2.Tühistada Viru Maakohtu 16. septembri 2020. a määrus osas, millega maakohus jättis Nadezhda Nikitina avalduse p-des 1.2.1., 1.2.2., 1.2.4.–1.2.6. esitatud nõuded rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Jätta muus osas maakohtu määrus muutmata.
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Nadezhda Nikitina (avaldaja) esitas 5. juunil 2017 avalduse Narva-Jõesuu linn, Sepa tn 14 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga X. Elamus on moodustatud korteriühistu. Korteriühistu põhikirja p 5.2 järgi kuulub ühistu üldkoosoleku pädevusse ka juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine ning nende tasumise aluste ja korra kehtestamine. Korteriühistu liikmetele on ebaselge, kuidas toimub juhatuse tasustamine, kuna viimase 15 aasta jooksul pole korteriühistu üldkoosolek juhatuse arvu ja tasustamist puudutavaid otsuseid vastu võtnud. Korteriühistu asjaajamine ei ole korrektne. Üldkoosolekute ettevalmistamine on puudulik, liikmetele ei esitata õigeaegselt tutvumiseks seadusega ettenähtud dokumente. Avaldaja on 17. ja 26. aprillil 2017 saatnud korteriühistule päringud, millele ühistu ei ole reageerinud. Seega palub avaldaja:
1.1.1.Selgitus asjaolude kohta, miks korteriühistu juhatus on rikkunud põhikirja p-i 5.20 ja mittetulundusühingu seadust (MTÜS) ning ei ole alates 2002. aastast läbi viinud korteriühistu juhatuse valimise üldkoosolekuid.
1.1.2.Selgitus, millal, millistel asjaoludel, kellele ja mille alusel tasuti 2016. aastal sanitaartehnilise avarii likvideerimise eest 177 eurot 96 senti, kui korteriühistul on oma santehnik, kellele korteriühistu on tasunud 2016. aastal 486 eurot 96 senti.
1.1.3.Selgitus 2016. aasta Sepa tn 14 maja (elamu) trepikoja remonditööde, sh ka projekteerimistööde, kohta.
1.1.4.Selgitus elamu trepikoja remondi- ja projekteerimistööde eeldatava ja faktilise maksumuse kohta.
1.1.5.Selgitus elamu trepikodades toimunud käsipuude remondi kohta.
1.1.6.Selgitus, mille alusel kogub korteriühistu oma liikmetelt kommunaalmakseid sularahas, kui igal ühistu liikmel on võimalus kommunaalmaksete eest tasuda kas pangaülekandega või siis sularahas elamu läheduses asuvas postkontoris.
1.2.Kohustada korteriühistu juhatust väljastama avaldajale järgmised dokumendid:
1.2.1.Väljavõte korteriühistu juhatuse valimise koosoleku protokollist, mis tõendab praeguse korteriühistu juhatuse volitusi.
1.2.2.Korteriühistu juhataja töö tasustamise otsuse ja kehtiva korteriühistu juhataja töötasu määra kinnitava dokumendi koopia.
1.2.3.Korteriühistu liikmete 29. märtsil 2017 toimunud üldkoosoleku protokolli nõuetekohane koopia.
1.2.4.Korterühistu revisjonikomisjoni 2015. aasta ja 2016. aasta majandustegevuse aruande arutamise koosolekute protokollide nõuetekohased koopiad.
1.2.5.Korteriühistu revisjonikomisjoni koostatud korteriühistu majandustegevuse 2015. aasta ja 2016. aasta otsuste/aktide nõuetekohased koopiad.
1.2.6.Korteriühistu juhatuse poolt ühistu liikmetele 29. märtsil 2017 toimunud ühistu liikmete üldkoosoleku eelselt väljastatud korteriühistu 2017. aasta majandustegevuse aastakava projekti koopia.
1.3.1.2016. aastal elamu sanitaartehnilise avarii likvideerimisega seonduvad raamatupidamise dokumendid.
1.3.2.Elamu trepikoja käsipuude remondiga seonduvad, sh raamatupidamise dokumendid.
1.3.3.Korteriühistu liikmetelt kommunaalmaksete eest kogutud sularaha edasist liikumist tõendavad raamatupidamise dokumendid aastate 2014–2016 kohta.
