Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-94
Tsiviilasi
V P hagi Norstat Eesti AS vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
7541,45 eurot Hageja V P (isikukood xxxx) e-post: xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Norstat Eesti AS (registrikood 11444875), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Rainer Ratnik (e-post: [email protected]; [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 8. november 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja taotlus 8.11.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Teha parandused kohtuistungi protokolli lk 2 eelviimases lõigus ning lugeda, et kohus andis menetluskulude esitamiseks tähtaja kolm tööpäeva.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 3591,20 eurot. Hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3591,20 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-17-94 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.V P (hageja) esitas 03.01.2017 hagi Norstat Eesti AS (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja taotles mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 10 721,05 eurot (bruto), põhivõlgnevuselt viivis 3179,32 eurot ja alates hagi esitamisest viivised protsendina võlgnetavalt summalt määras 12 % aastas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus ka jätta menetluskulud kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist võlaõiguse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.08.2013 käsunduslepingu pealkirjaga „Authorisation Agreement“ (edaspidi käsundusleping). Hageja oli 29.01.2008-07.08.2014 kostja juhatuse liige. Vastavalt käsunduslepingu lisale II kohustus kostja tasuma hagejale lisatasu 14 259 eurot tingimusel, et hageja on teenuse osutamise tulemusena täitnud rahuldavalt lisas II toodud ning CEE 2013. a äriplaanis kokku lepitud tingimused ning hageja teenus on heaks kiidetud Norstat Group juhtkonna poolt. Lisatasu makstakse töötasuna ja sellest arvestatakse maha maksud. Lisatasu kuulus tasumisele lisatasu arvestamise aasta järgneval aastal 10. juulil, antud juhul 10.07.2014. 07.08.2014 e-kirjavahetuses hageja ning kostja nõukogu tolleaegse liikme A S vahel kinnitas viimane kirjaga, et hageja on tulemustasu eesmärgi täitnud ning hagejale tuleb tulemustasu välja maksta hiljemalt esmaspäevaks. Kostja lisatasu maksnud ei ole. Samas e-kirjas on kinnitatud hageja kolleegi K K tulemustasu väljamaksmine, mis on K K tegelikkuses ka välja makstud. Hageja päris 15.09.2014 e-kirjas kostja esindajalt Ø Ø, miks ei ole tulemustasu välja makstud. Samal päeval kinnitas Ø Ø, et on nõus A S varasema arvamusega tulemustasu väljateenimise osas, kuid nõuab tulemustasu väljamaksmise eeldusena, et hageja annaks üle eraldiseisva juriidilise isiku osaluse (mis ei seondu hageja hinnangul mingil viisil poolte vahel sõlmitud käsunduslepinguga ning tegemist ei ole vastastikuse kohustusega VÕS mõttes). Hageja leiab, et kostja on alusetult keeldunud tulemustasu väljamaksmisest, kuna lisatasu maksmise eeldused on täidetud. Lisatasu muutus sissenõutavaks 11.07.2014. Lisatasu 14 259 eurot sisaldab kõiki boonusega seotud kulusid ja makse. Käsunduslepingu järgi kohustub kostja pidama kinni maksud, sh sotsiaalmaks 33%. Seega on hagejal õigus saada kostjalt 10 721,05 eurot (brutosumma). Hageja on arvestanud põhinõudelt 10 721,05 eurot ka viivist käsunduslepingu punktis 4.1 sätestatud määras 10% aastas, hagi esitamise seisuga oli viivis 3179,32 eurot. Pooled on nimetanud sõlmitud lepingut käenduslepinguks, kuid lepingu sisu ning osapoolte õigusi ja kohustusi arvestades oli suure tõenäosusega tegemist hoopis töölepinguga. Hageja oli kohustatud täitma talle määratud ülesandeid kostja juhiste järgi ning ta pidi järgima ka tööjuhendit, mis oli kehtiv ülesande täitmise hetkel. Ka pidi ta ülesannete täitmisest andma aru Norstat AS finantsjuhile või piirkonnajuhile. Samuti oli määratletud töötamise koht ning eeldatav tööpäeva alguse ja lõpu aeg. Tasu maksti kord kuus. Ka töövahendid olid hagejal kostja poolt. Kuna tegemist võis olla töötasuga, siis ei ole hageja andnud kirjalikku nõusolekut töötasu tasaarvestamiseks. Ka ei saa äriühingu üleandmise kohustus olla kohustus, millest sõltub, kas maksta preemiat või mitte. Hageja on 2013 eesmärgid täitnud, seega ei ole preemia maksmisest keeldumine õiguspärane. Kostja ei saa ilma vastava kokkuleppeta lisada lisatingimusi preemia maksmiseks. Kostja ei saa VÕS § 111 lg 3 alusel oma kohustuse täitmisest keelduda. Seega ei ole kohane ka viide VÕS § 113 lg-le 4. Tulemustasu ei ole mingil moel seotud käsunduslepingu
