1.2.Aktsiaselts Sarbuss tasub p-s 1.1. nimetatud summa võrdsetes osades 12 kuu jooksul, s.o 28 814 eurot 89 senti kuus, alates kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumisele järgneva kuu 3. kuupäevast;
1.3.Kuumakse tasumata jätmise korral muutub kogu võlg (345 778 eurot 67 senti, millest on maha arvatud tasutud maksed) kohe sissenõutavaks;
1.5.Pooltel ei ole pärast kompromissilepingu täitmist teineteisele mingisuguseid pretensioone seoses selles tsiviilasjas esitatud nõudega.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 28. mai 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-326 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
4.Tagastada Aktsiaseltsile Sarbuss apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 1700 eurot ja kanda see aktsiaseltsi Holostovi kinnisvarahaldus pangakontole nr EE622200221012968029. Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Asjaolud ja menetluse käik
1.Aktsiaselts SEB Liising (hageja) esitas 8. jaanuaril 2019 Pärnu Maakohtule Aktsiaseltsi Sarbuss (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 406 798 eurot 44 senti ning viivise 0,3% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28. aprillil 2018 krediidikindlustusega faktooringulepingu 2323F (faktooringuleping), mille alusel pidi hageja tasuma kostjale viimase poolt Cargoways Logistik & Transport GmbH-le, TOP Logistik GmbH-le, Fercam Austria GmbH-le esitatud arvete alusel nõutavad summad. Kostja edastas faktooringulepingu alusel hagejale tasumiseks Cargoways Logistik & Transport GmbH-le 23. jaanuarist kuni 24. aprillini 2018 esitatud arved kogusummas 198 653 eurot 14 senti, TOP Logistik GmbH-le 8. veebruarist kuni13. aprillini 2018 esitatud arved kogusummas 79 398 eurot 30 senti ja Fercam Austria
2(4)
Tsiviilasi nr 2-19-326 GmbH-le 22. jaanuarist kuni 19. aprillini 2018 esitatud arved kogusummas 128 747 eurot. Hageja on kostjale faktooringulepingu järgi oma kohustused täitnud, kuid arvete adressaadid on keeldunud arveid hagejale tasumast, kuna need kas tasutud, kostja ei ole neid arveid esitanud või ei ole nad arvetel märgitud teenust kostjalt saanud. Seega esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid tasumisele kuuluvate arvete kohta. Faktooringulepingu p-de 15.1, 8.2 ja 14.2 järgi on hagejal õigus nõuda arvete tasumist kostjalt. Lisaks arvete tasumisele tuleb kostjal faktooringulepingu järgi tasuda viivist 0,3% päevas.
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 28. mai 2019. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 406 798 eurot 44 senti ning sellelt viivise 0,3% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla täies ulatuses tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Samuti palus kostja jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja tühistada maakohtu otsuse ning saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohus kompromissiettepaneku.
tegi
augustil
menetlusosalistele
7.Kostja nõustus ringkonnakohtu ettepanekuga ning esitas 13. septembril 2019 ringkonnakohtule volitatud esindaja digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu. Hageja nõustus samuti kompromissilepinguga ja esitas 17. septembril 2019 ka enda volitatud esindaja digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu. Kompromissilepingu kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale 345 778 eurot 67 senti võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumisele järgneva kuu 3. kuupäevast. Kuumakse tasumata jätmise korral muutub kogu võlg (345 778 eurot 67 senti), millest on maha arvatud tasutud maksed) kohe sissenõutavaks, ning kogu võla sissenõutavaks muutumise korral kohustub kostja tasuma viivist 0,05% võlgnetavalt summast päevas. Pooled kannavad oma menetluskulud ise. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
9.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-19-326
10.Praeguses asjas vaidlesid pooled selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale faktooringulepingu alusel 406 798 eurot 44 senti ning alates hagi esitamisest sellelt nõudelt viivist 0,3% päevas. Kompromissi korras leppisid pooled kokku hagist nõutust väiksema põhivõla tasumises osamaksetena tingimusel, et osamakse tasumise kohustuse rikkumise korral muutub kogu võlg sissenõutavaks ning kostja kohustub tasuma alates sellest ajast viivist 0,05%. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommete ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.
11.Kuna kostja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole (1700 eurot) apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses kostjale tagastada.
12.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Praegusel juhul leppisid pooled kokku, et kannavad oma menetluskulud ise.
13.Pooled ei loobunud määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ega lühendanud kokkuleppeliselt kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega. Seega saab määruse peale kaevata 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (TsMS § 645 lg 2 ja § 698 lg 2). Riigilõivu tagastamise taotluse osas ei saa määruskaebust esitada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.