Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja/vastustaja Norstat Eesti AS (registrikood 11444875), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Rainer Ratnik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 05.12.2018 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda. Mõista välja XX-lt Norstat Eesti AS kasuks apellatsiooniastme menetluskulu 899,25 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab
1(12)
seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.XX (hageja) esitas 03.01.2017 hagi Norstat Eesti AS (kostja) vastu võla 10 721,05 euro, viivise 3179,32 euro ja viivise alates hagi esitamisest protsendina võlgnetavalt summalt määras 12 % aastas kuni põhinõude täitmiseni nõudes. Pooled sõlmisid 27.08.2013 lepingu pealkirjaga „Authorisation Agreement“ (edaspidi käsundusleping). Hageja oli 29.01.2008-07.08.2014 kostja juhatuse liige. Vastavalt käsunduslepingu lisale II kohustus kostja tasuma hagejale lisatasu 14 259 eurot tingimusel, et hageja on teenuse osutamise tulemusena täitnud rahuldavalt lisas II toodud ning CEE 2013. a äriplaanis kokku lepitud tingimused ning hageja teenus on heaks kiidetud Norstat Group juhtkonna poolt. Lisatasu makstakse töötasuna ja sellest arvestatakse maha maksud. Lisatasu kuulus tasumisele lisatasu arvestamise aasta järgneval aastal 10. juulil, antud juhul 10.07.2014. 07.08.2014 e-kirjavahetuses hageja ning kostja nõukogu tolleaegse liikme OO vahel kinnitas viimane kirjaga, et hageja on tulemustasu eesmärgi täitnud ning hagejale tuleb tulemustasu välja maksta hiljemalt esmaspäevaks (s.o 11.08.2014). Kostja lisatasu maksnud ei ole. 15.09.2014 e-kirjas saadetud pöördumisele vastuseks saadud kirjas teatas kostja esindaja QQ, et on nõus OO varasema arvamusega tulemustasu väljateenimise osas, kuid nõuab tulemustasu väljamaksmise eeldusena, et hageja annaks üle eraldiseisva juriidilise isiku osaluse. Sellist kohustust hagejal ei ole. Lisatasu maksmise eeldused on täidetud. Käsunduslepingu sisu ning osapoolte õigusi ja kohustusi arvestades oli tegemist töölepinguga. Hageja oli kohustatud täitma talle määratud ülesandeid kostja juhiste järgi, pidi järgima tööjuhendit, pidi andma aru ülesannete täitmisest Norstat AS finantsjuhile või piirkonnajuhile. Samuti oli määratletud töötamise koht ning eeldatav tööpäeva alguse ja lõpu aeg. Tasu maksti kord kuus. Ka töövahendid olid hagejal kostja poolt. Hageja ei ole andnud kirjalikku nõusolekut töötasu tasaarvestamiseks. Äriühingu üleandmise kohustus ei saa olla kohustus, millest sõltub, kas maksta preemiat või mitte. Tulemustasu ei ole seotud käsunduslepingu lõpetamisega. Poolte vahel ei ole allkirjastatud ühtegi lepingut, millest tuleneks kohustus vaidlusalune osa üle anda. Selline kohustav leping (vorminõude rikkumise tõttu tühine) on sõlmitud kostja ning Grand Capital Management OÜ (edaspidi GCM) vahel. Tulemustasu väljamaksmise seostamine kolmanda osapoole osaluse müügiga on kostja poolt lisatud nõue pärast seda, kui hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus määratud ülesanded olid täidetud. OO 07.08.2014 kirjas sisalduvat sõnastust, mille kohaselt tasutakse hagejale boonust, kui „C ja Y on leppinud kokku täiendavates ülesannetes pooleliolevates asjades ja kui nendest kokkuvõte on kinnitatud kõigi poolt“ tuleb mõista nii, et tasu väljamaksmine pidi toimuma pärast tegevuskava heakskiitmist, mitte pärast tegevuskavas loetletud tegevuste teostamist. Kostja vastuväited
2(12)
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Käsundusleping lõppes kokkuleppel. Lepiti mh kokku, et hageja peab kostjale üle andma NI OÜ (edaspidi NI) osad. Hageja tegutses kostja juures käsunduslepingu alusel alates novembrist 2007 kuni sügiseni 2014. Lisaks oli ta Norstati kontserni Kesk- ja Ida Euroopa piirkonna strateegiadirektor. Hageja esindaja on tsiviilasjas nr 2-14-63075 korduvalt kinnitanud, et hageja töötas kostja juures kuni 2008. a detsembrini ning alates 2009. a algusest ei ole hageja sealt kontsernist palka saanud. Pooled ei ole klassifitseerinud oma õigussuhet töösuhtena ning poolte tegelik tahe ei olnud suunatud töölepingu sõlmimisele. Aastal 2010 soovis Norstat asutada Eestis tütarettevõtja – NI, mis kuuluks 100%-liselt kostjale (vastuses ilmselt ekslikult hagejale). Hageja soovitas 2010 septembris tütarettevõtja asutada osaühinguna. Kostja väljastas hagejale volikirja tütarettevõtja asutamiseks, mis kuuluks 100% Norstat Holding AS-ile. 21.11.2010 asutas hageja NI talle kuuluva äriühingu GCM kaudu (endise ärinimega Carnival OÜ). 07.01.2011 saatis hageja Norstatile e-kirjaga Norstati ja hagejale kuuluva GCM vahelise kokkuleppe projekti osaluse üleandmise kohta. 