2-17-94 lõpetamisega. Poolte vahel ei ole allkirjastatud ühtegi lepingut, millest tuleneks kohustus vaidlusalune osa üle anda. Selline kohustav leping (vorminõude rikkumise tõttu tühine) on sõlmitud hoopis kostja ning G C M OÜ vahel. Hageja väitel on tulemustasu väljamaksmise seostamine kolmanda osapoole osaluse müügiga kostja poolt lisatud nõue alles pärast seda, kui hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus määratud ülesanded olid täidetud. A S 07.08.2014 kirjas sisalduvat sõnastust, mille kohaselt tasutakse hagejale boonust, kui „K ja V on leppinud kokku täiendavates ülesannetes pooleliolevates asjades ja kui nendest kokkuvõte on kinnitatud kõigi poolt“ tuleb mõista nii, et tasu väljamaksmine pidi toimuma pärast tegevuskava heakskiitmist, mitte pärast tegevuskavas loetletud tegevuste teostamist.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt lõppes poolte vahel sõlmitud käsundusleping kokkuleppel. Käsundusleping hõlmas mh pooltevahelisi õigussuhteid seoses äriühinguga Norstat International OÜ. Käsunduslepingu lõpetamisel lepiti kokku, et hageja peab kostjale üle andma Norstat International OÜ osad, samuti muudes kohustustes, mis tuleb hagejal enne lepingu lõppu täita. V P on Norstati kontserni ja Norstat kontserni kuuluva Norstat Eesti AS vahelises e-kirjavahetuses läbivalt möönnud kohustust anda kostjale üle äriühingu Norstat International OÜ osad ja tõsiasja et Norstat International OÜ asutati just Norstati kontsernile. E-kirjavahetuses on V P võtnud omaks, et asjaolu, et Norstat International OÜ osad ei olnud Norstatile üle antud juba 2011. aastal, oli eksitus. Enne käsunduslepingu lõppemist pidi hageja vastavalt kokkuleppele andma kostjale üle Norstat International OÜ osa. Kostja on jätnud hagejale hagiavalduses nõutava boonuse õigustatult väljamaksmata – viidates, et enne peab hageja andma üle Norstat International OÜ osa. Hageja on 26.07.2014 e-kirjas möönnud, et tal on rida kohustusi, mille ta peab enne käsunduslepingu lõpetamist täitma. Hageja ei ole tõendanud, et need kohustused oleksid täidetud. Hageja tegutses kostja juures käsunduslepingu alusel alates novembrist 2007 kuni sügiseni 2014. Lisaks oli ta Norstati kontserni Kesk- ja Ida Euroopa piirkonna strateegidirektor. Aastal 2010 soovis Norstat asutada Eestis tütarettevõtja – Norstat International OÜ (edaspidi: Norstat International), mis kuuluks 100%-liselt hagejale. Hageja soovitas 2010 septembris tütarettevõtja asutada osaühinguna. Kostja väljastas hagejale volikirja tütarettevõtja asutamiseks, mis kuuluks 100%-liselt Norstat Holding AS-ile. 21.11.2010 asutas hageja Norstat Internationali 100%-liselt talle kuuluva äriühingu G C M OÜ) kaudu (endise ärinimega: Carnival OÜ). 07.01.2011 saatis hageja Norstatile e-kirjaga Norstati ja hagejale kuuluva G C M OÜ vahelise kokkuleppe projekti osaluse üleandmise kohta. 16.11.2011 sõlmisid Norstat ja G C M OÜ lepingu (dateeritud 1.12.2010), mille kohaselt on G C M OÜ Norstati nimel asutanud Eestis uue äriühingu nimega Norstat International OÜ ja teinud osakapitali sissemakse ning kandnud asutamiskulud; Norstat ostab G C M OÜ-lt Norstat Internationali osa hinnaga 2742 eurot. Aastal 2011 asus Norstati kontserni juhtima uus tegevjuht ning ilmnes, et Norstat International osa ei olnud Norstat AS-ile üle antud. V P vabandas, väitis et on unustanud seda teha ning lubas osa viivitamatult üle anda. Kuivõrd Norstati ning hageja suhted olid head ja hageja ei väitnud ka kunagi, et Norstat International osa ei kuulu Norstatile ega vaidlustanud tõsiasja, et osa eest oli
2-17-94 maksnud Norstat, ei pööratud sellele tähelepanu. V P ning Norstat AS (Norstat AS-i esindas Ø Ø) leppisid 2013. septembri alguses kokku, et Norstat International antakse tasuta üle kostjale. Hageja soovis 2014. a juunis kostjaga sõlmitud käsunduslepingu lõpetada. Kuigi tema lepingud sätestasid 6-kuulise etteteatamistähtaja, siis nõustuti lepingute lõpetamisega lühema tähtajaga kokkuleppel. 07.08.2014 kohtusid hageja, kostja ning Norstat kontserni juhatus ja leppisid kokku hageja lahkumise tingimused. Kohtumisel kokkulepitu kohta saatis A S kinnituskirja, millele 12.08.2014 vastas hageja e-kirjas, et kinnitab kohtumisel kokkulepitut. 07.08.14 kinnituskirjas A S viitas kohtumisel arutletule kokkulepitule (mida V P e-kirjaga kinnitas) järgnevalt: - Pärast Unitree väljaostmist CEE piirkonnas, on toimunud ümberkorraldused ja V roll on muutunud olulisel määral. - Nende muutuste tulemusel on raske leida rolli V, mis on piisavalt motiveeriv tema jaoks ja samal ajal sobilik Norstati vajadustele pikaajalises plaanis. - V on otsustanud, et ta tahab Norstatist lahkuda, ja ta tahaks seda teha kiiremini kui olemasolev leping lubab (6 kuu pikkune etteteatamise tähtaeg). - Norstat ja V on leppinud kokku etteteatamise tähtaja lühendamises ja kõik töölepingud ja konsultatsioonide lepingud lõpetatakse 30.09.14, seejärel ta ei ole enam Norstati töötaja ja mistahes konsulteerimise teenuseid ei osutata V poolt ega V ühingute poolt, väljaarvatud juhul, kui selles lepitakse eraldi kokku kirjalikult Norstati ja V vahel. [...] -V on mõned formaalsed kohustused juhatuse liikmena jne Norstatis. Ta on kohustatud need ülesanded täitma kuni nende kohustuste osas on muudatused tehtud. Nende ülesannete täitmise eest ei ole nähtud ette eraldi tasu, välja arvatud, kui selles lepitakse eelnevalt kirjalikult kokku. Samal ajal palus Norstat AS hagejalt veel kord anda Norstat Internationali osa üle Norstat AS-ile. Hageja oli sellega nõus ja tegi ettepanekuid osa müügilepingu projekti täiendamiseks. 26.08.2014 e-kirjas on toodud V P ülesanded seoses töölt lahkumisega tähtsuse järjekorras, seejuures tähtsaim ülesanne oli notari kohtumise kokkuleppimine. 