korteriühistu üldkoosolek juhatuse arvu ja tasustamist puudutavaid otsuseid vastu võtnud. Korteriühistu liikmetel on tekkinud tõsine kahtlus, et juhatus kuritarvitab korteriühistule kuuluvat raha ja teostab kortermaja haldamist ebamajanduslikult. Samuti on korteriühistu liikmetele arusaamatu, mis põhjustel kogutakse ühistu keldris majaelanikelt kommunaalmakseid sularahas. Korteriühistu asjaajamine on korraldatud ebakorrektselt. Üldkoosolekute ettevalmistamine on puudulik, liikmetele ei esitata õigeaegselt tutvumiseks seadusega ettenähtud dokumente. Avaldaja on 17. aprillil 2017 ja 26. aprillil 2017 saatnud korteriühistule päringud, millele ühistu ei ole reageerinud.
2.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Korteriühistu põhikirja p 3.1 näeb ette liikme õiguse saada teavet juhatuse tegevuse ja otsustuste kohta. Juhatus täidab teabe andmise kohustust üldkoosolekul vastava päevakorrapunkti raames. Avaldajal oli võimalus tulla üldkoosolekule ja küsida juhatuselt teavet huvipakkuvate asjaolude kohta. Avaldaja ei ole avalduses põhistanud ja kohtule usutavaks teinud õigustatud huvi olemasolu, miks avaldaja korteriühistu dokumentidega tutvuda soovib. Avalduses toodud korteriühistu dokumentide loetelu on üldsõnaline ja ei ole piisavalt täpselt piiritletud, mistõttu ei ole seda nõuet võimalik rahuldada. Jääb mulje, et avaldaja soovib tutvuda korteriühistu dokumentidega ise teadmata, mis dokumendist on juttu, kas dokument on korteriühistu valduses või mitte ning kas need puudutavad tema huvisid ja õiguslikku positsiooni või mitte. Korteriühistu hinnangul ei ole kohtusse pöördumise eeldused täidetud. Postikviitungid ei tõenda avaldaja väiteid selle kohta, et avaldaja on korteriühistu poole pöördunud. Avaldajale, nagu ka teistele korteriühistu liikmetele, on teada juhatuse vastuvõtu aeg, kuid avaldaja ei ole juhatuse poole pöördunud.
3.Maakohus lahendas avaldust hagimenetluses ning jättis 25. jaanuari 2018 otsusega hagi rahuldamata. Avaldaja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
4.Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu 25. jaanuari 2018 otsuse ja saatis avalduse teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus selgitas, et nõuet teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks tuleb menetleda hagita menetluses.
5.Asja uuel läbivaatamisel jäi avaldaja oma taotluste juurde.
6.Korteriühistu oli asja uuel läbivaatamisel seisukohal, et avaldaja ei ole korteriühistu liige. Korteriühistu liige on avaldaja abikaasa J.N. , kes oli ajavahemikel 11. septembrist 2002 -7. jaanuarini 2018 ja 7. jaanuarist 2018 - 19. veebruarini 2019 korteriühistu juhatuse liige. Avaldaja on registriossa nr 2758808 kantud korteriomandi omanik alates 6. maist 2002. 1995. a perekonnaseaduse (PKS 1995) § 14 lg 1 ja 2009. a perekonnaseaduse (PKS 2009) § 25 kohaselt on nimetatud korteriomand avaldaja ja tema abikaasa J.N. i ühisomandis. 1995. a korteriühistu seaduse § 5 lg 5 kohaselt, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse ühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nende kirjalikule kokkuleppele. Korteriühistu liige on J.N. . Avaldaja poolt korteriühistule nõude esitamise ajal kehtis korteriühistuseadus (KÜS), mille § 1 lg 2 kohaselt kuulusid korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendamisele mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 28 lg 5 järgi peab juhatus andma mittetulundusühingule vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama vastava aruande ainult liikmetele. Kuna avaldaja ei olnud 2017. a puudutatud isiku liige, puudub tal nõudeõigus.
