Nadezhda Nikitina hagi KÜ XXX vastu teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. jaanuari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nadezhda Nikitina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Nadezhda Nikitina (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tamara Luigas Vastustaja (kostja): KÜ XXX (registrikood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Forstiman
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 25. jaanuari 2018 otsus ja saata Nadezhda Nikitina hagi KÜ XXX vastu teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nadezhda Nikitina (hageja) esitas 5. juunil 2017 Viru Maakohtule avalduse KÜ XXX (kostja) vastu teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks.
2.Viru Maakohus keeldus 27. juuni 2017 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.
3.Hageja esitas maakohtu 27. juuni 2017 määruse peale määruskaebuse.
4.Viru Maakohus rahuldas 28. augusti 2017 määrusega määruskaebuse, tühistas 27. juuni 2017 määruse ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
5.Hagiavalduses esitas hageja järgmised nõuded:
1.Kohustada KÜ XXX (kostja) juhatust esitama hagejale järgmine teave:
1.1.Selgitus asjaolude kohta, miks kostja juhatus on rikkunud põhikirja p 5.20 ja mittetulundusühingu seadust (MTÜS) ning ei ole alates 2002. aastast läbi viinud kostja juhatuse valimise üldkoosolekuid.
1.2.Selgitus, millal, millistel asjaoludel, kellele ja mille alusel tasuti 2016. aastal sanitaartehnilise avarii likvideerimise eest 177 eurot 96 senti, samas kui kostjal on oma santehnik, kellele korteriühistu on tasunud 2016. aastal 486 eurot 96 senti.
1.3.Selgitus 2016. aasta XXX maja (elamu) trepikoja remonditööde, sh ka projekteerimistööde, kohta.
1.4.Selgitus elamu trepikoja remondi- ja projekteerimistööde eeldatava ja faktilise maksumuse kohta.
1.5.Selgitus elamu trepikodades toimunud käsipuude remondi kohta.
1.6.Selgitus, mille alusel kogub kostja oma liikmetelt kommunaalmakseid sularahas, kui igal ühistu liikmel on võimalus kommunaalmaksete eest tasuda kas pangaülekandega või siis sularahas elamu läheduses asuvas postkontoris.
2.Kohustada kostja juhatust väljastama hagejale järgmised dokumendid:
2.1.Väljavõte kostja juhatuse valimise koosoleku protokollist, mis tõendab praeguse kostja juhatuse volitusi.
2.2.Kostja juhataja töö tasustamise otsuse ja kehtiva kostja juhataja töötasu määra kinnitava dokumendi koopia.
2.3.Kostja liikmete 29. märtsil 2017 toimunud üldkoosoleku protokolli nõuetekohane koopia.
2.4.Kostja revisjonikomisjoni 2015. aasta ja 2016. aasta majandustegevuse aruande arutamise koosolekute protokollide nõuetekohased koopiad.
2.5.Kostja revisjonikomisjoni koostatud korteriühistu majandustegevuse 2015. aasta ja 2016. aasta otsuste/aktide nõuetekohased koopiad.
2.6.Kostja juhatuse poolt ühistu liikmetele 29. märtsil 2017 toimunud ühistu liikmete üldkoosoleku eelselt väljastatud kostja 2017. aasta majandustegevuse aastakava projekti koopia.
3.1.2016. aastal elamu sanitaartehnilise avarii likvideerimisega seonduvad raamatupidamise dokumendid.
3.2.Elamu trepikoja käsipuude remondiga seonduvad, sh raamatupidamise dokumendid.