26.08.2014 e-kirjas möönis hageja kohustust Norstat International OÜ osa üle anda. Hageja lükkas erinevatel põhjustel edasi notariajad, mis olid kokku lepitud osa üleandmise lõpuleviimiseks. Poolte vahel oli sisuline kokkulepe augustis 2014 Norstat International OÜ osade üleandmiseks – hagejale kuuluv äriühing G C M OÜ pidi Norstat International OÜ osad andma üle kostjale hinnaga, mis vastab osade nominaalväärtusele ning kinnitama, et tasu on eelnevalt talle üle antud (mis ka faktiliselt oli juba üle antud). Hageja keeldus vaatamata korduvatele lubadustele septembris 2014 Norstat Eesti AS-ile Norstat International OÜ osa üleandmisest. Osa on siiani üle andmata. Varasemalt on hageja ja tema esindaja kohtumenetluses asjas 2-14-63738 korduvalt möönnud, et hageja asutas Norstat International OÜ Norstati jaoks ja tal on kohustus Norstat International OÜ osad üle anda. Hageja juhtis 20.12.2012 e-kirjas ise sellele tähelepanu e-kirjas Ø Øile, viidates eksitusele. Ka 22.04.2013 e-kirjas möönis hageja Norstat International OÜ osade üleandmise kohustust, selgitas selle korraldamise formaalseid nõudeid ja andis nõu, kuidas Norstat International OÜ-sse akumuleerunud kasumit 100 000 eurot maksutõhusalt Norstati kontserni viia. Kostja leiab, et ebaõige on hageja väide, et hagejal puudusid kohustused tulenevalt käsunduslepingust seoses Norstat International OÜ-ga. Esiteks on käsunduslepingu preambuli p-s 3 toodud: „Kõikide Norstat International OÜga seotud kohustuste täitmist jätkatakse seni, kuni ei ole teisiti otsustatud, kuid tasu nimetatud kohustuste täitmise eest on kaetud lepinguga ja sellest tulenevalt edaspidi sõlmitavate kokkulepetega“. Järelikult on käsunduslepinguga hõlmatud mh hageja kohustused kostja ees seoses Norstat International OÜ-ga. Seega on kostja nõudnud hagejalt õiguspäraselt Norstat International OÜ osade üleandmist.
2-17-94 Kostja viitab VÕS § 111 lg-le 1 ning leiab, et kuna hageja ei ole oma kohustusi kostja ees täitnud (ei ole andud üle Norstat International OÜ osa), on olnud kostja poolt hagejale nõutava summa väljamaksmisest keeldumine õiguspärane. Lisaks on hageja käsunduslepingu rikkumisega tekitanud kostjale kahju. Kui hageja asub väitma, et 07.08.2014 kokkuleppega ei täiendatud, muudetud ega lõpetatud käsunduslepingut kokkuleppel kokkuleppes ettenähtud tingimustel, siis saab kostja tugineda käsunduslepingu lisa 2 lk 13 kokkuvõtte punktile 3, mille järgi ei maksta preemiat, kui käsundisaaja on teatanud lepingu lõpetamisest lepingu kehtivuse ajal. Hageja viivisenõue on põhjendamatu, sest kostja on hagejale teatanud, et hagejale ei tasuta midagi enne, kui Norstat International OÜ osad on antud üle (ehk kostja on õigustatult keeldunud tasumisest). Poolte vaheline suhe lõppes kompromissiga, mille oluliseks osaks oli, et hageja kohustus üle andma osaühingu osa. Hageja esindaja on tsiviilasjas nr 2-14-63075 korduvalt kinnitanud, et V P töötas Norstat Eesti AS-is kuni 2008. a detsembrini ning alates 2009. a algusest ei ole V P sealt kontsernist palka saanud. Seega on alusetud hageja väited selle kohta, justkui oleks poolte vahel sõlmitud lepingul töölepingu iseloom. Tegelikkuses ei ole pooled klassifitseerinud oma õigussuhet töösuhtena ning poolte tegelik tahe ei olnud suunatud töölepingu sõlmimisele. A S 07.08.2014 kirjas sisalduvat sõnastust, mille kohaselt tasutakse hagejale boonus, kui „K ja V on leppinud kokku täiendavates ülesannetes pooleliolevates asjades ja kui nendest kokkuvõte on kinnitatud kõigi poolt“ tuleb mõista nii, et tasu väljamaksmine pidi toimuma pärast osa üleandmist, mitte aga tegevuskava heakskiitmist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Hageja lepinguline esindaja esitas 13.11.2018 taotluse 08.11.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja märgib, et protokollis on märgitud, et menetluskulude nimekiri tuleb esitada kolme päeva jooksul. Tegelikkuses märkis kohus, et nimekirjad tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul, mida sätestab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176. Seega on hageja menetluskulude nimekiri tähtaegselt esitatud. Kohus rahuldab protokolli parandamise taotluse. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjas olulise parandusega ning kohus ei keeldu kolme tööpäeva jooksul esitatud menetluskulude vastuvõtmisest, kui korrektsuse huvides rahuldab kohus taotluse ja viib sisse taotletud paranduse.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: • Poolte vahel on 27.08.2013 sõlmitud ingliskeelne leping, pealkirjastatud „Authorisation Agreement“, tõlkes tähendusega käsundusleping. • Käsundusleping on lõpetatud poolte kokkuleppel 30.09.2014 seisuga. Kokkuleppes nähti ette tingimused, mille täitmine oli vajalik käsunduslepingu enneaegseks lõpetamiseks. • Hageja oli ajavahemikul 29.01.2008-07.08.2014 kostja juhatuse liige. • Käsunduslepingu lisa II järgi kohustus kostja tasuma hagejale lisatasu 14 259 eurot
2-17-94
• • •
eeldusel, et täidetud on käsunduslepingu selleks ettenähtud tingimused ning Norstat Group juhtkond on osutatud teenused heaks kiitnud. Aasta 2013 eest makstava lisatasu tasumise tähtaeg oli 10.07.2014. Kostja on kinnitanud, et lisatasu maksmise eeldused, mis tulenevad 2013. a eesmärkidest, on täidetud ning lisatasu kuulub välja maksmisele. Kostja ei ole lisatasu hagejale välja maksnud.
