Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUS
1.I P esitas 27.12.2018. a kohtule hagi vara arestist vabastamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 07.06.2018. a sõiduki müügilepingu, mille järgi ostis M Nlt sõiduki xxx (registreerimismärk xxx). Omandiõigus sõidukile läks üle pärast müügilepingu allkirjastamist. Hageja asus sõidukit kasutama ja valdama, sõiduk asub Riias. 23.08.2018. a kohaldas Jõhvi kohtutäitur xxx täiteasjas xxx sõiduki suhtes käsutamiskeeldu.
3.Hageja pöördus kohtutäituri poole käsutamispiirangu mahavõtmiseks ning sai kohtutäiturilt vastuse, et kohtutäitur lähtub Maanteeameti andmetest, kelle nimele sõiduk on registreeritud. Täitur selgitas, et hagejal on võimalik esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks TMS § 222 alusel.
KOSTJA 1 VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile (tl 50-54) märkis kostja, et kostja ei vaidlusta 07.06.2018. a müügilepingu sõlmimist ja valduse üleandmist samal päeval. Kostjale ei ole selge, mis takistas hagejat temale müügilepingu alusel üle antud sõidukit oma nimele vormistamast. Liiklusseaduse (LS) § 76 lg 1 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Kostja taotleb, et kohus mõistaks hagejalt välja kostja menetluskulud.
ASJA EDASINE KÄIK
5.Kohus kaasas 22.05.2019. a määrusega (tl 68-70) menetlusse kostjana A N, kes on täitemenetluses xxx sissenõudja, sest täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 3 kohaselt esitatakse hagi vara arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu.
6.Kostja 2 kohtule vastust hagiavaldusele ei esitanud.
7.Kohtuistungil 26.09.2019. a kostja 1 tunnistas hagi, kuid taotles et kohus jätaks kostja menetluskulud hageja kanda, sest hagiavaldus on vormiliste puudustega, hageja ei ole pöördunud probleemi lahendamiseks enne kohtusse pöördumist kostja poole, tõendamata on see asjaolu, et hageja pöördus kohtutäituri poole. Kuna hageja ei ole sõidukit registris enda nimele vormistatud, siis arestistki kohtutäitur sõiduki. Hageja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil tema osavõtuta (tl 86-87). Kostja 2 teatas kohtule, et ta ei saa kohtuistungil osaleda (tl 89).
8.Kostja 1 esitas 25.09.2019. a kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskulud on 900 eurot (tl 90-93).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.TMS § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
11.Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur xxx menetluses on täiteasi xxx elatise nõudes, kus võlgnikuks on M N (tl 21-23). Sõiduki detailandmete päringust nähtub, et täiteasjas xxx on sõidukile xxx (registreerimismärk xxx) seatud 23.08.2018. a seatud võõrandamise keelumärge (tl 20).
12.07.06.2018. a müügilepingust (tl 2) nähtub, et M N on 07.06.2018. a müünud xxx Läti Vabariigi kodanikule (tl 7-8) I Pile. Müüja kinnitas, et müügilepingu järgi üleantav sõiduk on müüja ainuomandis ja müüdaval sõidukil ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi. Omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist.
13.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega on hageja tõendanud enda omandiõigust sõidukile xxx (registreerimismärk xxx), mis annab talle õiguse esitada vara arestist vabastamise hagi TMS § 222 lg 1 alusel.
14.Kuna kostja 1 tunnistas hagi, siis leiab kohus, et ta on sellega loobunud varasemalt kohtule esitatud vastuväidetest hagi suhtes. Ka ei ole kostja 2 hagile vastuväiteid esitanud.
15.Kohus märgib siiski, et kostja 1 etteheide hagejale selle kohta, et hageja ei pöördunud enne hagi kohtusse esitamist probleemiga kostja poole, ei oleks võimaldanud lahendada käesolevat asja kohtuväliselt, sest kohtutäitur lähtub vara arestimisel ja käsutamiskeelu seadmisel avalike registrite andmetest ning vara arestiks vabastamiseks on kolmandal isikul vaja esitada hagi kohtusse. Täitemenetluse üks nõuetest on see, et võlgniku kohustuste eest ei pea vastutama kolmandate isikute vara. Kohus möönab, et ilmselt ei ole hageja sõiduki omandiõigust enda elukohariigis registreerinud maksu tasumise kohustuse tõttu.
16.TMS § 222 lg 4 kohaselt, hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Seetõttu saadab kohus kohtuotsuse pärast jõustumist Jõhvi kohtutäitur xxx.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
17.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
17.1.Kohus rahuldab hagi. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada TsMs § 162 lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks tehti otsus, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
17.2.Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja menetluskulude kostja 1 kanda jätmine oleks ebaõiglane, sest hageja enda tegevusetus (sõiduki enda nimele registreerimata jätmine) põhjustas sõidukile võõrandamise keelumärke seadmise. Samuti oleks kostja 1 menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane, sest sisuline vaidlus hageja ning kostja 1 vahel puudus ning kostja 1 võttis kohtuistungil hagi õigeks.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.