16.11.2011 sõlmisid Norstat ja GCM lepingu (dateeritud 1.12.2010), mille kohaselt on GCM Norstati nimel asutanud Eestis uue äriühingu nimega NI ja teinud osakapitali sissemakse ning kandnud asutamiskulud; Norstat ostab GCM-lt NI osa hinnaga 2742 eurot. Hageja on teises kohtuasjas 2-14-63738 korduvalt möönnud, et hageja asutas NI Norstati jaoks ja tal on kohustus NI osad üle anda. Aastal 2011 asus Norstati kontserni juhtima uus tegevjuht ning ilmnes, et osa ei olnud Norstat AS-ile üle antud. Hageja vabandas, väitis et on unustanud seda teha ning lubas osa viivitamatult üle anda. Kuivõrd Norstati ning hageja suhted olid head ja hageja ei väitnud ka kunagi, et NI osa ei kuulu Norstatile ega vaidlustanud tõsiasja, et osa eest oli maksnud Norstat, ei pööratud sellele tähelepanu. Hageja ning Norstat (esindas QQ) leppisid 2013. septembri alguses kokku, et NI antakse tasuta üle kostjale. Hageja soovis 2014. a juunis kostjaga sõlmitud käsunduslepingu lõpetada. Kuigi tema lepingud sätestasid 6-kuulise etteteatamistähtaja, siis nõustuti lepingute lõpetamisega lühema tähtajaga kokkuleppel. 07.08.2014 toimus kohtumine ja sellel kokkulepitu kohta saatis OO kinnituskirja, mida hageja omakorda 12.08.2014 kinnitas. Norstat palus hagejalt veel kord anda NI osa üle Norstatile. Hageja oli sellega nõus ja tegi ettepanekuid osa müügilepingu projekti täiendamiseks. 26.08.2014 e-kirjas on toodud hageja ülesanded seoses töölt lahkumisega tähtsuse järjekorras, seejuures tähtsaim ülesanne oli notari kohtumise kokkuleppimine. 26.08.2014 e-kirjas möönis hageja kohustust NI osa üle anda. Hageja lükkas erinevatel põhjustel edasi notariajad, mis olid kokku lepitud NI osa üleandmise lõpuleviimiseks. Poolte vahel oli sisuline kokkulepe augustis 2014 NI osade üleandmiseks – hagejale kuuluv äriühing GCM pidi NI osad andma üle kostjale hinnaga, mis vastab osade nominaalväärtusele ning kinnitama, et tasu on eelnevalt talle üle antud (mis ka faktiliselt oli juba üle antud). Hageja keeldus vaatamata korduvatele lubadustele septembris 2014 Norstat Eesti AS-ile NI osa üleandmisest. Osa on siiani üle andmata. Hageja kohustus anda NI osa üle tuleneb mh ka käsundusepingu preambuli p-st 3. Poolte suhe lõppes kompromissiga, mille oluliseks osaks oli, et hageja kohustus üle andma osaühingu osa. Kostja tugineb alternatiivselt käsunduslepingu lisa 2 lk 13 kokkuvõtte punktile 3, mille järgi ei maksta preemiat, kui käsundisaaja on teatanud lepingu lõpetamisest lepingu kehtivuse ajal.
3(12)
OO 07.08.2014 kirja tuleb mõista nii, et tulemustasu väljamaksmine pidi toimuma pärast osa üleandmist, mitte aga tegevuskava heakskiitmist. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, poolte menetluskulud hageja kanda ja mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja. Poolte vahel puudus vaidlus järgmistes asjaoludes: - hageja oli ajavahemikul 29.01.2008-07.08.2014 kostja juhatuse liige; - pooled sõlmisid 27.08.2013 ingliskeelse lepingu pealkirjaga „Authorisation Agreement“ (eesti keeles käsundusleping); - käsundusleping lõpetati 30.09.2014 poolte kokkuleppega, milles nähti ette lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimused; - käsunduslepingu lisa II järgi kohustus kostja tasuma hagejale lisatasu 14 259 eurot eeldusel, et täidetud on käsunduslepingu selleks ettenähtud tingimused ning Norstat Group juhtkond on osutatud teenused heaks kiitnud; - 2013. a eest makstava lisatasu tasumise tähtaeg oli 10.07.2014; - kostja kinnitas, et lisatasu maksmise eeldused, mis tulenevad 2013. a eesmärkidest, on täidetud ning lisatasu kuulub välja maksmisele; - kostja ei ole lisatasu hagejale välja maksnud. Maakohus viitas TLS § 1 lg 1, lg 4, lg 5, VÕS § 619 ja § 621 lg 1 ja tuvastas, et 27.08.2013 leping on käsundusleping. Vastavale lepingu liigile viitas lepingu pealkiri, hageja olemine ajavahemikul 29.01.2008-07.08.2014 kostja juhatuse liige, muude lepingute puudumine lisaks 27.08.2013 lepingule ja lepingulised ülesanded, mis olid suures osas just kostja juhtimisega seonduvad. Kohus ei lähtunud hageja viidatud 15.08.