7.Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: • Kas poolte vahel sõlmitud leping oli tööleping või käsundusleping? • Millistes kohustustes täpselt pooled käsunduslepingu lõpetamisel kokku leppisid? • Kas hageja on täitnud käsunduslepingu lõpetamisel kokku lepitud eeltingimused preemia maksmiseks? • Kas kostjal on õigus keelduda lisatasu väljamaksmisest?
8.Esmalt peab kohus andma hinnangu sellele, millise õigussuhte pooled 27.08.2013 lepingu (I kd, tl 4-10, tõlge I kd, tl 26-31) sõlmimisel valisid. Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte vahel sõlmitud leping oli tööleping või käsundusleping. Poolte vahel sõlmitud leping on pealkirjastatud kui käsundusleping. Kui aga lepingu sisu vastab enam töölepingulisele õigussuhtele, siis saab kohus lähtuda asja lahendamisel töölepingu sätetest. Kostja hinnangul oli tegemist käsunduslepinguga, millele viitab ka lepingu pealkiri. Hageja on olnud õigussuhte olemuse tõlgendamisel ebajärjekindel, leides kord, et tegemist oli töölepinguga ja siis jälle, et käsunduslepinguga.
9.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama paragrahvi lg 4 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule (TLS § 1 lg 5). VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 621 lg-s 1 on sätestatud, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. V P oli ajavahemikul 29.01.2008-07.08.2014 kostja juhatuse liige. Kumbki pool ei ole välja toonud, et hageja kui juriidilise isiku juhtorgani liikme ning kostja vahel oleks sõlmitud lisaks 27.08.2013 lepingule mingi muu leping. Poolte vahel sõlmitud lepingust (pealkirjastatud kui käsundusleping, tõlge I kd, tl 26-31) nähtub, et hageja kohustused käsitlesid suures osas just Norstat Eesti AS juhtimisega seonduvaid ülesandeid. See viitab kohtu hinnangul sellele, et TLS § 1 lg 5 järgi ei saa pooltevahelist lepingut käsitleda töölepinguna. Seonduvalt hageja väidetega, mille kohaselt on Harju Maakohus juba tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, märgib kohus, et tõendit, millest sellised järeldused nähtuksid, kohtule esitatud ei ole. Kui hageja viitab tsiviilasjas nr 2-14-63075 tehtud 15.08.2018 kohtulahendile, siis ei ole see lahend jõustunud. Ka ei pidanud kohus tolles menetluses andma õiguslikku hinnangut asjaolule, kas poolte vahel oli sõlmitud töö- või käsundusleping. Seetõttu on hageja vastavad viited alusetud. Hageja hinnangul viitavad töölepingulisele suhtele järgmised asjaolud: hageja oli kohustatud täitma talle määratud ülesandeid kostja juhiste järgi ning ta pidi järgima ka tööjuhendit, mis oli
2-17-94 kehtiv ülesande täitmise hetkel; ka pidi ta ülesannete täitmisest andma aru Norstat AS finantsjuhile või piirkonnajuhile; samuti oli määratletud töötamise koht ning eeldatav tööpäeva alguse ja lõpu aeg; tasu maksti kord kuus; töövahendid olid hagejal kostja poolt. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et eeltoodud põhjusel tuleb lugeda poolte vahel sõlmitud leping töölepinguks. Ka käsundisaaja peab järgima käsundiandja juhiseid ning samuti on käsundiandja kohustatud maksma käsundisaajale tasu. Sellest, et tasu maksmine toimus lepingu järgselt kord kuus, ei saa kohtu hinnangul teha järeldusi, et tegemist oli töölepinguga, kuna käsunduslepingu sätete järgi ei ole ette nähtud tasu maksmise kindlat korda. Ka nähtub käsunduslepingu punktist 2.1, et tasu kuulus maksmisele vastavalt osutatud teenuste mahule. Lepingu punkti 2.5. järgi andis kostja hageja käsutusse sülearvuti ja mobiiltelefoni. Kohtu hinnangul ei saa sellest teha järeldust, et sõlmitud leping oli tööleping. Puudub keeld anda käsundisaaja kasutusse käsundi täitmiseks selleks vajalikke esemeid. Lepingu lisa 1 punktis 1.6 on ette nähtud, et hageja osutab teenuseid esmaspäevast reedeni kella 9-18, lisaks vajadusel ka väljaspool tavalist tööaega ning punkti 1.4 järgi osutatakse teenuseid peamiselt käsundiandja tegevuskohas Tallinnas. Kohus märgib, et lepingust ei tulene samas kohustust viibida ettenähtud ajal ettenähtud kohas. Ka tuleneb lepingu punktist 2.1, et osutatud teenuse tundide arv ei ole ette määratud ning on võimalik, et mõnes kalendrikuus ei osutatud teenuseid üldse. Kohtu hinnangul on mõistlik, kui käsunduslepingus on fikseeritud teenuse osutamise eeldatav koht ja kellaaeg. Poolte kokkuleppest ei tulene aga töölepingule omast kohustust töötada kindlal kellaajal kindlas kohas ning igas kuus kindla tundide arvuga. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kuigi käsundusleping (TL 26-31) sisaldab tingimusi, mis võivad viidata töölepingule omastele õigussuhetele, osutavad lepingutingimused siiski oluliselt suuremal määral käsunduslepingule ning töö tegemiseks kohustatud isik (hageja) oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4). Lisaks juba varasemalt käsitletule ei nähtu sellest lepingust ega selle lisadest, et hagejalt oodati teenuse osutamist, mitte aga ettenähtud tulemust, mis oleks omane töölepingulisele suhtele. Kohtu hinnangul tuleb teha järeldus, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ning vaidlusele tuleb kohaldada käsunduslepingu sätteid.