2.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Korteriühistu põhikirja p 3.1. näeb ette liikme õiguse saada teavet juhatuse tegevuse ja otsustuste kohta. Juhatus täidab teabe andmise kohustust üldkoosolekul vastava päevakorrapunkti raames. Avaldajal oli võimalus tulla üldkoosolekule ja küsida juhatuselt teavet huvipakkuvate asjaolude kohta. Avaldaja ei ole põhistanud ega teinud usutavaks õigustatud huvi, miks ta soovib korteriühistu dokumentidega tutvuda. Avalduses toodud dokumentide loetelu on üldsõnaline ja ei ole piisavalt täpselt piiritletud, mistõttu ei ole seda nõuet võimalik rahuldada. Kohtusse pöördumise eeldused ei ole täidetud. Postikviitungid ei tõenda, et avaldaja on juhatuse poole pöördunud. Avaldajale on teada juhatuse vastuvõtu aeg, kuid avaldaja ei ole juhatuse poole pöördunud.
3.Maakohus lahendas avaldust hagimenetluses ning jättis 25. jaanuari 2018. a otsusega hagi rahuldamata. Avaldaja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 4. juuni 2018. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis avalduse teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus selgitas, et nõuet teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks tuleb menetleda hagita menetluses.
4.Asja uuel läbivaatamisel jäi avaldaja oma nõuete juurde. Korteriühistu leidis asja uuel läbivaatamisel, et avaldaja ei ole korteriühistu liige. Korteriühistu liige on avaldaja abikaasa Jevgeni Nikitin. MTÜS § 28 lg 5 järgi peab juhatus andma mittetulundusühingule vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama vastava aruande ainult liikmetele. Kuna avaldaja ei olnud 2017. a korteriühistu liige, puudub tal nõudeõigus.
5.Viru Maakohus jättis 12. juuni 2019. a määrusega avalduse läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 1. oktoobri 2019. a määrusega avaldaja määruskaebuse, tühistas maakohtu 12. juuni 2019. a määruse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus selgitas, et avaldajal oli õigus nõuda korteriühistult teavet ja dokumente ning puudus alus avalduse läbivaatamata jätmiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel lähtuda ringkonnakohtu 4. juuni 2018. a otsuses toodud juhistest (eelkõige ringkonnakohtu otsuse p-d 12–15).
6.Asja uuel läbivaatamisel jäi avaldaja oma nõude juurde. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Korteriühistu selgitas 10. juuni 2020. a kohtuistungil, et kohtule esitatud nõue erineb juhatusele esitatud nõudest.
MAAKOHTU SEISUKOHT
7.Viru Maakohus rahuldas 16. septembri 2020. a määrusega avalduse teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks osaliselt, kohustas korteriühistu juhatust võimaldama avaldajal tutvuda korteriühistu järgmiste dokumentidega: 1) 2016. aastal Sepa 14 sanitaartehnilise avarii likvideerimisega seonduvad raamatupidamise dokumendid (177 eurot 96 senti); 2) Sepa 14 trepikoja käsipuude remondiga seonduvad, sh raamatupidamise, dokumendid; 3) korteriühistu liikmetelt kommunaalmaksete eest kogutud sularaha edasist liikumist tõendavad raamatupidamise dokumendid aastast 2014 kuni 2016 kaasaarvatud. Maakohus jättis ülejäänud nõuete osas avalduse rahuldamata ning menetluskulud 80% ulatuses avaldaja kanda ja 10% ulatuses korteriühistu kanda, märkides, et kohus määrab kohtukulud rahaliselt kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist. Avaldaja on korteriühistu liige, kes soovib tutvuda korteriühistu dokumentidega ja saada korteriühistult teavet. Nõude esitamise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2 järgi rakendati korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes MTÜS sätteid. MTÜS § 28 lg 5 järgi peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Korteriühistu põhikirja p 3.1. järgi on liikmel õigus saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuse kohta (I kd, tl 14 pöördel). Avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga. Tutvumisõigus peab olema tagatud eelkõige korteriühistu asukohas