Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-18278
Kohtuasi
XX hagi Geldex Financial Group OÜ vastu osanike otsuse puudumise tuvastamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. veebruari 2019. a õigeksvõtul põhinev otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Geldex Financial Group OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja vandeadvokaat Meree Punab
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (apellant) Geldex Financial Group OÜ (registrikood 12672807), seaduslik esindaja IA
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. veebruari 2019. a õigeksvõtul põhinev otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetluse kulud XX kanda.
2.Rahuldada Geldex Financial Group OÜ apellatsioonkaebus.
4.Tühistada Harju Maakohtu 6. detsembri 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
2-18-18278 Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 3. detsembril 2018 Harju Maakohtule Geldex Financial Group OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja otsust võõrandada kostjale kuuluv osalus (osa võõrandamise otsus), ei ole vastu võetud (mitteotsus). Alternatiivselt palus hageja tunnistada osa võõrandamise otsuse kehtetuks. Juhul, kui osa on võõrandatud, palus hageja tuvastada osa müügilepingu tühisuse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus kostjale kuuluva osa võõrandada ning peatada notaritel sellega ametitoimingute tegemine. Harju Maakohus rahuldas 6. detsembri 2018. a määrusega hagi tagamise taotluse, arestis kostjale kuuluva osa ja peatas notaritel sellega ametitoimingute tegemise. Hagiavalduse kohaselt on kostjal kolm osanikku: IA (51%), osaühing Apollona (3%) ja hageja (46%). Kostja juhatuse liige on IA. Kostjale kuulub Geldex OÜ osa, millel on samuti kolm osanikku ning juhatuse liige on samuti IA. Kostja juhatus saatis 5. novembril 2018 hagejale osanike otsuse eelnõu, mille kohaselt võõrandatakse kostjale kuuluv osalus osa nimiväärtuse eest IA-ga seotud äriühingule, ja palus anda hiljemalt 12. novembril 2018 osanikel poolt või vastuhääle otsusele. Kostja ei ole edastanud hagejale hääletusprotokolli, kuid võib eeldada, et otsuse poolt hääletas IA, kellel ei olnud õigust otsuse vastuvõtmisel osaleda. Otsus ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud, sest selle kohta ei ole koostatud hääletusprotokolli. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja ei edastanud hagejale hääletusprotokolli ning hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kostja vastuväited
2.Kostja võttis hagi õigeks, palus menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
2-18-18278 Kostja tunnistas, et osanike otsust, mille eelnõu saadeti osanikele 5. novembril 2018, ei ole vastu võetud. Kuna hageja ei teatanud 12. novembriks 2018, kas ta on otsuse poolt või vastu, luges kostja, et hageja hääletas vastu, ega saanud otsust vastuvõetuks lugeda. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hagejal ei olnud alust arvata, et otsus on vastu võetud. Kahtluse korral saanuks hageja nõuda kostjalt teavet selle kohta või kutsuda kokku osanike koosoleku, st kasutada kohtuväliseid meetmeid. Selle asemel tekitas hageja ulatuslikke kulusid kohtusse pöördumiseks. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 26. veebruari 2019. a õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ning tuvastas, et osa võõrandamise otsust ei ole vastu võetud (mitteotsus). Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1818 eurot 80 senti. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse ja apellatsioonkaebuse täpsustused, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uue otsuse, millega jätta hageja menetluskulude hüvitamise nõue rahuldamata või vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise suurust. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus menetluskulusid jaotades arvestamata kostja väited selle kohta, et hagejal ei olnud põhjust kohtusse pöörduda, kuna otsust ei olnud vastu võetud ja hageja pidi seda teadma, sest talle ei olnud otsust saadetud. Maakohus jättis arvestamata kostja vastuväited hageja lepingulise esindaja kulude suurusele. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Ükski asjas esitatud asjaolu ei viita sellele, et kostja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitada. Kostja saatis hagejale otsuseprojekti, kuid ei saatnud hääletusprotokolli, mis viitas sellele, et kostja otsustab osa võõrandamise IA häältega. Kui kostja oleks edastanud hääletusprotokolli, ei oleks hageja olnud sunnitud kohtu poole pöörduma. Kuna hageja ja kostja juhatuse liikmel on pooleli kohtuvaidlused, oli hagejal alust kahelda talle esitatava teabe usaldusväärsuses, mistõttu on põhjendamatu kostja väide, et hageja pidanuks esmalt temalt teavet küsima.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ning maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotuse tühistamise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja menetluskulude hüvitise väljamõistmise osas. Lisaks tuleb maakohtu otsust täiendada hagi tagamise abinõu rakendamist puudutavas osas.