10.Järgmisena käsitleb kohus seda, kas hageja on täitnud lisatasu maksmise eeldused. Käsunduslepingu lisa 2.9 järgi maksab käsundiandja käsundisaajale preemiat, mis sõltub käsundiandja ja tema kontserni liikmete majandustulemustest. Põhimõtted, mille alusel arvestatakse preemiat 2013. ning 2014. ja 2015. aastalt, on sätestatud käsunduslepingu lisas II. Käsunduslepingu lisas II on sätestatud, et teistsuguse kokkuleppe puudumisel makstakse hagejale lisatasu, mis on koos kõigi asjaomaste maksude ja kuludega kokku 14 259 eurot, tingimusel, et täidetud on lisas II toodud nõuded. Lisatasu makstakse välja 10. juuliks ning eeltoodud summas preemia maksmiseks kohustatud isik on kostja. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lisast II nähtuvad 2013. a eesmärgid on täidetud. Ka nähtub A S (kostja tolleaegse nõukogu liikme) 07.08.2014 e-kirjadest (I kd, tl 32 pöördel ning II kd tl 38) hagejale ja teistele isikutele, et V P on täitnud preemia saamise eeldusena toodud eesmärgid. Samuti nähtub kostja nõukogu liikme Ø Ø 15.09.2014 e-kirjast (I kd, tl 34), et eesmärgid on täidetud ning hagejalt oodatakse vaid „Internationali aktsiate“ üleandmist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et K K, kellega oli kostjal A S 07.08.2014 kirja järgi samasugune kokkulepe, on preemia välja makstud. Kuivõrd aktsiate või osade üleandmist lisas II toodud eesmärkide hulgas ei ole ning kostja on ka kinnitanud, et puudub vaidlus selles, et lisast II nähtuvad eesmärgid on täidetud, siis leiab kohus, et hageja oli õigustatud nõudma kostjalt 2013. a eesmärkide täitmise eest kokku lepitud preemiat 14 259 eurot. Kohtu hinnangul ei tulene lisast II kohustust anda üle osalus äriühingus, s.o lisa II sõnastusest ei saa sellise kohustuse olemasolu tuletada. Kostja ei ole ka välja toonud ega tõendanud, et mõni käsunduslepingu lisas II sõnaselgelt toodud eesmärk oleks täitmata.
2-17-94 Kostja on viidanud sellele, et pooled leppisid 07.08.2014 kokku käsunduslepingu lõpetamise tingimustes ning seetõttu sai käsunduslepingu oluliseks osaks ka kohustus anda üle Norstat International OÜ osa. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus märgib, et isegi kui poolte tahe oleks olnud suunatud käsunduslepingu muutmisele ja uute tingimuste kokkuleppimisele, ei saaks sellest tuletada tagasiulatuvat õigust keelduda juba väljateenitud preemia maksmisest. Sellise kokkuleppe olemasolu saaks mõjutada poolte kohustusi alates sellise kokkuleppe sõlmimisest.
11.Kostja on alternatiivselt soovinud tugineda sellele, et käsunduslepingu lisa II kokkuvõtte punkti 3 järgi ei maksta preemiat, kui äritegevuse arendaja (ehk V P) on teatanud lepingu lõpetamisest. Menetlusdokumentidest ei selgu, millisel hetkel täpselt teatas V P lepingu lõpetamise soovist. Tsiviilasjas nr 2-14-63075 esitatud Norstat AS hagi punkti 29 järgi soovis V P lõpetada lepingu 2014. a juunis (I kd, tl 55). V P staatuse muutmist on konkreetselt märgitud A S 07.08.2014 kirjas (I kd tl 32p). Äriregistri väljatrüki (I kd, tl 11-12) järgi oli hageja kostja juhatuse liige kuni 07.08.2014. Preemia maksmise tähtaeg oli 10.07.2014. Kohtu hinnangul ei saa kõige varasemalt 2014. a juunis teatavaks tehtud lepingu lõpetamise soov kuidagi mõjutada tagasiulatuvalt 2013. a eesmärkide saavutamise eest väljateenitud lisatasu maksmist. Kindlasti võiks see aga mõjutada lisatasu maksmise kohustust aastaga 2014 seoses. Selle aasta eest ei ole aga hagis lisatasu nõutud.
12.Kostja on tuginenud sellele, et tal on õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest õiguskaitsevahendina, kuni hageja ei ole täitnud omapoolset kohustust, s.o andnud üle Norstat International OÜ osa. Kostja leiab, et hageja on sellise kohustuse võtnud poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu lõpetamise kokkuleppega (kompromissiga). Käsunduslepingu punkti 3.3 kohaselt oli ette nähtud lepingu ühepoolsest lõpetamisest etteteatamise ajaks 180 päeva. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et leping on lõpetatud poolte kokkuleppel ja nõutavat etteteatamistähtaega järgimata. Poolte vahel on vaidlus selles, millistes tingimustes käsunduslepingu lõpetamisel kokku lepiti. VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused (VÕS § 578 lg 2). Kohus nõustub kostjaga selles, et pooltevahelist kokkulepet, millega lepiti kokku käsunduslepingu lõpetamise tingimused, tuleb käsitleda kompromisslepinguna. Kompromissi korras leppisid pooled muu hulgas kokku, et kostja ei nõua ettenähtud etteteatamistähtaja järgimist ning hageja on nõus 2013. a lisatasu maksmise seadmisega sõltuvusse uue kokkuleppe tingimuste täitmisest.