3.3.Kostja liikmetelt kommunaalmaksete eest kogutud sularaha edasist liikumist tõendavad raamatupidamise dokumendid 2014-2016. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Narva-Jõesuus XXX -X asuv korteriomand. Elamus on moodustatud korteriühistu (kostja). Kostja põhikirja p 5.2 järgi kuulub ühistu üldkoosoleku pädevusse ka juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine ning nende tasumise aluste ja korra kehtestamine. Kostja liikmetele on ebaselge, kuidas toimub juhatuse tasustamine, kuna viimase 15 aasta jooksul pole kostja üldkoosolek juhatuse arvu ja tasustamist puudutavaid otsuseid vastu võtnud. Kostja liikmetel on tekkinud tõsine kahtlus, et juhatus kuritarvitab kostjale kuuluva raha ja teostab kortermaja haldamist ebamajanduslikult. Samuti on kostja liikmetele arusaamatu, mis põhjustel kogutakse ühistu keldris majaelanikelt kommunaalmakseid sularahas. Kostja asjaajamine on korraldatud ebakorrektselt. Üldkoosolekute ettevalmistamine on puudulik, liikmetele ei esitata õigeaegselt tutvumiseks seadusega ettenähtud dokumente. Hageja on 17. aprillil 2017 ja 26. aprillil 2017 saatnud kostjale päringud, millele kostja ei ole reageerinud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja põhikirja p 3.1 näeb ette liikme õiguse saada teavet juhatuse tegevuse ja otsustuste kohta. Juhatus täidab teabe andmise kohustust üldkoosolekul vastava päevakorrapunkti raames. Kostjal oli võimalus tulla üldkoosolekule ja küsida juhatuselt teavet huvipakkuvate asjaolude kohta. Hageja ei ole hagiavalduses põhistanud ja kohtule usutavaks teinud õigustatud huvi olemasolu, miks hageja kostja dokumentidega tutvuda soovib. Hagiavalduses toodud kostja dokumentide loetelu on üldsõnaline ja ei ole piisavalt täpselt piiritletud, mistõttu ei ole seda nõuet võimalik rahuldada. Jääb mulje, et hageja soovib tutvuda kostja dokumentidega ise teadmata, mis dokumendist on juttu, kas dokument on kostja valduses või mitte ning kas need puudutavad tema huvisid ja õiguslikku positsiooni või mitte. Kostja hinnangul ei ole kohtusse pöördumise eeldused täidetud. Postikviitungid ei tõenda hageja väiteid selle kohta, et hageja on kostja poole pöördunud. Hagejale, nagu ka teistele kostja liikmetele, on teada juhatuse vastuvõtu aeg, kuid hageja ei ole juhatuse poole pöördunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 25. jaanuari 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu põhjenduste kohaselt on päringud esitanud hageja, kuid hagiavalduses räägib hageja juba määramatu arvu korteriühistu liikmete nimel. Hagiavaldusest jääb selgusetuks, kellest ja kelle nimel hageja esineb ja kes ühistu liikmetest on teda selleks volitanud. Hagejal on hagiavalduses õigus esitada väiteid ja nõudeid üksnes oma nimel. Maakohtule teadaolevalt on hagi kostja vastu esitanud korteriühistu liikmena ainult hageja. Hageja ei ole pöördunud äriregistri poole märgukirjaga seoses juhatuse volituste lõppemisega. Samuti on hageja nõudnud juhatuselt tegevusi ja aruandeid, mis kuuluvad ühistu revisjonikomisjoni pädevusse. Hageja ei ole märkinud, kas ta on pöördunud neis küsimustes revisjonikomisjoni poole. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta on esitanud nõuded ajendatuna kahtlustest korteriühistu juhatuse tegevuse suhtes. Suuremahuliste selgituste nõudmine ainult kahtluste hajutamiseks on juhatuse ebaproportsionaalne koormamine. Muu hulgas on hageja kostjale ette heitnud seda, et kostja kogub korteriühistu liikmetelt kommunaalmakseid sularahas, mis kohtu hinnangul ei ole õigusvastane. Samas on hageja nõudnud, et kostja selgitaks, kuhu üks või teine sularahas kogutud euro kulutatakse. Sellist nõuet ei ole võimalik täita. Maakohus leidis, et asja materjalidest ei nähtu seda, et hageja oleks dokumentidega tutvumist kostjalt taotlenud ja, et talle oleks seda keelatud. Kohtu hinnangul ei ole hagejal õigust nõuda dokumentide koopiaid. Tuleb arvestada, et paberdokumentide kopeerimine või skaneerimine nende saatmiseks elektronpostiga, samuti hageja nõutud seletuste koostamine on kostja jaoks seotud kuludega. Seega peaksid hageja kahtlustest tulenevate nõudmiste rahuldamise kinni maksma korteriühistu kaasliikmed, mis poleks õiglane.