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-14-63075, milles lepingut käsitleti töölepinguga, kuna otsus ei olnud jõustunud ja vastavas menetluses ei pidanud kohus andma õiguslikku hinnangut asjaolule, kas poolte vahel oli sõlmitud töö- või käsundusleping. Töölepingulisele suhtele ei viidanud hageja esile toodud asjaolud, mille kohaselt oli hageja kohustatud täitma talle määratud ülesandeid kostja juhiste järgi ning ta pidi järgima ka tööjuhendit, mis oli kehtiv ülesande täitmise hetkel; ülesannete täitmisest aruandmine Norstat AS finantsjuhile või piirkonnajuhile; määratletud töötamise koht ning eeldatav tööpäeva alguse ja lõpu aeg; tasu maksmine kord kuus; töövahendite olemasolu kostja poolt. Ka käsundisaaja peab järgima käsundiandja juhiseid ning samuti on käsundiandja kohustatud maksma käsundisaajale tasu. Sellest, et tasu maksmine toimus kord kuus, ei saa teha järeldusi, et tegemist oli töölepinguga, kuna käsunduslepingu sätete järgi ei ole ette nähtud tasu maksmise kindlat korda. Ka nähtub käsunduslepingu punktist 2.1, et tasu kuulus maksmisele vastavalt osutatud teenuste mahule. Sülearvuti ja mobiiltelefoni hageja käsutusse andmisest ei saa teha järeldust, et sõlmitud leping oli tööleping. Puudub keeld anda käsundisaaja kasutusse käsundi täitmiseks selleks vajalikke esemeid. Lepingu lisa 1 punktis 1.6 on ette nähtud, et hageja osutab teenuseid esmaspäevast reedeni kella 9-18, lisaks vajadusel ka väljaspool tavalist tööaega ning punkti 1.4 järgi osutatakse teenuseid peamiselt käsundiandja tegevuskohas Tallinnas. Lepingust ei tulene samas kohustust viibida ettenähtud ajal ettenähtud kohas. Ka tuleneb lepingu punktist 2.1, et osutatud teenuse tundide arv ei ole ette määratud ning on võimalik, et mõnes kalendrikuus ei osutatud
4(12)
teenuseid üldse. Käsunduslepingus teenuse osutamise eeldatava koha ja kellaaja fikseerimine on mõistlik. Poolte kokkuleppest ei tulene töölepingule omast kohustust töötada kindlal kellaajal kindlas kohas ning igas kuus kindla tundide arvuga. Kuigi käsundusleping sisaldab tingimusi, mis võivad viidata töölepingule omastele õigussuhetele, osutavad lepingutingimused siiski oluliselt suuremal määral käsunduslepingule ning töö tegemiseks kohustatud isik (hageja) oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4). Lisaks juba varasemalt käsitletule ei nähtu lepingust ega selle lisadest, et hagejalt oodati teenuse osutamist, mitte aga ettenähtud tulemust, mis oleks omane töölepingulisele suhtele. Käsunduslepingu lisa 2.9 järgi maksab käsundiandja käsundisaajale preemiat, mis sõltub käsundiandja ja tema kontserni liikmete majandustulemustest. Põhimõtted, mille alusel arvestatakse preemiat 2013. ning 2014. ja 2015. aastalt, on sätestatud käsunduslepingu lisas II. Käsunduslepingu lisas II on sätestatud, et teistsuguse kokkuleppe puudumisel makstakse hagejale lisatasu, mis on koos kõigi asjaomaste maksude ja kuludega kokku 14 259 eurot, tingimusel, et täidetud on lisas II toodud nõuded. Lisatasu makstakse välja 10. juuliks ning eeltoodud summas preemia maksmiseks kohustatud isik on kostja. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et lisast II nähtuvad 2013. a eesmärgid on täidetud. Kohus tuvastas, et aktsiate või osade üleandmist lisas II toodud eesmärkide hulgas ei ole. Seetõttu oli hageja õigustatud nõudma kostjalt 2013. a eesmärkide täitmise eest kokku lepitud preemiat 14 259 eurot. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et pooled leppisid 07.08.2014 kokku käsunduslepingu lõpetamise tingimustes ning seetõttu sai käsunduslepingu oluliseks osaks ka kohustus anda üle NI osa. Isegi kui poolte tahe oleks olnud suunatud käsunduslepingu muutmisele ja uute tingimuste kokkuleppimisele, ei saaks sellest tuletada tagasiulatuvat õigust keelduda juba väljateenitud preemia maksmisest. Sellise kokkuleppe olemasolu saaks mõjutada poolte kohustusi alates sellise kokkuleppe sõlmimisest. Kohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel, et kõige varem võis hageja teha lahkumise soovi teatavaks 2014. aasta juunis. Preemia maksmise tähtaeg oli 10.07.2014. Lepingu lõpetamise soov ei saanud kuidagi mõjutada tagasiulatuvalt 2013. a eesmärkide saavutamise eest väljateenitud lisatasu maksmist. Käsunduslepingu punkti 3.3 kohaselt oli ette nähtud lepingu ühepoolsest lõpetamisest etteteatamise ajaks 180 päeva. Puudub vaidlus, et leping on lõpetatud poolte kokkuleppel ja nõutavat etteteatamistähtaega järgimata. Poolte kokkulepet, millega lepiti kokku käsunduslepingu lõpetamise tingimused, tuleb käsitleda kompromisslepinguna (VÕS § 578 lg 1 mõttes). Kompromissi korras leppisid pooled muu hulgas kokku, et kostja ei nõua ettenähtud etteteatamistähtaja järgimist ning hageja on nõus 2013. a lisatasu maksmise seadmisega sõltuvusse uue kokkuleppe tingimuste täitmisest. Käsunduslepingu lõpetamise tingimused nähtusid OO 07.08.2014 kirjast (II kd, tl 38). Kirjas on võetud kokku koosolekul arutatu, milles hageja, kostja nõukogu liikmed OO ja QQ ning kostja juhatuse liige CC omavahel kokku leppisid seonduvalt muudatustega hageja positisioonis ning selles, et hageja ja kostja vahelised lepingud lõpetatakse 30.09.2014. Kirja osas „kokkuvõte“ alt viimases lõigus on toodud, et hagejal on õigus saada boonustasu 2013.