13.Pooled ei vaidle selles, et käsunduslepingu lõpetamise tingimused nähtuvad A S 07.08.2014 kirjast (II kd, tl 38). Kirjas on võetud kokku koosolekul arutatu, milles hageja, kostja nõukogu liikmed A S ja Ø Ø ning kostja juhatuse liige K K omavahel kokku leppisid seonduvalt muudatustega hageja positisioonis ning selles, et hageja ja kostja vahelised lepingud lõpetatakse 30.09.2014. Kirja osas „kokkuvõte“ alt viimases lõigus on toodud, et V P on õigus saada boonustasu 2013. aasta eest ning boonustasu makstakse, „kui K ja V on leppinud kokku täiendavates ülesannetes pooleliolevates asjades ja kui nendest kokkuvõte on kinnitatud kõigi poolte poolt, kuid mitte varem kui esmaspäeval 12.08.2014“. V P on kinnitanud 12.08.2014 ekirjas (II kd, tl 39; tõlge samas tl 38), et kinnitab kokkuvõttes kirja pandut. Eelnevalt viidatud ülesanded, mille lõpuleviimise kavatsust V P K K kinnitas, on toodud
2-17-94 26.08.2014 kirjas (II kd, tl 40-41). Ülesanded on toodud olulisuse järjekorras. Ülesandena 1 on märgitud „arrange notary meeting date and time“ (tõlkes „leppida kokku notariaeg“). Kostja kinnitusel on selle kohustuse all mõeldud notariaja kokkuleppimist Norstat International OÜ osa üleandmiseks. Hageja on kinnitanud, et tal puudus kohustus anda eeltoodud osa üle, kuid hagejal ei meenunud menetluse käigus, milline oli see tähtis kohustus, mille lõpuleviimiseks pidi ta notariaja kokku leppima. Kohtu hinnangul ei ole hageja väited selle kohta, et talle ei meenu, milles seisnes tähtsuse järjekorras olulisim kohustus, usaldusväärsed. Hageja väitel on tulemustasu väljamaksmise seostamine kolmanda osapoole osaluse müügiga kostja poolt lisatud nõue alles pärast seda, kui hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus määratud ülesanded olid täidetud. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohtu hinnangul viitavad vaidluse asjaolud sellele, et kuna augusti 2014 seisuga puudus kostjal igasugune alus eeldada, et hageja ei kavatse Norstat International OÜ osa üle anda ning igasugune vaidlus sellise kohustuse olemasolu üle puudus, ei pidanud pooled vajalikuks seda kohustust kokkuleppes ka piisava selgusega fikseerida. V P saadetud e-kirjast (II kd tl 42) ja Tallinna notar Triin Lekki projektist (II kd, tl 43-45), V P ja Ø Ø vahelisest kirjavahetusest (II kd, tl 48-51) ning V P e-kirjavahetusest T-E S (II kd, tl 52-54) nähtub kohtu hinnangul üheselt, et V P on kinnitanud kostjale, et Norstat International OÜ osalus on jäänud tema poolt ekslikult üle andmata ning V P kinnitab endal vastava kohustuse olemasolu. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud dokumentaalsetest tõenditest, samuti tunnistaja Ø Ø ütlustest, et toiming, mille täitmiseks pidi V P leppima kokku notariaja, oli Norstat International OÜ osaluse üleandmine kostjale vastavalt varasemale kokkuleppele. Seega oli see tingimus käsunduslepingu lõpetamise kokkuleppe oluline osa.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kokkuleppe sõnastust tuleb tõlgendada selliselt, et boonuse maksmine pidi toimuma siis, kui pooleliolevate ülesannete loetelu on koostatud või kui ülesanded on lõpule viidud. A S 07.08.2014 kirja kohaselt (II kd, tl 39) „V is eligible for a bonus payment for 2013 according to the agreements signed. This will be paid once K and V has agreed on actions to complete ongoing issues ande once this summary is confirmed by all parties, but not earlier than Monday 12.08.2014“. Eestikeelne tõlge eeltoodud tekstile on: „V on õigus saada boonustasu 2013 aasta eest kooskõlas allakirjutatud lepingutele. See tasutakse, kui K ja V on leppinud kokku täiendavates ülesannetes pooleliolevates asjades ja kui nendest kokkuvõte on kinnitatud kõigi poolt, kuid mitte varem kui esmaspäeval 12.08.2014“ (II kd, tl 38). Hageja tugineb teksti sõnastusele ja kostja sellele, et lähtuda tuleb poolte tegelikust tahtest. Sellel hetkel puudus kostjal igasugune alus eeldada, et hageja keeldub vaidlusaluse Norstat International OÜ osa üleandmisest. Kostja tegelik tahe kokkuleppe sõlmimisel oli suunatud sellele, et kokkuleppe alusel annab hageja üle vaidlusaluse osa ning kostja maksab hagejale välja lisatasu. Kohtu hinnangul ei selgu kokkuleppe sõnastusest selgelt poolte ühine tahe, arvestades ka kokkuleppe asjaolusid ning sellele eelnevalt käsitletut. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse VÕS § 29 lg-te 3 järgi lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Kohtu hinnangul tuleb tõlgendada poolte vahel 07.08.2014 kokku lepitut selliselt, et preemia väljamaksmise eeldused on täidetud siis, kui Norstat International OÜ osa on üle antud.