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja uue otsusega rahuldada hagi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt on maakohus jätnud hageja nõetest enamuse lahendamata ning lahendatud nõuetele andnud meelevaldseid hinnanguid õiguslikult neid põhjendamata. Vastavalt kostja põhikirja p-le 3.1. on ühingu liikmel õigus saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal ainuisikuliselt õigus esitada hagi kostja vastu. Hageja ei ole väitnud, et esindab teiste korterühistu liikmete huve, vaid märkis, et asja lahendamisest on huvitatud ka teised KÜ liikmed. Praegusel juhul ei oma asja lahendamisel tähtsust see, kas mitu korteriühistu liiget esitavad ühise hagi või igaüks eraldi või ainult üks liikmetest. Kohus ei ole välja toonud ühtegi normi, miks oli hageja kohustatud tegema äriregistrile märgukirja juhatuse volituste lõppemise kohta. Kohustus uue juhatuse valimise läbiviimiseks on ennekõike kostjal. Üldkoosoleku, kelle pädevusse kuulub juhatuse liikmete tagasikutsumine ja uute juhatuse liikmete määramine, kutsub kokku juhatus (MTÜS § 19 lg 1 p 2 ja § 20 lg 1). Juhatus ei ole seda 15 aasta jooksul teinud ning selgituste küsimine kostja põhikirja ja mittetulundusühingute seaduse rikkumise kohta on asjakohane ja õigustatud. Hagejale jäi arusaamatuks, milliseid konkreetseid aruandeid ja tegevusi pidi hageja revisjonikomisjonilt nõudma. Samuti puudub viide õigusnormile, mis kohustaks hagejat pöörduma mitte juhatuse vaid revisjonikomisjoni poole. Korteriühistut juhib ja esindab juhatus ning samuti juhatus korraldab korteriühistu raamatupidamist (MTÜS § 26 lg 1 ja § 35). Maakohus on rikkunud otsuse põhjendamiskohustust.
Kohus on andnud meelevaldse ja põhistamata hinnangu selle kohta, et suuremahuliste selgituste nõudmine ainult kahtluste hajutamiseks on juhatuse ebaproportsionaalne koormamine. Samuti leidis kohus ebaõigesti, et hageja selgitusnõuet KÜ liikmetelt saadud sularahaga tehtud tehingute kohta ei ole võimalik täita. MTÜS § 28 lg 5 ja kostja põhikirja punkt 3.1. ei sätestada motiivi, mille esinemisel võib juhatuselt ühistu tegevust puudutavat teavet ja dokumente nõuda. Ka kohtu hinnang selgituste mahu kohta on ebaselge. Hageja on enne hagi esitamist kostja poole pöördunud kahel korral. Kostja ei vastanud hageja pöördumistele ega selgitanud, et tegemist on suuremahulise infoga. Kostja ei astunud samme, et lahendada küsimus kohtuväliselt. MTÜS § 28 lg 5 kehtib korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 järgi ka korteriühistu liikme õigusele saada ühistult teavet. Äriühingute kohta on seaduses selgelt väljendatud osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse kohtlemise põhimõte. Selline põhimõte on näiteks sätestatud äriseadustiku §-s 85, § 154 lg-s 1 ja §-s 272, samuti tulundusühistuseaduse §-s 25. Viidatud sätete kohaselt tuleb kõiki osanikke, aktsionäre ja liikmeid võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Hageja on kostja (korteriühistu) liige, kes soovib tutvuda kostja dokumentidega ja saada kostjalt teavet. Nõude esitamise ajal kehtis KÜS, mille § 1 lg 2 järgi rakendati korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 28 lg 5 järgi peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja p 3.1. järgi on liikmel õigus saada teavet kostja tegevuse ja juhatuse otsuse kohta (tl 14).