5(12)
aasta eest ning boonustasu makstakse, „kui C ja Y on leppinud kokku täiendavates ülesannetes pooleliolevates asjades ja kui nendest kokkuvõte on kinnitatud kõigi poolte poolt, kuid mitte varem kui esmaspäeval 12.08.2014“. XX on kinnitanud 12.08.2014 e-kirjas (II kd, tl 39; tõlge samas tl 38), et kinnitab kokkuvõttes kirja pandut. Eelnevalt viidatud ülesanded, mille lõpuleviimise kavatsust hageja CC-le kinnitas, on toodud 26.08.2014 kirjas (II kd, tl 40-41) olulisuse järjekorras. Ülesandena 1 on märgitud „arrange notary meeting date and time“ (tõlkes „leppida kokku notariaeg“). Kostja kinnitusel on selle all mõeldud notariaja kokkuleppimist NI osa üleandmiseks. Hageja leiab, et tal puudus kohustus anda eeltoodud osa üle, kuid hagejal ei meenunud menetluse käigus, milline oli see tähtis kohustus, mille lõpuleviimiseks pidi ta notariaja kokku leppima. Vaidluse asjaolud viitasid sellele, et kuna augusti 2014 seisuga puudus kostjal igasugune alus eeldada, et hageja ei kavatse NI osa üle anda ning igasugune vaidlus sellise kohustuse olemasolu üle puudus, ei pidanud pooled vajalikuks seda kohustust kokkuleppes ka piisava selgusega fikseerida. Dokumentaalsetest tõenditest nähtus, et hageja on kinnitanud kostjale, et NI osalus on jäänud tema poolt ekslikult üle andmata ning hageja kinnitab endal vastava kohustuse olemasolu. Dokumentaalsetest tõenditest, samuti tunnistaja QQ ütlustest nähtus, et toiming, mille täitmiseks pidi hageja leppima kokku notariaja, oli NI osaluse üleandmine kostjale vastavalt varasemale kokkuleppele. Seega oli see tingimus käsunduslepingu lõpetamise kokkuleppe oluline osa. OO 07.08.2014 kirjast (II kd, tl 38) ja asjaolust, et sellel hetkel puudus kostjal igasugune alus eeldada, et hageja keeldub vaidlusaluse NI osa üleandmisest, järeldas kohus, et kostja tegelik tahe kokkuleppe sõlmimisel oli suunatud sellele, et hageja annab üle vaidlusaluse osa ning kostja maksab hagejale välja lisatasu. Poolte vahel 07.08.2014 kokku lepitut tuleb tõlgendada selliselt, et preemia väljamaksmise eeldused on täidetud siis, kui NI osa on üle antud. Hageja väited selle kohta, et nõudeõigus on vaid kolmanda isiku vastu, on sisutühjad. Nimelt saab just hageja GCM ainsa osanikuna ja juhatuse liikmena anda vajalikud tahteavaldused NI osa ülendamiseks. Hageja viitamine nõudeõiguse puudumisele, samuti võetud kohustuse täitmata jätmine ei ole kooskõlas hea usuga. Kuivõrd NI osa ei ole kostjale üle antud, siis ei ole täidetud ka preemia väljamaksmise eeldused. Täiendavalt viitas maakohus hagi rahuldamata jätmisele põhjusel, et hageja on viinud kostja eksitusse oma tegelike kavatsuste osas, mis ei ole heauskne käitumine (VÕS § 6 lg 1). Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jäi rahuldamata ka viivisenõue. Hageja apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha otsus, millega hagi rahuldada. Hageja kordab maakohus esitatud väiteid 2013. a lepingu tõlgendamisest töölepinguna. Hageja ei olnud oma tegevuse korraldamisel piisavalt vaba, ei määranud ise oma töö tegemise aega, kohta ja viisi ning oli ilmselgelt alluvussuhtes finants- ja piirkonnajuhtidega. Olemasoleva juhatuse liikme ja äriühingu vahelise õigussuhte kõrval oli eraldi 2013. aastal sõlmitud leping. Maakohus on ebaõigesti eristanud töö-, käsundus ja töövõtulepingut ning jõudnud valele järeldusele, et kuna tegemist polnud töövõtulepinguga, peab tegemist olema
6(12)
käsunduslepinguga. Kohus on jätnud tähelepanuta, et nii käsundusleping kui ka tööleping ei eelda tulemuse saavutamist ning TLS § 1 lg 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Kostja on tsiviilasjas 2-14-63075 väitnud ja kohus on selle lahendis tuvastanud, et hageja oli kostja töötaja november 2007 – sügis 2014. Õiguskindluse põhimõttega oleks vastuolus olukord, kus kohus käsitleb kahes (lähestikku tehtud) kohtulahendis sama lepingut õiguslikult erinevalt. Tööandja võib TLS § 78 lg 2 kohaselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Sellist nõusolekut ei ole, hagejal on õigus lisatasu saada ning lisatasu tuli välja maksta 