15.Hageja on korduvalt viidanud sellele, et kuivõrd osaühingu osa kuulub G C M OÜ-le, siis saab
2-17-94 osa välja nõuda just sellelt äriühingult ja mitte hagejalt. Hageja keeldus kohtuistungil vastamast küsimusele, kas tal on võimatu teha vajalikke tahteavaldusi andmaks Norstat International OÜ osa üle kostjale. Kohtu hinnangul on hageja väited selle kohta, et nõudeõigus on vaid kolmanda isiku vastu, sisutühjad. Nimelt saab just hageja G C M OÜ ainsa osanikuna ja juhatuse liikmena (vastavalt Äriregistri andmetele) anda vajalikud tahteavaldused Norstat International OÜ osa ülendamiseks. Seega ei ole ka tema poolt viitamine nõudeõiguse puudumisele, samuti võetud kohustuse täitmata jätmine kooskõlas hea usuga.
16.Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (VÕS § 11 lg 1). Kuni hageja ei ole täitnud omapoolset kohustust (millise kohustuse täitmine on tema poolt õiguslikult igati võimalik), on kostjal õigus keelduda ka omapoolse kohustuse täitmisest. Kuivõrd puudub vaidlus selles, et Norstat International OÜ osa ei ole kostjale üle antud, siis ei ole täidetud ka preemia väljamaksmise eeldused. Kohus jätab hagi 10 721,05 euro nõudes rahuldamata.
17.Kohus märgib, et isegi, kui kokkuleppe sõnastuse tõlgendusest ei tuleneks, et preemia maksmise kohustus tekkis kostjal uue kokkuleppe alusel alles osaühingu osa üleandmise järgselt, ei ole hageja siiski teostanud oma tsiviilõigusi heauskselt. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Lisatasu nõudmine hagejalt käsunduslepingu lõpetamise kokkuleppe alusel olukorras, kus hageja on viinud kostja eksitusse oma tegelike kavatsuste osas, ei ole kohtu hinnangul heauskne käitumine. Seega oleks ka see aluseks hagi rahuldamata jätmisele.
18.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole põhjendatud põhinõue, ei ole kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning kohus jätab rahuldamata ka hageja viivisenõude. Menetluskulud
19.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kostja 12.11.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (II kd, tl 145-147) oli kostja menetluskulu lepingulise esindaja ajakulu kokku 68 tundi 3 minutit. Kostjal oli kaks lepingulist esindajat, vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Rainer Ratnik. Vandeadvokaat Magnus Brauni tunnihind oli 153 eurot ja advokaat Rainer Ratniku tunnihind 117 eurot, kulu kokku 8415,05 eurot (kõik käibemaksuta summad). Kostja kinnitusel oli kahe esindaja kasutamine põhjendatud, võttes arvesse asjas esitatud tõendite mahtu ja vaidluse keerukust. Esindajad ei ole üksteise tööd dubleerinud. Kostja on taotlenud kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni.
2-17-94 Hageja vaidleb vastu kostja menetluskuludele ja leiab, et kostja menetluskulud ei saa olulisel määral ületada hageja menetluskulusid, mis on 23h ja 14 min. Seega ei saa kostja põhjendatud menetluskulud ületada 23-24 tundi. Kuigi kostja kinnitusel esindajad teineteise töid dubleerinud ei ole, on menetluskulude nimekirja järgi siiski topelt kajastatud nii kohtuistungiteks valmistumisi, kohtuistungitel osalemisi kui ka kohtumisi kliendiga. Ka ei ole kohtupraktika kohaselt põhjendatud välja nõuda menetluskulude nimekirja esitamisega seotud kulusid.
21.Esmalt märgib kohus, et kostja lepingulise esindaja tunnihind kuni 153 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ning põhjendatud. TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on 2. novembri 2009. a otsuses nr 3-2-1-112-09 (p 17) leidnud, et TsMS § 175 lg-s 3 on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. /---/ Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust./---/ Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks eelkõige TsMS § 175 lg 3, aga osaliselt ka lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Samas tuleb arvestada sellega, et asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Kohus leiab, et antud asi ei ole sedavõrd keeruline ega mahukas, et tingiks vajaduse kasutada üheaegselt kahte esindajat. Hageja ei ole esitanud palju tõendeid. Kostja esitatud tõendite maht on oluliselt suurem ning kohus ei ole keeldunud ka tõendite vastuvõtmisest, kuid valdav enamus tõenditest oleks asjassepuutuv tsiviilasjas nr 2-14-63075 ning nende kogumine on menetlusdokumentidest nähtuvalt ka tolle menetlusega seonduvalt juba läbi viidud. Ka on kostja kujundanud tolles menetluses välja suure osa oma seisukohtadest ning selle asja menetluses on kasutatud esitamiseks ka asjas nr 2-14-63075 juba koostatud menetlusdokumente. Näiteks on kostja 24.05.2017 vastuses korduvad viited kostjatele 1 ja 2 , kuigi antud menetluses on vaid üks kostja. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude põhjendatud suuruse hindamisel sellest, et ühe toimingu eest on põhjendatud vaid ühe esindaja kulu.
