Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) avaldus XX (X) kohustamiseks hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) liikmete 11.12.2017 üldkoosoleku otsuse täitmiseks ja juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.10.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX (X) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood 80075555), lepinguline esindaja Jüri Asari Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX (X) taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 25.10.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud XX (X) kanda.
4.Rahuldada osaliselt Hooneühistu Kuramaa menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
Määrata Hooneühistu Kuramaa menetluskulude (lepingulise esindaja kulude) suuruseks 330 eurot.
6.Välja mõista XX-lt (X) Hooneühistu Kuramaa kasuks menetluskulud 330 eurot.
7.Jätta rahuldamata Hooneühistu Kuramaa avaldus menetluskulude (lepingulise esindaja kulude) 246 eurot kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita 1(7)
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, avaldaja) esitas 15.03.2018 Harju Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik) ja YY vastu. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikuid täitma 11.12.2017 üldkoosoleku otsust ja kohustada tagama juurdepääs garaažiboksidele nr 13 ja nr 89 aadressil Vikerlase 11 Tallinnas. Avaldajale kuulub aadressil Vikerlase 11 Tallinnas asuval kinnistul paiknevas hoones mitteeluruum nr 1, milles on 240 garaažiboksi. Avaldaja liikmed võtsid 20.06.2013 üldkoosolekul vastu otsuse hooneühistu reorganiseerimiseks korteriühistuks. Korteriühistuks reorganiseerimiseks tehtud toimingute käigus on selgunud, et hoone kohta olemasolev projektdokumentatsioon ei vasta tegelikule olukorrale. Tallinna Linnavalitsus nõuab avaldajalt ehitise auditi tegemist, s.h hoone ohutuse väljaselgitamiseks. Avaldaja liikmete 11.12.2017 üldkoosolek võttis vastu otsuse kohustada YY (valdab ja kasutab garaažiboksi nr 89) ja XX (valdab ja kasutab garaažiboksi nr 13) tagama juurdepääs eelnimetatud garaažiboksidele hiljemalt 15.01.2018, et teostada nende garaažibokside mõõdistustööd. Puudutatud isikud ei ole otsust vaidlustanud. Puudutatud isikud ei ole 11.12.2017 üldkoosoleku otsust ka neile antud täiendava tähtaja jooksul täitnud.
2.Maakohus võttis 15.06.2018 määrusega vastu avaldaja 11.06.2018 avalduse avaldusest loobumiseks YY osas ja lõpetas menetluse YY osas.
3.Puudutatud isik XX vaidleb avaldusele vastu. Nii avaldaja kui ka puudutatud isik soovivad üle minna korteriühistu vormile. Puudutatud isiku ettepanek on enne korteriühistu vormile üleminekut pöörduda hagiga kohtusse, et saada kinnistu ainuomanikuks. Kinnistu teine omanik on toime pannud pettuse ja jätnud tegemata 1. ja 2. korruse välisfassaadi kapitaalremondi. Kinnistu teisel omanikul on hüpoteeke alla 1 miljoni euro, mis võib viia uue korteriühistu pankrotti. Seega tekitaks korteriühistu vormile üleminek ligi 1 miljoni eurose kahju, sest avaldaja likvideeritakse. Puudutatud isiku eesmärk ligipääsu takistamisega on suurema kahju ärahoidmine. Avaldajal ei olnud õigust avaldusega kohtusse pöörduda, sest avaldajal on täitmata põhikirjast tulenev kohustus läbi viia aastaaruande koosolek, kus oleks tulnud kinnitada 2018. aasta tegevuskava. Tegelikkuses kuulub avaldajale 61,3%, mis on reaalosa ja kaasomand on lõpetatud. Seetõttu ei saa lähtuda üldkoosoleku otsusest, sest avaldaja lähtub valedest andmetest. Puudutatud isik märgib, et avaldaja ei ole täitnud Harju Maakohtu 18.11.2013 kohtuotsust, mis määras avaldajale kohustuse puudutatud isiku suhtes. 2(7)
Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas 25.10.2018 määrusega avalduse, kohustas puudutatud isikut täitma avaldaja üldkoosoleku 11.12.2017 otsust ja võimaldama juurdepääs garaažiboksile nr 13 aadressil Vikerlase 11 Tallinnas, et teostada garaažiboksi mõõdistustööd ehitise auditi läbiviimiseks. Maakohus jättis iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Asjas kuulub kohaldamisele hooneühistuseaduse (HÜS) § 11 lg 1 p 2 ja 3, mille alusel on ühistu liige kohustatud taluma mõjusid teiste liikmete poolt, mis jäävad hoone korrashoiu ja tavakasutuse piiridesse ja võimaldama ainukasutuses olevat hooneosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiuks. Samuti on avalduse aluseks HÜS § 18 lg 1, mis võimaldab hooneühistu likvideerimisel jagada liikmete ainukasutuses olevate hooneosadega kinnisasja korteriomanditeks ja korteriomandid võõrandada neid liikmesuse alusel kasutavatele hooneühistu liikmetele. 