07.08.2014 kuupäevale järgneval esimesel esmaspäeval ehk hiljemalt 11.08.2014. NI osa üleandmise kohustusest ei sõltu, kas lisatasu tuleb maksta või ei. Teenuselepingus ettenähtud tasu ei saa kinni hoida seetõttu, et kostja leiab, et tal on õigus ilma kehtiva kokkuleppeta lisada lisatingimusi lisatasu saamiseks või väljamaksmiseks. Hageja möönab, et poolte kokkulepet tuleb käsitleda kompromissilepinguna, ent kohus on vääralt tõlgendanud selle sisu. Tulenevalt OO 07.08.2014 kirjast ei ole boonustasu tasumise kohustuse täitmiseks määrav mitte osaluse üleandmine, vaid eelkõige enne poolte lepinguliste suhete lõppemist kostja pooleliolevates asjades ülesannete paika panemine. Tasu väljamaksmine pidi toimuma pärast tegevuskava heakskiitmist, mitte pärast tegevuskavas loetletud tegevuste teostamist. 12.08.2014 seisuga oli tegevuskava osas kokkulepe olemas ehk 2013. a tulemustasu kuulus 12.08.2014 seisuga väljamaksmisele. Ülesande sõnastusest ei saa tuletada hageja kohustust osalust üle anda. Nimetatud ülesande täidetuks lugemiseks piisas vaid notariaja kokku leppimisest, ilma osaluse reaalselt üleandmiseta. Isegi, kui pooled on sõlminud kokkuleppe, millega hageja kohustus andma kostjale üle osaluse, oleks ka see kokkulepe vorminõude rikkumise tulemusena tühine (ÄS § 149 lg 4). TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tehingu poolel puuduks kohustus tühist kokkulepet täita. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud hageja väite tähelepanuta. Kostja on esitanud osaluse üleandmise nõude valele isikule. NI osanik on GCM, mitte hageja. Ainus allkirjastatud leping, mis käsitleb kohustust osa kostjale üleandmist, on sõlmitud kostja ja GCM vahel lihtkirjalikus vormis. Kostja on eksinud osaluse üleandmiseks kohustatud isiku osas. Küsitav on ka GCM kohustus anda kostjale üle osa, kuna leping on vorminõude rikkumise tõttu tühine. Tõepoolest saab vaid hageja GCM ainuosanikuna anda GCM nimel vajalikud tahteavaldused osa üleandmiseks kostjale, kuid hageja ise ei ole selleks kostja ees kohustatud. Kui poolte vahel sõlmitud kompromissileping kehtestas boonustasu maksmisele täiendavad eeldused, on need täidetud. Kostja on kohustatud väljamakse tegema. Vastus apellatsioonkaebusele
7(12)
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.
7.Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hageja oli ajavahemikul 29.01.2008-07.08.2014 kostja juhatuse liige; - 27.03.2013 sõlmisid pooled lepingu pealkirjaga „Authorisation Agreement“, tõlkes käsundusleping; - hageja soovis 27.03.2013 lepingu lõpetada 2014 juunis; - 27.03.2014 lepingu korralise ülesütlemise korral tuli pooltel sellest ette teatada 180 päeva; - 07.08.2014 leppisid pooled kokku täiendavates 27.03.2014 lepingu lõpetamise tingimustes (kompromissileping), mh lepingu lõpetamises pooltel kokkuleppel 30.09.2014 ja nõutavat etteteatamistähtaega järgimata; - 27.03.2013 lepingu lisa II järgi kohustus kostja tasuma hagejale lisatasu 14 259 eurot 2013 aasta eest tingimusel, et täidetud on lepingus ettenähtud tingimused ning Norstat Group juhtkond on osutatud teenused heaks kiitnud; - 2013. aasta lisatasu maksmise tähtaeg oli 10.07.2014; - kostja ei ole hagejale lisatasu välja maksnud; - 27.03.2013 lepingust ei tulenenud hagejale kohustust anda kostjale üle NI osa; - hageja on GCM osanik ja juhatuse liige; - NI ainuosanik on GCM. I
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega käsunduslepingu tõlgendamisel ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.Õige on hageja seisukoht, et lepingu tõlgendamisel tuli maakohtul tõlgendada lepingulise suhte sisu. Asjaolu, et käsunduslepingu lisa I p 1.1. kohaselt pidi hageja täitma ülesandeid kostja juhiste järgi (lepingu p 1.2) ning järgides tööjuhendit, mis on kehtiv täitmise ajahetkel; hageja pidi aru andma kostja finantsjuhile või teatud piirkonnas ülesandeid täites piirkonnajuhile; lepingus oli määratud hageja töökoht (Tallinn) ja täpne tööaeg iga päev 9:00-18:00 (p 1.6) ei tähenda, et tegemist oleks töölepinguga, kui selle sisu viitas käsunduslepingule.