2-18-18278
Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul vaidlustas kostja maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jaotas poolte vahel menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. Osas, millega maakohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldas, ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud, mistõttu on see TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
7.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja peab kandma kohtumenetluse kulud, sest ta võttis hagi õigeks ja maakohus rahuldas hagi, või ei ole kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitada, mistõttu peab hageja ise oma menetluskulud kandma. Kuigi üldjuhul kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 6 järgi ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ning võtab hagi kohe õigeks. Praegusel juhul esitas hageja 3. detsembril 2018 hagi, milles palus tuvastada, et talle
5.novembril 2018 saadetud otsuse eelnõus sisalduvat osanike otsust ei ole 12. novembril 2018 vastu võetud või see tuleb tunnistada kehtetuks. Hageja lisas hagile otsuse eelnõu, kuid mitte otsust. Samuti ei lisanud hageja hagile otsuse kohta tehtud hääletusprotokolli. Hageja esile toodud asjaolude kohaselt ei olnud kostja hääletusprotokolli koostanud ega seda talle edastanud. Hagejal oli kahtlus, et kostja võib olla hageja huve kahjustava otsuse ebaseaduslikult vastu võtnud, mistõttu pöördus ta oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kostja kinnitas kohe pärast hagi saamist, et osanikud ei ole hagis nimetatud otsust vastu võtnud, sest hageja ei ole selle poolt hääletanud. Kostja möönab, et ta ei ole hääletusprotokolli hagejale esitanud, kuid ainuüksi see asjaolu ei andnud hagejale alust pöörduda hagiga kohtu poole, sest hageja oleks saanud kostjalt teavet küsida. Kolleegium leiab, et ülalviidatud asjaolud kinnitavad, et kostja võttis hagi kohe õigeks ega andnud hagejale põhjust hagiga kohtu poole pöörduda TsMS § 168 lg 6 tähenduses. Ainuüksi asjaolu, et kostja saatis hagejale otsuse eelnõu ja palus hääletada, kuid ei saatnud hiljem hääletusprotokolli, ei tähenda seda, et kostja andis hagejale põhjust pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga kohtu poole. Olukorras, kus hagejal oli kahtlus, et otsus, mille eelnõu talle hääletamiseks saadeti, on ebaseaduslikult vastu võetud, kuid talle ei ole saadetud otsuse vastuvõtmist kinnitavat hääletusprotokolli, saanuks hageja pöörduda esmalt kostja poole, et selgitada, kas vaidlusalune otsus on vastu võetud või mitte, ning nõuda otsuse ja hääletusprotokolli edastamist. Seda pole aga hageja teinud ning sellises olukorras hagi esitades võttis hageja endale riski, et kostja tunnistab hagi ning menetluskulud jäävad hageja kanda.
8.Neil põhjendustel rahuldab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse menetluskulusid puudutavas osas ja jätab maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja määruskaebuse ja menetluskulude jaotamise taotluse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi samuti hageja kanda.
9.Lisaks märgib kolleegium, et TsMS § 442 lg 5 järgi peab kohus otsuse resolutsioonis lahendama mh hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
2-18-18278 Praegusel juhul rahuldas maakohus 6. detsembri 2018. a määrusega hagi tagamise taotluse ning arestis kostjale kuuluva osa ja peatas notaritel sellega ametitoimingute tegemise, s.o reguleeris esialgselt vaidlusalust õigussuhet TsMS § 377 lg 2 tähenduses, kuid ei märkinud hagi tagamise määruses, et kohaldab hagi tagamise abinõusid kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Samuti ei lahendanud hagi tagamisega seotud küsimusi asjas tehtud lõpplahendis (vaidlustatud otsuses), rikkudes sellega menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus parandab selle vea. Kolleegiumi hinnangul tuleb hagi tagamise abinõu tühistada, sest hoolimata hagi rahuldamisest ei ole hagi tagamine pärast kohtuotsuse jõustumist vajalik, kuna vaidlusalust osanike otsust ei ole vastu võetud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.