ja juhatuse kontrolli all. Mittetulundusühingute seadus ei kohusta korteriühistu juhatust esitama ühistu liikmele selgitusi. Seetõttu ei saa kohus sellist kohustust juhatusele panna ning avaldaja nõuded selgituste saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja esitas korteriühistule 17. ja 26. aprillil 2017 päringud, millele juhatus ei vastanud. Maakohus nõustus korteriühistuga, et kohtule esitatud avalduses on avaldaja mitmete nõuete sõnastust muutnud. Avaldaja 17. aprilli 2017. a päringu p-s 5 ning kohtule esitatud nõude p-d 1.1.3. ja 1.1.4. sõnastus erineb. Juhatusele edastatud päringus esitatud nõue on ulatuslikum. Päringu p-s 5 esitatud küsimustele vastamine nõuaks andmete otsimist ja suuremahulise seletuse koostamist, mis koormaks korteriühistu juhatust ülemääraselt ja milleks mittetulundusühingute seadus juhatust ei kohusta. Kohtule esitatud nõue on ebaselge. Ka kohtule esitatud nõude p-d 1.1.5. ja 1.1.6. erinevad juhatusele 17. aprillil 2017 esitatud nõude p-dest 6 ja 7. Avaldaja nõue on ebaselge. Avaldaja ei saa nõuda, et kohus kohustaks korteriühistu juhatust vastama sellistele küsimustele, mis tingivad juhatuse arvamuse või hinnangu andmist, s.o nõude p 1.1.6. puhul selgitamist, kas maksete kogumine sularahas on vastuolus seadusega või kas maksete kogumine sularahas on põhjendatud. 17. aprilli 2017. a
päringus nõudis avaldaja selgitusi, mis põhjustel kogub korteriühistu ühistu liikmetelt kommunaalmaksed sularahas, kui igal ühistu liikmetel on võimalus kommunaalmaksete eest tasuda kas pangaülekandega või sularahas elamu läheduses asuvas postikontoris. Erinevus korteriühistu nõude ja kohtule esitatud nõude vahel seisneb selles, et korteriühistule esitatud päringus soovis avaldaja teada sularaha kogumise põhjust, kohtule esitatud avalduses soovib aga avaldaja teada õiguslikku alust, mis lubab koguda sularaha. Lisaks selgituste andmise nõudele esitas avaldaja nõude dokumentide väljastamiseks. Dokumentide väljastamise nõude p-is 1.2.1. nimetatud dokumenti ei ole olemas. Korteriühistu ei ole alates 2002. aastast korteriühistu juhatuse valimise üldkoosolekuid läbi viinud. Seega pole ka protokolli, mis tõendaks juhatuse volitusi. Avalduse p-s 1.2.2. esitatud nõuet ei saa rahuldada, kuna 2017. a korteriühistu seaduses ei olnud sätteid, mis reguleerisid korteriühistult dokumentide saamise õigust. Avalduse p-s 1.2.3. esitatud nõude rahuldamiseks ei ole alust, kuna vaidlusaluse protokolli koopia on avaldajal olemas ja see on lisatud kohtule esitatud avaldusele (avalduse lisa 4, I kd, tl 9). Kohtuistungil tunnistas avaldaja, et protokoll on tal olemas, kuid avaldajat ei rahulda protokolli vorm. Avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga. Protokollidega ja dokumentidega tutvumist ei ole avaldaja taotlenud. Seetõttu tuleb avalduse p-des 1.2.4.–1.2.6. esitatud nõue jätta rahuldamata. Avaldaja palus kohustada juhatust võimaldama tutvuda korteriühistu järgmiste dokumentidega: 1) 2016. aastal Sepa 14 santehnilise avarii likvideerimisega seonduvad raamatupidamise dokumendid, 2) Sepa 14 trepikoja käsipuude remondiga seonduvad, sh raamatupidamise dokumendid, 3) korteriühistu liikmetelt kommunaalmaksete eest kogutud sularaha edasist liikumist tõendavad raamatupidamise dokumendid aastast 2014 kuni 2016 kaasaarvatud. Maakohus leidis, et p-s 1.3 soovitud dokumentide osas tuleb avaldaja nõue rahuldada. Avaldaja ei soovi selles nõudes selgituste koostamist, vaid soovib raamatupidamisdokumentidega tutvuda, kuigi teadmata, mis dokumentidega ta konkreetselt tutvuda soovib.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus jättis avalduse teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks rahuldamata (määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3) ning menetluskulude jaotuse osas (määruse resolutsiooni p 4) ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldus teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebuse kohaselt on avaldajal korteriühistu liikmena õigus teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks. Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Korteriühistu põhikirja p 3.1. järgi on liikmel õigus saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta. Sarnaselt mittetulundusühistu liikmega on õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega ka osaühingu osanikul ja tulundusühistu liikmel. Sellised õigused tulenevad äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-st ja tulundusühistuseaduse (TÜS) § 28 lg-st 1 ja 2. Avaldaja ei nõustu maakohtu põhjendusega, et 17. aprillil 2017 korteriühistu juhatusele esitatud päringu nõuded ja kohtule esitatud nõuded erinevad teineteisest mahu ja detailsuse poolest, kusjuures päringus esitatud nõuded on oluliselt ulatuslikumad. Avaldaja saab teostada oma teabeõigust kohtu kaudu, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab esmalt taotlema teavet või dokumentidega tutvumist ühingult. Teiseks peab juhatus olema teabe andmisest või
dokumentide tutvumiseks esitamisest keeldunud. Avaldaja on need eeldused täitnud. Nõutava teabe / dokumentide mahu vähendamine ei väära kohtusse pöördumise õigust. Maakohus on vääralt tõlgendanud avaldaja nõuet, moonutanud seda, leides, et avaldaja soovis teada nõude õiguslikku alust ehk normi, ning on jätnud seetõttu ebaõigesti nõude rahuldamata. Kui nõue oli ebaselge, oleks maakohus pidanud andma avaldajale aega nõude täpsustamiseks. Maakohus jättis avaldaja nõude korteriühistu juhatuse volitusi tõendava juhatuse valimise koosoleku protokolli väljastamiseks rahuldamata, kuivõrd sellist dokumenti ei ole olemas. Dokumendi olemasolu tuleneb KÜS-st ja MTÜS-st. Maakohus jättis osa avaldaja nõuetest rahuldamata põhjusel, et kohus ei saa kohustada korteriühistut esitama dokumentide koopiaid. Kuni kümne leheküljelise dokumendi esitamist/saatmist ei saa pidada korteriühistut üleliia koormavaks. Ka korteriühistu ei ole väitnud, et dokumentide väljastamine oleks talle üleliia koormav. Maakohus ei ole juhtinud avaldaja tähelepanu sellele, et mingi nõue oleks olnud ebaselge. Kohus oleks pidanud andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja vaidlustab ka menetluskulude jaotust ja palub jätta menetluskulud korteriühistu kanda.
9.Korteriühistu vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Vastuse kohaselt ei nähtu tsiviilasja materjalidest, kas riigilõiv määruskaebuselt on tasutud või mitte. Kui riigilõiv on tasumata, on määruskaebus ebaõigesti võetud menetlusse. Seadus ei kohusta korteriühistu juhatust koostama korteriühistu liikme jaoks aruandeid teda huvitavate küsimuste kohta. Avaldaja ei saa nõuda dokumentidest koopiate saamist ning tutvumisõigus peab olema tagatud eelkõige korteriühistu asukohas ja juhatuse kontrolli all. Kohtule esitatud nõuded ja kohtuväliselt esitatud nõuded erinevad teineteistest mahu ja detailsuse poolest. Avaldaja väide, et kohus on moonutanud avaldaja nõuet, on alusetu. Avaldaja nõuab dokumendi väljastamist, mida ei ole olemas. Korteriühistu vaidles 29. märtsil 2019 avaldaja nõudele vastu ning märkis, et osa avaldaja nõuetest on ebaselged. Avaldaja ei ole oma nõudeid kohtumenetluses täpsustanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel osas, millega maakohus jättis avalduse p-des 1.2.1., 1.2.2., 1.2.4.–1.2.6. esitatud nõuded rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas ning tsiviilasi tuleb tühistatud osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Korteriühistu on vastuses määruskaebusele märkinud, et korteriühistul puudub info riigilõivu tasumise kohta. Riigilõiv summas 50 eurot on tasutud 2. oktoobril 2020 OÜ SOLVERE poolt. Seega on määruskaebus võetud õigesti menetlusse.
11.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas avalduse, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 2. Seega on maakohtu määrus selles osas TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.