MAAKOHTU SEISUKOHT
7.Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja esitanud enda seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (TsMS § 423 lg 2 p 2). Avaldaja ei ole korteriühistu liige, mistõttu ei ole tal ka nõudeõigust teabe ja dokumentide saamiseks. Avaldaja on korteriühistus asuva korteriomandi omanik alates 6. maist 2002. Rahvastikuregistri kohaselt on avaldaja alates XXX abielus J.N. iga. PKS 1995 § 14 lg 1 ja PKS 2009 § 25 alusel on korteriomand abikaasade ühisomandis. Korteriühistu seaduse (1995) § 5 lg 5 kohaselt, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule võetakse ühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nende kirjalikule kokkuleppele. Korteriühistu liige on J.N. , kes oli ajavahemikel 11. september 2002 - 7. jaanuarini 2018 ja 7. jaanuarist 2018 -19. veebruarini 2019 ka korteriühistu juhatuse liige. Avaldaja poolt korteriühistule nõude esitamise ajal kehtis korteriühistuseadus, mille § 1 lg 2 järgi rakendati korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 28 lg 5 järgi peab juhatus andma mittetulundusühingule vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama vastava aruande ainult liikmetele. Korteriühistu põhikirja p 2.2 (tl 14) kohaselt võetakse liikmeks astuja ühistu liikmeks kirjaliku avalduse alusel ühistu juhatuse otsusega. Avaldaja ei osanud kohtuistungil öelda, millal ta ühistu liikmeks astumise avalduse esitas ja millal teda liikmeks võidi võtta. Kuna avaldaja ei ole olnud 2017. a korteriühistu liige, ei olnud tal ka avalduses nimetatud küsimuste osas nõudeõigust.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada täies ulatuses. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust. Hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg 5 ja 7 alusel uurimispõhimõte. Kohus kohustas avaldajat tõendama oma liikmelisust. Selle tõendamiseks esitas avaldaja kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt on ta alates 6. maist 2002 korteri nr 41 omanik ning kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Kuivõrd
korteriomanik on automaatselt ühistu liige ei pidanud ta selleks eraldi avaldust korteriühistu juhatusele esitama. Kohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormise, kui kohustas avaldajat esitama tõendi liikmeks astumise avalduse kohta. Selline tõend asub eelduslikult korteriühistu käes, seega pidi hea usu põhimõttes tulenevalt tõendi esitamise kohustus olema korteriühistul (Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 26). Põhikirja p 2.2 kohaselt esitatakse ühistu liikmeks astumise avaldus korteriühistu juhatusele. Kohus pidanuks tõendi välja nõudma korteriühistult. Korteriühistu väitis, et korteriühistu liige on J.N. , kuid selle tõendamiseks pole esitatud J.N. i avaldust liikmeks astumiseks. Kohtu järeldus, et J.N. on ühistu liige ei tugine ühelegi kohtus uuritud tõendile. KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 15 lg 1 kohaselt, kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. Seega, nii vana kui ka kehtiva seaduse järgi on avaldaja korteriühistu liige – abikaasaga kokkuleppe alusel kui ka kinnistusraamatu kande alusel. Avaldaja võtab osa korteriühistu üldkoosolekutest ja kahtlust tema liikmeks olemises ei ole siiani tekkinud. KÜS § 5 lg 5 esimese lause kohaselt, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Sätte eesmärgiks oli lahendada küsimus, kellel on korteriühistu üldkoosolekul hääleõigus, kui korteriomand on mitme isiku kaasomandis (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10, p 19). Seega on sätte eesmärk lahendada üksnes korteriomanike omavaheline küsimus. Kuivõrd avaldaja on korteriühistu liige, on tal ka nõudeõigus teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks. Nõuet toetab ka kehtiv KrtS § 45 lg 1, mille järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSELE
10.Korteriühistu (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palub korteriühistu jätta avaldaja kanda. Kohtu uurimispõhimõte ei võta menetlusosaliselt ära vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
12.Käesolevalt on vaidlus selles, kas avaldajal oli avaldust esitades (5. juunil 2017) õigus nõuda korteriühistult teabe esitamist ja dokumentidega tutvumist. Avalduse esitamise ajal kehtis kuni 1. jaanuarini 2018 kehtinud korteriühistuseadus, mistõttu tuli hinnata avalduse nõudeõigust nimetatud seaduse alusel. Vaidlust ei ole, et avaldaja on korteriomandi, aadressil XXXXXXXX Narva-Jõesuu, (ühis)omanik. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seega esmalt lahendada küsimus, kas avaldaja oli korteriühistu liige. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud /.../.
Korteriühistu põhikirja p 2.2 kohaselt võetakse liikmeks astuja ühistu liikmeks kirjaliku avalduse ja korterile omandiõiguse tekkimist tõendava dokumendi alusel ühistu juhatus otsusega (tl 14). Ringkonnakohtu hinnangul on põhikirja p 2.2 vastuolus KÜS § 5 lg-ga 1. Põhikirjaga ei saa kokku leppida, et liikmeks saab üksnes juhul, kui on esitatud vastav avaldus, kuivõrd korteriühistuseaduse alusel on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud (KÜS § 1 lg 2 koosmõjus MTÜS § 7 lg-ga 2). Järelikult tuleb jätta põhikirja p 2.2 kõrvale ning kohaldada seaduses sätestatut. KÜS § 5 lg-t 1 arvestades on avaldaja korteriühistu liige, kuna ta on korteri aadressil XXXXX -XX omanik. Ebaõige on maakohtu järeldus, et avaldaja ei ole korteriühistu liige.
13.KÜS § 5 lg 5 esimese lause kohaselt, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et KÜS § 5 lg-t 5 tuleb tõlgendada lähtuvalt selle eesmärgist (vt ka Riigikohtu 15. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10, p 19). Riigikohus on
16.veebruari 2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p-s 12 selgitanud, et KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks on lahendada küsimus, kellel on korteriühistu üldkoosolekul hääleõigus, kui korteriomand on mitme isiku kaasomandis, kuivõrd KÜS § 11 lg 1 kohaselt annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti, ning KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige. MTÜS § 28 lg 5 järgi peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmete vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Korteriühistu põhikirja p 3.1 järgi on ühistu liikmel õigus saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole KÜS § 5 lg 5 eesmärk välistada korteriomanikel MTÜS §-s 28 lg-s 5 sätestatud teabeõiguse teostamist. Seega oli avaldajal 5. juunil 2017 (avalduse esitamise aeg) õigus nõuda korteriühistult teavet ja dokumente ning puudus alus avalduse läbivaatamata jätmiseks. Eeltoodut arvestades kuulub maakohtu määrus tühistamisele. Kuivõrd maakohus jättis avalduse läbi vaatamata ega teinud seetõttu asjas sisulist otsustust, siis tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel lähtuda ringkonnakohtu 4. juuni 2018 otsuses toodud juhistest (eelkõige ringkonnakohtu otsuse p-d 12-15).
14.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.