10.Arvestada tuleb asjaoluga, et Norstat Eesti AS kuulus kontserni. Kostja on esile toonud, et Norra, Taani, Eesti jt tütarettevõtjate raamatupidamist korraldas Norstati finantskeskus Norras (vt 24.05.2017 menetlusdokument p 23). Sellega on seletatav käsunduslepingus sisalduv punkt aruandekohustusest finantsjuhile või teatud piirkonnas ülesandeid täites piirkonnajuhile. Olenemata sellest, et käsunduslepingus sisaldub punkt täita kohustusi kostja juhiste järgi, ei ole hageja esile toonud, et ta käsunduslepingust tulenevaid ülesandeid täites äriühingus kellelegi allus ja kellegi korraldusi täitis. Üksnes lepingus sätestatud abstraktne kohustus täita kostja juhiseid, ei muuda seda töölepinguks. Töökoha ja tööaja määratlemine ei tähenda kostja alluvusvahekorda töösuhte mõistes. Puuduvad asjaolud, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et lepingus määratletud töökoht ja –aeg takistanuks hagejal teostada tema pädevusvaldkonna juhtimisprotsessi või võtta vastu selle valdkonna otsuseid iseseisvalt. Seega ei ole võimalik väita, et hageja töötas kostja juures töölepingule omases alluvussuhtes.
8(12)
11.Maakohus on väljendanud seisukohta, et hagejalt oodati teenuse osutamist, mitte aga ettenähtud tulemust, mis oleks omane töölepingulisele suhtele. Õige on apellatsioonkaebuse seisukoht, et tulemuse saavutamine on omane töövõtulepingule. Seetõttu tuleb vastav maakohtu seisukoht otsusest välja jätta. Nimetatu ei muuda maakohtu lõppjäreldust ebaõigeks.
12.Mis puudutab tsiviilasjas nr 2-14-63075 tehtud kohtulahendit, siis maakohtule selle põhjendused käesoleva vaidluse lahendamisel siduvad ei olnud. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, mida maakohus pidi hindama koosmõjus teiste tõenditega. Õige on maakohtu seisukoht, et vaidluse nr 2-14-63075 lahendamisel ei olnud määrava tähendusega küsimus, kas poolte vahel oli sõlmitud töö- või käsundusleping ning vastavas asjas ei pidanud kohus seda vaidluse lahendamisel tuvastama. Käesoleva asja lahendamisel on aga keskse tähendusega küsimus, kas hageja täitis oma kohustusi Norstat Eesti AS-s käsundus- või töölepingu alusel.
13.Kuivõrd maakohus leidis õigesti, et hageja täitis oma ülesandeid käsunduslepingu alusel, ei kohaldu asjas TLS § 78 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. II
14.Puudub vaidlus, et 07.08.2014 kinnitas OO (kostja tolleaegne nõukogu liige), et hageja on tulemustasu eesmärgi täitnud ja tulemustasu tuleb välja maksta esmaspäevaks (11.08.2014). Kiri ei käsitle küsimust, kas hagejal on õigus tulemustasu saada tulenevalt asjaolust, et ta ütles lepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. OO kirjast ei tulene kostjale kohustust tulemustasu väljamaksmiseks, vaid selline kohustus tuleneb käsunduslepingu lisast II. Küll võib kostja põhjendamatu tulemustasu välja maksmata jätmise korral tuleneda OO kirjast see, millal muutuks tulemustasu nõue sissenõutavaks.
15.Poolte esiletoodust ilmneb, et enne tulemustasu faktilist väljamaksmist tekkis poolte vahel küsimus sellest, et hageja ei teatanud käsunduslepingu lõpetamise soovist etteteatamistähtaja jooksul ja ilmnes asjaolu, et hageja ei olnud võõrandanud hoolimata varasematest kokkulepetest talle kuuluva GCM kaudu kostja emaettevõtjale Norstatile NIi osa. Maakohus tuvastas õigesti, et pooled leppisid kokku, et tulemustasu makstakse ja hageja annab osa üle. Maakohus leidis põhjendatult, et pooltevahelist kokkulepet, millega lepiti kokku käsunduslepingu lõppemise tingimused, tuleb käsitada kompromissilepinguna (VÕS § 578 lg 1 mõttes). Kompromissilepingu sõlmimisega muudeti sisuliselt ka OO kirjas ettenähtud tulemustasu väljamaksmise kuupäeva, s.o jäeti see eelduslikult lahtiseks tingimuseks.
16.Maakohus on ekslikult leidnud, et NI osa tuli üle anda kostjale. Segadus on kostja apellatsioonimenetluses antud selgituste kohaselt tekkinud seoses sarnaste ärinimedega ja osa tuli üle anda kostja emaettevõtjale Norstat AS-le (vt kostja 11.09.2019 menetlusdokument p 7). Seega oli kompromissilepingu sisuks ja eesmärgiks mh GCM-le kuuluvate NI osade võõrandamine kostja emaettevõtja Norstat AS-le.