8.Sarnaselt mittetulundusühistu liikmega on õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega ka osaühingu osanikul ja tulundusühistu liikmel. Sellised õigused tulenevad äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-st ja tulundusühistuseaduse (TÜS) § 28 lg-st 1 ja 2. Kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, võib osanik nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama (ÄS § 166 lg 3). Ka tulundusühistu liige võib nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama (TÜS § 28 lg 4).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetleda korteriühistu liikme nõuet teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks hagimenetluses, samas kui osaühingu osaniku ja tulundusühistu liikme samu nõudeid menetletakse hagita menetluses. Seda kinnitab ka alates
1.jaanuarist 2018 kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), mille § 45 lg 1 järgi on
korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, võib korteriomanik nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
10.Ringkonnakohus märgib, et asja materjalide kohaselt oli algselt hageja esitanud õigesti avalduse hagita menetluses. Selle menetlemisest maakohus keeldus põhjusel, et tegemist ei ole hagita menetlusega (vt maakohtu 27. juuni 2017 määrus). Maakohus küll tühistas keeldumise määruse, kuid seda põhjusel, et korteriühistu liige saab esitada nõuetekohase hagiavalduse samas menetluses. Seega menetles maakohus korteriühistu liikme nõuet ekslikult hagimenetluses, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme. Erinevalt hagimenetlusest kehtib hagita menetluses uurimispõhimõte, kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kui maakohus pidas võimalikuks asja lahendada hagimenetluses, siis on ta täielikult jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392). Maakohtu seisukoha kohaselt jääb hagiavaldusest selgusetuks, kelle nimel hageja esineb ja kes korteriühistu liikmetest on teda volitanud ennast esindama. Seega on maakohus jätnud välja selgitamata hageja konkreetsed nõuded ja kostja seisukohad kõigi hageja poolt esitatud nõuete kohta. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu poolt ebaõiget menetluse liigi valikut ning ka seda, et maakohus on täielikult jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ning maakohtu otsuse põhjendav osa ei vasta TsMS § 442 lg-le 8, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise lahendada, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult viidanud VÕS §-dele 1015 ja 1016. Võlaõigusseaduse normid on üldnormid, mittetulundusühingute seaduses sätestatud liikme teabeõigust reguleerivad normid aga erinormid. Kui korteriühistu liige soovib tutvuda korteriühistu dokumentidega, kohaldatakse üksnes mittetulundusühingute seaduse sätteid, mis tähendab ka seda, et korteriühistu liige ei pea täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks, sest see huvi tuleneb otseselt tema liikmesusõigusest.
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist. Selleks, et osaühingu osanik saaks teostada oma teabeõigust kohtu kaudu, peab olema täidetud kaks eeldust. Esiteks peab osanik olema esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust ühingult. Selle reegli eesmärk on suunata äriühingu osanikke esmalt suhtlema äriühinguga kohtuväliselt. Teiseks peab juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud. Alles siis, kui juhatus keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast, või kui on selge, et juhatus ei vasta avaldaja teabenõudele, on alus pöörduda avaldusega kohtusse (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 11). Eelnev kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka korteriühistu liikme teabeõiguse kohta. Nimetatut kinnitab KrtS § 45 lg 3.
13.Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks taotlenud kostjalt dokumentidega tutvumist ja, et talle oleks seda keelatud. Selliselt on maakohus jätnud tähelepanuta avaldusele lisatud 17. aprilli 2017 ja 26. aprilli 2017 päringud (tl 10 ja 12), samuti postisaadetise väljastusteated (tl 11 ja 13) ning rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, mille kohaselt kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta otsuses seda põhjendama.
Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kindlaks teha, kas avaldaja on enne kohtusse avalduse esitamist pöördunud esmalt korteriühistu juhatuse poole. Kui avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist samade küsimustega pöördunud korterühistu juhatuse poole või kui ta on teinud seda vaid osaliselt, siis ei saa avaldust rahuldada teabe osas, mida korteriühistu juhatuselt ei ole nõutud.
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et mittetulundusühingute seadus ei kohusta korteriühistu juhatust koostama spetsiaalselt liikme jaoks mõeldud aruandeid teda huvitavate küsimuste kohta. Tutvumisõigus on korteriühistu liikmetel olemasolevate dokumentide suhtes. Juhatusel on küll selgitamiskohustus, kuid ka selle täitmisel tuleb arvestada mõistlikkuse põhimõttega. Korteriühistu liige ei saa nõuda selgituste andmist ebamõistlikus mahus. Eelnevat arvestades tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas selgituste nõudmine avaldaja taotletud mahus (vt avalduse taotluste p-d 1.1.1 – 1.1.6) on praegusel juhul põhjendatud.
15.Osaniku teabeõigusega seonduvalt on Riigikohus asunud seisukohale, et ÄS § 166 lg 1 raames ei saa avaldaja nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga. Ühing võib seda teha, kui ta leiab, et see on tema jaoks vähem koormav, kui võimaldada tutvuda dokumentidega osaühingu ruumides, aga kohus ei saa vähemalt üldjuhul osaühingut selleks kohustada (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.4). Eelnev kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka korteriühistu liikme teabeõiguse kohta. Seega peab tutvumisõigus olema tagatud eelkõige korteriühistu asukohas ja juhatuse kontrolli all.
16.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.