2.Välja mõista Sten Tähistelt CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks Sten Tähiste ja Eesti Energia AS-i vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud võrgulepingust nr XXX ja elektrilepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 160,18 eurot, mis koosneb põhivõlast 98,90 eurot, viivisest seisuga 25.04.2019. a summas 31,28 eurot ja sissenõudmiskulust 30 eurot.
3.Välja mõista Sten Tähistelt CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks viivis põhinõudelt (98,90 eurot) alates 26.04.2019. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu osas summas 30 eurot.
5.Jätta menetluskulud 85 % ulatuses Sten Tähiste ja 15 % ulatuses CREDITREFORM EESTI OÜ kanda.
6.Välja mõista Sten Tähistelt CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks menetluskulud 182,75 eurot.
7.Sten Tähistel tuleb menetluskuludelt tasuda viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 04.07.2019. a Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Eesti Energia AS-i ja kostja vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud elektrilepingust nr XXX (tarbimiskoht XXX) ja arvetest nr XXX summas 12,08 eurot, nr XXX summas 7,80 eurot, nr XXX summas 7,20 eurot, nr XXX summas 6,90 eurot, nr XXX summas 4,72 eurot ja nr XXX summas 0,47 eurot ning võrgulepingust nr XXX (tarbimiskoht XXX) ja arvetest nr XXX summas 17,41 eurot, nr XXX summas 11,89 eurot, nr XXX summas 11,08 eurot, nr XXX summas 11,08 eurot, nr XXX summas 7,54 eurot ja nr XXX summas 0,73 eurot, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista mõlema lepingu alusel põhivõlgnevus 98,90 eurot (59,73 eurot + 39,17 eurot), viivised seisuga 25.04.2019. a summas 31,28 eurot (18,87 eurot + 12,41 eurot), sissenõudmiskulud 60 eurot (30 eurot + 30 eurot) ja täiendava viivise alates 26.04.2019. a seadusjärgses määras.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise
meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
6.Arvestades nõutava võlasumma suurust ja lähtudes VÕS § 1132 lg 2 p 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Kuna hageja nõuab sissenõudmiskulusid summas 60 eurot, tuleb tema nõue 30 euro ulatuses jätta rahuldamata.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
8.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1.
9.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 85 % ulatuses kostja kanda ja 15 % ulatuses hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
11.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 150 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldustelt 45 eurot + 45 eurot ja hagiavaldustelt 30 eurot + 30 eurot) ja lepingulise esindaja kulud 190 eurot (maksekäsu kiirmenetlustes 20 eurot + 20 eurot ja hagimenetluses 75 eurot + 75 eurot).
12.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 198,09 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 150 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv määras, mis tuleb hagilt tasuda, s.o summas 75 eurot. Hagejal on õigus enamtasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagasi saada. Selleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline taotlus (TsMS § 150 lg 4).
13.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud esmalt maksekäsu kiirmenetluste avalduste koostamise ja hiljem küll kahe erineva (mille kohus liitis), kuid sisult kattuva hagiavalduse koostamisega ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks kokku 140 eurot (maksekäsu menetluses 40 eurot ja hagimenetluses 100 eurot).
14.Arvestades eeltoodut ning menetluskulude proportsiooni kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 182,75 eurot (75+140 eurost 85%).
15.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.