17.Põhjendatud on hageja seisukoht, et kompromissilepingus kokkulepitud kohustus anda osa üle on tühine vorminõuete rikkumise tõttu (ÄS § 194 lg 4 ja TsÜS § 87). Isegi kui käsitada hageja poolt sellise kohustuse võtmist eellepingust tuleneva kohustusena, on tegemist tühise tehinguga (VÕS § 33 lg 2). Sõltumata sellest, kas käsitada kompromissilepingut kokkuleppena või tingimusliku kokkuleppena, viib see tingimusliku lepingu puhul sama õigusliku tulemuseni (TsÜS § 102 ja § 109 lg 1). Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata (TsÜS § 85).
9(12)
18.Kostja esiletoodud asjaoludest järeldub, et kostja poleks kompromissilepinguga lisatasu maksmise kohustust võtnud, kui hageja ei oleks lubanud NI osade võõrandamist kostja emaettevõtjale. Nimetatu on tõendatud ka tunnistaja QQ ütlustega (II kd, tl 135): „Kui Valdeko ei oleks lubanud osad üle anda, siis tunnistaja ei oleks nõustunud boonuse väljamaksmisega ja lepingu varase lõpetamisega.“ Seega kompromissilepingut ei oleks lisatasu maksmise osas ilma tühise osata sõlmitud. Seega ei kehti pooltevaheline kokkulepe, et hageja annab kostja emaettevõttele üle NI osa ja kostja, vaatamata hageja poolt etteteatamistähtaja mittejärgimisele, maksab hagejale boonustasu. Kompromissilepingu tühisuse tõttu kuulub kohaldamisele 27.03.2013 käsundusleping. III
19.Kolleegium nõustub maakohtu tõlgendusega poolte suulise kompromissilepingu sisu osas ja seda ei korda. Maakohus ei ole tuginenud üksnes kostja nõukogu liikme 07.08.2014 e-kirjale, vaid ka hageja 12.08.2014 e-kirjale (II kd, tl 39, tõlge tl 38), hageja 26.08.2014 e-kirjale (II kd, tl 40-41), hageja 11.09.2014 e-kirjale (II kd, tl 42), Tallinna notar Triin Lekki koostatud lepingu projektile (II kd, tl 43-45), hageja ja QQ vahelisele kirjavahetusele (II kd, tl 48-51), hageja ja HH e-kirjavahetusele (II kd, tl 52-54), tunnistaja QQ ütlustele ja hageja suutmatusele anda menetluses mõistlikku selgitust selle kohta, milleks ta pidi kokku leppima notariaja. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis ja teinud neist asjakohased järeldused selle kohta, et NI osa üleandmine kostja emaettevõtjale oli poolte kompromissilepingu oluline osa. Tulemustasu väljamaksmise tähtaja hindamisel ei saa lähtuda üksnes apellatsioonkaebuses esile toodud OO 07.08.2014 e-kirjast. Tõendite kogumis hindamisel ei ole võimalik asuda seisukohale, et tulemustasu väljamaksmine pidi järgnema tegevuskava heakskiitmisele (toimus 12.08.2014). Hageja tõlgendus kompromissilepinguga võetud kohustusele, mille kohaselt tulnuks hagejal leppida kokku vaid notari aeg osa üleandmiseks, on formaalne ja kompromissi sisust lähtudes kitsendav, kuna poleks taganud kompromissilepingu eesmärgi täitmist.
20.Vaidluse lahendamisel ei oma sisulist tähendust apellatsioonkaebuses püstitatud küsimus, kas hageja sai kohustuda kostja ees andma üle NI osa. Siiski märgib ringkonnakohus, et selline kokkulepe ei oleks kehtetu põhjusel, et hagejal puudus väidetavalt NI osade kui lepingu eseme käsutusõigus lepingu sõlmimise ajal ja see oli GCM-l. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolele ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust (VÕS § 12 lg 1).
21.Kostja on esile toonud, et käsunduslepingu ennetähtaegse lõpetamise korral puudus hagejal õigus nõuda tulemustasu (käsunduslepingu lisa 2 p 3). Kolleegium ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt kõige varasemalt 2014. a juunis teatavaks tehtud lepingu lõpetamise soov ei saanud kuidagi mõjutada tagasiulatuvalt 2013. a eesmärkide saavutamise eest väljateenitud lisatasu maksmist. Maakohtu seisukoht, et see võis mõjutada lisatasu maksmise kohustust seoses 2014. aastaga, ei ole jälgitav.