12.Praegusel juhul ei vaidle pooled enam selle üle, kas avaldajal oli õigus esitada nõue dokumentidega tutvumiseks ning teabe saamiseks. Avaldaja nõude õiguslikku alust on ringkonnakohus selgitanud käesoleva asja 4. juuni 2018. a otsuses (p-d 7–10) ning 1. oktoobri 2019. a määruses (p-d 12–13). Avalduse esitamise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2, MTÜS § 28 lg 5 ning korteriühistu põhikirja p 3.1. järgi on avaldajal õigus saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta.
13.Määruskaebemenetluses on avaldaja nõuded selgitustaotluste saamiseks (avalduse p 1.1.) ja dokumentide väljastamiseks (avalduse p 1.2.). Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult avaldaja nõude selgituste saamiseks rahuldamata, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu väitega, et taotlused selgituse saamiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et juhatusele edastatud päringus esitatud nõuded on ulatuslikumad, kui need, mis on esitatud kohtule. Avaldaja ei saa üldjuhul kohtu kaudu esitada uusi nõudeid, mida ta pole eelnevalt juhatusele esitanud, s.t laiendada oma nõuet teabe saamiseks. Seadus ei keela aga kohtule esitatavat nõuet kitsendada. Vähendatud ulatuses nõude esitamine kohtule võib olla põhjendatud muuhulgas ka olukorras, kus juhatus kohtuväliselt rahuldab osaliselt ühistu liikmele esitatud nõude.
14.Maakohtu järeldus, et mittetulundusühingute seadus ei kohusta korteriühistu juhatust esitama ühistu liikmele selgitusi, on ekslik ning vastuolus ringkonnakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas varasemalt väljendatud seisukohaga. Tartu Ringkonnakohus selgitas käesoleva tsiviilasja 4. juuni 2018. a otsuse p-s 14, et juhatusel on küll selgitamise kohustus, kuid selle täitmisel tuleb arvestada mõistlikkuse põhimõttega. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Teabenõude esitamine võimaldab ühistu liikmel välja selgitada, kas ühistu tegutseb tema liikme õigusi ja huve järgides ning teabe saamise järel enda õigusi teostada. Seega tuleb juhatusel vajadusel korteriühistu liikmetele anda ka selgitusi juhtimise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses aga avaldaja taotlus põhjendatud ning taotletud mahus selgituste andmine korteriühistu juhatuse poolt on ilmselt ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et avaldaja avalduse p 1.3. rahuldamisega on osaliselt täidetud ka avaldaja taotluses esitatud nõuded, nt saab avaldaja avarii likvideerimisega seotud raamatupidamisdokumentidega tutvumise kaudu (rahuldatud nõude p 1.3.1.) ka vastuse oma taotluse nõude p-le 1.1.2. Omavahel on tihedalt seotud ka rahuldatud avalduse p-d 1.3.2. ja
1.3.3.selgitamistaotluse p-dega 1.1.5. ja 1.1.6.
15.Avaldaja vaidlustab määruskaebuses avalduse p-i 1.2. rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avalduse p-s 1.2.3. esitatud nõude rahuldamiseks ei ole alust, kuna vaidlusaluse protokolli koopia on avaldajal olemas ja see on lisatud kohtule esitatud avalduses (avalduse lisa 4, I kd, tl 9). Maakohus jättis avalduse p 1.2.1. rahuldamata põhjusel, et kuivõrd korteriühistu ei ole alates 2002. aastast korteriühistu juhatuse valimise üldkoosolekuid läbi viinud, siis pole olemas ka nõudes nimetatud protokolli, mis tõendaks juhatuse volitusi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud avaldaja nõude juhatuse liikmete volituste kohta teabe saamiseks ennatlikult rahuldamata. Avalduse esitamise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2, MTÜS § 19 lg 1 p 2 ja korteriühistu põhikirja p 5.2. järgi valib juhatust üldkoosolek. Korteriühistu põhikirja p 5.20. kohaselt on juhatuse volituste tähtaeg kaks aastat. Puudutatud isik ei ole põhistanud, et juhatust ei ole üldkoosolekutel valitud. Kui avaldaja väide, et
korteriühistu ei ole alates 2002. aastast korteriühistu juhatuse valimise üldkoosolekuid läbi viinud, on õige, tuleb juhatusel selgitada, milline on juhatuse tegutsemise õiguslik alus. Juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks on samuti vaja üldkoosoleku otsust.