22.Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikulu on põhjendatud osaliselt ja seda alltoodud ulatuses. Kohus märgib, et kuivõrd kohus ei pea põhjendatuks kogu ajakulu ning õigusabikulu on osutanud vaheldumisi (ja ka samal ajal) esindajad, lähtub kohus toimingu kulu arvestamisel sellest, kumma esindajaga need on olnud enam seotud või kumma ajakulu näib kohtu hinnangul mõistlikum, asjaolusid arvesse võttes. Kohus märgib, et ei saa ette kirjutada, kas klient oleks pidanud enam suhtlema suurema või väiksema tunnitasuga esindajaga. 22.1 Hagiavaldusega tutvumisega seotud kulude ja päringute kulu (esimesed kaks kirjet) on kohtu hinnangul põhjendatud kogu ulatuses, s.o summas 429,60 eurot. 22.2 Tagatise taotlusega seotud kulu (sellega seotud kirjed 02.03.17-24.03.2017) ei pea kohus põhjendatuks, kuna kohtu hinnangul ei olnud kostja vastav taotlus ka põhjendatud ning kohus seda ka ei rahuldanud. 22.3 Hagile vastamise ning selleks vajalike tõendite kogumise kulu (kirjed 02.03.2017 (1h 11m) ning kuni 24.05.2017, välja arvatud tagatisega seonduv) on kohtu hinnangul põhjendatud kokku mitte enam, kui 8 tunni ulatuses. Kohus märgib, et suures ulatuses on kostja esitanud juba varasemalt kogutud tõendeid ning seisukohad sisaldavad juba varasemalt koostatud
2-17-94 menetlusdokumentide lõike (väikeste erisustega). See nähtub näiteks kostja 08.03.2017 vastuse lisast 6, hagiavaldus teises tsiviilajas. Seega ei saanud selles menetluses kostja vastuse koostamine, võttes arvesse juba varasemalt tehtud tööd ning selles menetluses täiendavalt esitatud uusi asjaolusid, ületada eeltoodud ajakulu. Kuivõrd valdava ulatuse nendest toimingutest on teostanud Rainer Ratnik (märge RR), lähtub kohus tunnitasust 117 eurot ning saab põhjendatud õigusabikuluks 936 eurot, lisandub registripäringute kulu 8 eurot, kokku 944 eurot. 22.4 Kirjed 12.09.17 ja 12.02.18 ning 14.02.2018 on kohtu hinnangul põhjendatud kogu ulatuses, samuti 08.03.2018 kirje, kõik kokku summas 418,80 eurot. 22.5 Kulu seonduvalt 16.03.2018 istungiks valmistumise ja istungil esindusega on põhjendatud vaid ühe esindaja osas. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist kuigi keerulise menetlusega, samuti oli 16.03.2018 istung korraldav eelistung. Eelistung kestis 40 minutit. Kohus loeb põhjendatuks väiksema ajakuluga kirje, kuivõrd lisaks istungile on 2h 18 min istungiks valmistumise ajakulu maksimaalne mõistlik ajakulu (ning teise esindaja suurem ajakulu ei ole mitte põhjendatud). Seega on need kirjed kokku põhjendatud summas 400,50 eurot. 22.6 Kohtule ei selgu menetlusdokumentidest, milles seisnes vajadus 20.03.2018 kliendiga kohtumiseks kahel esindajal kokku 2h 14min ulatuses. Kui arvestada, et kohtumine järgnes eelistungile ning vajalik oli kavandada seisukohta edasise menetluse osas, siis võiks olla põhjendatud maksimaalselt 1 esindaja kulu ja seda 1 tunni ulatuses, s.o summas 153 eurot. 22.7 Kulu 18.05.2015 menetlusdokumendi koostamiseks 66,30 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud kogu ulatuses. 22.8 Nimekirjas toodud 25.05.2018-29.05.2018 toimingute ajakulu põhjendatud osa ei saa kohtu hinnangul ületada kokku Magnus Brauni ajakuluna toodud 1h 58m, s.o 265,50 eurot. 22.9 Kohtu hinnangul on põhjendamatu 13.06.2018 menetlusdokumendi koostamise ajakulu. Protokolli parandamise osas esitas kostja seisukoha juba 18.05.2018 ning vastuväite osas ei ole kohus kostja seisukohta küsinud. 22.10 Kirjed 07.09.2018- 27.09.2018, seonduvalt kohtumäärusega tutvumise ning 27.09.2018 menetlusdokumendi koostamisega on kohtu hinnangul põhjendatud mitte enam, kui 1,5h ulatuses, s.o summas 175,50 eurot (toimingud on valdavalt teinud Rainer Ratnik). Tegemist ei olnud mahuka dokumendiga ning asja materjalidega olid kostja esindajad juba korduvalt varasemalt tutvunud. 22.11 Kohtuistungiks (toimus 08.11.2018) ettevalmistumise ja istungi ajakuluna on toonud kaks esindajat kokku 12h 39min. Hagejal on vastav ajakulu 5h 2min. Kohtuistung kestis 1h 50min. Kohtu hinnangul on kostja esindajate ühine ajakulu kokku selgelt üle paisutatud. Kohus nõustub hagejaga selles, et kummagi poole esindaja ajakulu ei saa niivõrd suures ulatuses erineda. Ka hageja esindajaks oli vandeadvokaat. Pooled on kirjetest nähtuvalt juba korduvalt analüüsinud tsiviilasja materjale. Kohus loeb kostja põhjendatud ajakuluks kokku kohtuistungi ja selleks ette valmistumisega seoses (05.11.18-08.11.18 kirjed): 4h15m Magnus Brauni ajakulu summas 650,25 eurot ning 45min Rainer Ratniku ajakulu , s.o 87,75 eurot. Kohus märgib, et loomulikult oli kostjal õigus kasutada mitut esindajat, kuid sellise soovi realiseerimise eest ei saa menetluskulu hüvitamise tähenduses vastutama panna hagejat. Kokku on nende toimingute põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 738 eurot. 22.12 Kohtu hinnangul ei ole 12.11.2018 ajakulu põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need
2-17-94 saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). 22.13 Eeltoodud põhjendatuks loetud ajakulu vastab kohtu hinnangul kostja poolte esitatud dokumentide sisule ja mahule. Kokku on 12.11.2018 menetluskulude nimekiri põhjendatud seega 29 tunni ja 32 minuti ulatuses, vastavalt toimingu teinud esindaja tunnitasule ning päringute kulu suurusele kokku summas 3591,20 eurot. Hagejal tuleb seega kanda kostja menetluskulud 3591,20 euro ulatuses.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
Kohtuotsuse põhjendusi muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.