22.Tulemustasu kokkulepe sisaldub käsunduslepingu II lisas (I kd, tl 4-10, tõlge tl 25-31). Lisas II on kaks osa: „Preemia 2013. aasta eest“ ja „Preemiad 2014. ja 2015. aasta eest“. Esimese osa preambuli kohaselt: „Preemia makstakse välja sellele majandusaastale järgneva aasta 10. juuliks, mille eest see on arvestatud.“ Esimese osa alajaotuse „Kokkuvõte“ p 3 kohaselt: „Preemiat ei maksta, kui äritegevuse arendaja on teatanud lepingu lõpetamisest.“
23.Maakohus tuvastas, et hageja avaldas soovi leping lõpetada juunis 2014, seega enne tulemustasu väljamaksmise tähtaega. Seega võis kostja käsunduslepingu II lisa „Kokkuvõtte“ p-st 3 alusel keelduda tulemustasu väljamaksmisest. Hageja ei ole väitnud, et vaidlusalune säte mingil põhjusel pooltevahelises suhtes ei kehtiks. 10(12)
24.Vastuseks ringkonnakohtu ettepanekule esitada nimetatud lepingu sätte kohta tõlgendusargumente (VÕS § 29 mõttes), ei ole hageja täiendavaid asjaolusid esile toonud. Kostja on selgitanud 11.09.2019 menetlusdokumendi p-s 17, et käsunduslepingu lisas II sätestatud äritegevuse arendaja preemiapaketi mõte on motiveerida juhti ning siduda ta motivatsioonipaketi abil tugevamini äriühinguga. Kokkuleppe mõte on siduda hageja pikaajaliselt ettevõttega ning välistada preemia maksmine juhul, kui tema puhul on teada tema mittejätkamine ettevõttes (ehk on ära langenud ühingu motiiv tema edasiseks motiveerimiseks ja ettevõttega sidumiseks). Juhul, kui preemia maksmine oleks seotud üksnes lisas II sätestatud eesmärkide täitmisega, puuduks p-l 3 mõte, kuna eesmärgid võiksid saada täidetud sõltumata sellest, kas ja millal on äritegevuse arendaja teatanud oma soovist ettevõttest lahkuda. Kui preemia väljamaksmise välistaks käsunduslepingu lõpetamisest teatamine 2013 aasta jooksul, siis oleks vastav tingimus ka selliselt lepingus sätestatud.
25.Kostja tõlgendus tulemustasu väljamaksmise ja sellest keeldumise kokkuleppele on kolleegiumi hinnangul loogiline ja argumenteeritud. Preemia väljamaksmise eeldusele 2013. a tulemuste eest viitab ka p 3 asetsemine lepingu lisa II osas „Preemia 2013. aasta eest“.
26.Poolte kompromiss tulemustasu väljamaksmise osas on kehtetu ja käsunduslepingu kohaselt puudub kostjal õigus saada tulemustasu. Seetõttu on maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta õige ja selle muutmiseks puudub alus. IV
27.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu apellatsiooniastmes hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
jäävad
poolte
menetluskulud
28.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja apellatsiooniastme menetluskulud.
29.Kostja esindaja poolt 11. septembril 2019 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjad kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 1552,50 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Esindajad vandeadvokaadid Magnus Braun ja Diana Minumets on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 11h 20m ulatuses, kusjuures Diana Minumets tunnitasuga 135 eurot (ilma käibemaksuta) ja Magnus Braun tunnitasuga 153 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: - apellatsioonkaebuse analüüs ja e-kirjavahetus – 35 minutit tunnitasuga 153 eurot; - maakohtu otsuse analüüs, hageja apellatsioonkaebuse analüüs ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 6h 35m tunnitasuga 135 eurot; - ringkonnakohtu 02.09.2019 kirja ja asja materjalide analüüs, teise esindajaga nõupidamine, ülevaate ja arvamuse koostamine kliendile seoses kohtu kirjaga - 1h 30m tunnihinnaga 135 eurot; - 09.09.2019 töönõupidamine esindajate vahel seoses ringkonnakohtu 02.09.2019 kirjaga - 40m tunnihinnaga 153 eurot; - seisukoha koostamine ringkonnakohtu 02.09.2019 kirjale – 2h tunnihinnaga 135 eurot. Kostja kinnituse kohaselt on kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
30.Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele.
11(12)
31.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud, sh apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega seotud toimingud, on iseenesest vajalikud, kuid osaliselt ei ole põhjendatud nendele kulunud aeg ja kolleegium arvestab ka sellega, et osaliselt on toiminguid teinud mõlemad esindajad (apellatsioonkaebuse analüüs). Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse analüüsile, arvestades selle sisu ja pikkust, 35 min tunnihinnaga 153 eurot. Arvestades, et kahe esindaja kulusid apellatsioonkaebuse analüüsimisel ei hüvitata, on vajalik ja põhjendatud aeg maakohtu otsuse analüüsimiseks ja vastuse koostamine sellele, arvestades nende dokumentide sisu ja pikkust, aga ka varasemate seisukohtade kordamist vastuses, 4h tunnihinnaga 135 eurot. Ringkonnakohtu kirjaga tutvumise, kliendiga sel teemal suhtlemise ja seisukoha koostamisele kulunud vajalikuks ajakuluks peab ringkonnakohus kokku 2h tunnihinnaga 135 eurot. Büroosisest nõupidamist teise esindajaga ei pea ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks, millega seonduvat esindajatasu peaks hageja kostjale hüvitama. Kokku on asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 89,25 + (6x 135) = 899,25 eurot.
32.Arvestades asjaoluga, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, et kostjate esindajad on osutanud õigusabi tööjaotuse alusel, on kostja esindajate tööühiku hinnad (tunnitasud) - 153 eurot ja 135 eurot (käibemaksuta) - TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlikud ja põhjendatud. Need ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 899,25 eurot ning mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.
33.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.