16.Maakohus jättis avalduse p-des 1.2.2., 1.2.4–1.2.6. esitatud nõuded rahuldamata põhjusel, et seadus ei näe kohustust väljastada dokumentidest koopiaid ning dokumentidega tutvumist ei ole avaldaja taotlenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ning kohus ei saa kohustada juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga (Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.4). Maakohtu järeldus, et avaldaja ei ole taotlenud dokumentidega tutvumist, on vastuolus tsiviilasja materjalidega. Kuigi kohtule 5. juunil 2017 esitatud avalduse p 1.2. on sõnastatud kui dokumentide väljastamise nõue, viitab avaldaja avalduse põhjendustes dokumentidega tutvumise õigusele (I kd, tl 4A). Korteriomaniku õigust dokumentidega tutvuda on avaldaja rõhutanud ka
16.jaanuari 2018. a kohtuistungil (I kd, tl 68 pöördel) ning 10. juuni 2020. a kohtuistungil (II kd, tl 27 pöördel). Avaldaja taotles võimaldada dokumentidega tutvuda juba juhatusele saadetud päringus. Juhatusele saadetud päringus soovis avaldaja tutvuda kõikide päringus nimetatud dokumentidega (I kd, tl 10 pöördel). 2. oktoobril 2020 esitatud määruskaebuse p-s 3 viitab avaldaja korteriomaniku õigusele dokumentidega tutvuda (II kd, tl 62 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, milliste dokumentidega tutvumist on avaldaja taotlenud. Korteriühistu on 9. novembri 2017. a vastuses avaldusele märkinud, et avalduses toodud dokumentide loetelu ei ole piisavalt täpselt piiritletud. Seega tuleb avaldajal selguse mõttes oma nõudeid täpsustada, tuues võimalusel konkreetselt välja need dokumendid või kirjeldada dokumentide tunnuseid, millega tutvumist ta nõuab.
17.Kehtiva KrtS § 45 lg 1 järgi piisab korteriühistu dokumentidega tutvumise nõude esitamiseks üksnes korteriühistu liikmelisusest. Kuigi KrtS ei kehtinud avalduse esitamise ajal, tuleb ringkonnakohtu hinnangul ka enne KrtS-i kehtima hakkamist esitatud avalduste puhul lugeda asjaolu, et isik on korteriühistu liige, piisavaks õigustatud huviks korteriühistu dokumentidega tutvumiseks. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS § 45 lg 2 kohaselt saab korteriühistu keelduda andmete esitamisest või dokumentidega tutvuda võimaldamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Kuigi kuni KrtS jõustumiseni kehtinud KÜS ja MTÜS sellist piirangut ei sätesta, tuleb ringkonnakohtu hinnangul vastavat põhimõtet kohaldada ka enne 1. jaanuari 2018. a esitatud teabenõuetele. Korteriühistu leidis 29. märtsi 2019. a menetlusdokumendis, et p-s 1.2.4. kohtule esitatud nõue erineb juhatusele esitatud nõudest. Juhatusele esitatud nõudes taotles avaldaja „koosolekute koopiaid“, mida ei ole võimalik esitada ning kohtule esitatud avalduses nõuab avaldaja „koosolekute protokollide koopiaid“. Ringkonnakohus leiab, et juhatus oleks võinud täpsustada avaldaja nõuet, mida ta ei ole teinud. Juhatus jättis nõudele vastamata.
18.Avaldaja soovib infot peamiselt selle kohta, kuidas on kasutatud korteriühistu raha (p 1.2.2. info juhataja töö tasustamise kohta, p 1.2.4. ja 1.2.5. info revisjonikomisjoni tegevuse kohta, p
1.2.6.info majandustegevuse aastakava kohta). Avaldajal kui korteriühistu liikmel on õigus olla kursis sellega, millisel viisil korteriühistu raha kasutatakse. Korteriühistu vastuväited nõuetele ei ole sellised, mis õigustaksid rahaliste küsimustega seotud info korteriühistu liikmele andmata jätmist olukorras, kus info on olemas.
Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas esineb aluseid korteriühistu poolt dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumiseks. Ringkonnakohus märgib, et kui avaldajal on huvi dokumentidega tutvumiseks, tuleb maakohtul määrata kindlaks täpsem dokumentidega tutvumise aeg, koht ning teabe andmise viis (mh selle vorm) maakohus peab selleks eelnevalt selgitama välja poolte seisukoha.
19.Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.