20.06.2013 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtub, et hooneühistu otsustati likvideerida ning jagada kinnisasi korteriomanditeks või korterihoonestusõiguseks ja võõrandada need liikmesuse alusel kasutavatele avaldaja liikmetele. Osundatud üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud ja puudutatud isik on kinnitanud kohtuistungil, et ta ei ole otsuse vastu ja soovib samuti korteriomandite moodustamist. Maakohus tuvastas, et - puudutatud isik on avaldaja liige; - avaldaja on Vikerlase 11 kaasomanik; - 20.03.2008 sõlmisid Vikerlase 11 hoone kaasomanikud ja hüpoteegipidaja MM kokkuleppe kinnistu korteriomanditeks jagamiseks, hüpoteek kustutati; - hoone III-V korrus on välja ehitamata ning hoone on ainult 2-korruseline; - 24.04.2006 võõrandas avaldaja 1/3 mõttelist osa hoonest OÜ-le Toomas ja Partnerid (tänane OÜ Vikerlase 11, pankrotis), kes kohustus välja ehitama hoone 3 ja 4 korruse 3 aasta jooksul, kuid see kohustus jäi täitmata; - Tallinna Linnavalitsuse andmetel on Vikerlase tn 11 ehitis ümber ehitatud, kuid kehtiv ehitusprojekt ümberehituste kohta puudub; - 11.12.2017 toimus avaldaja üldkoosolek, kus otsustati kohustada puudutatud isikut tagama juurdepääs tema kasutuses olevale boksile nr 13, et teostada mõõdistustöid; - puudutatud isikule edastati 19.02.2018 avaldaja 29.01.2018 nõue täita üldkoosoleku 11.12.2017 otsus hiljemalt 15.01.2018, kuid puudutatud isik ei ole seda teinud; - 11.12.2017 üldkoosoleku otsus on kehtiv ja seda pole vaidlustatud. - Harju Maakohus on 18.11.2013 teinud otsuse tsiviilasjas nr 2-12-35505, mis on menetlusosaliste kinnitusel osaliselt täitmata; puudutatud isik ei ole otsuse täitmiseks kohtutäituri poole pöördunud. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 82 lg 3 kohaselt peavad likvideerijad tegema toiminguid, mis on ühistu likvideerimiseks vajalikud, avaldaja üldkoosoleku 20.06.2013 ja 11.12.2017 otsuste alusel ja kohaliku omavalitsuse asutuste ettekirjutuste täitmiseks (Tehnilise Järelevalve Ameti 29.01.2018 ettekirjutus). Lisaks tuleneb puudutatud isiku kohustus täita üldkoosoleku otsuseid ka avaldaja põhikirjast (p 4.12.7). Ehitise auditi läbiviimine on selline toiming, mida hooneühistul tuleb teostada tagamaks hoone korrashoid. Sellise toimingu läbiviimiseks on vajalik hooneühistul ligipääsu puudutatud isiku kasutuses olevale hooneosale (garaažiboks nr 13).
3(7)
Isegi, kui avaldaja pole täitnud Harju Maakohtu 18.11.2013 otsust tsiviilasjas nr 2-12-35505, ei ole tegemist vastastikuste või omavahel seotud kohustustega, mille puhul saaks analoogiliselt võlaõigusseaduse §-ga 111 pidada puudutatud isiku keeldumist õigustatuks. Jõustunud kohtuotsuste täitmine ja sundtäitmine toimub täitemenetluseseadustikus sätestatud alustel ja korras ning puudutatud isiku mistahes muudest alustest tulenevad kohustused tuleb täita kohtulahendi täitmisest sõltumatult. Hoone teise omaniku majandustegevus ja võlgnevused ei ole seotud avaldajale kuuluva hoone osa mõõdistamisega ja ehitusprojekti nõuetele vastavusse viimisega. Hoone peab vastama projektile ja ehitusseadusele sõltumata sellest, kes on selle omanikud. Avaldaja likvideerijad on kohustatud läbi viima toimingud, mis on vajalikud likvideerimismenetluse lõpule viimiseks ja avaldaja 20.06.2013 üldkoosoleku otsuse täitmiseks. Ühistu liikmed on otsustanud ühistu likvideerida ja moodustada korteriomandid. Kohtu ette ei ole toodud ka tõendeid või asjaolusid, mis võimaldaksid tõstatada küsimuse, kas see otsus on tühine. Maakohus märgib ka, et garaažiboksi mõõdistamine on üks toimingutest hoone auditi läbiviimiseks ega too kaasa automaatselt korteriühistu ega korteriomandite tekkimist (vt ka HÜS § 18 koostoimes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 6 ja § 7). Määruskaebus
5.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 25.10.2018 määruse tühistada ja jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Kohtus ärakuulamisel on avaldaja esitanud väite, et kinnistu teise omaniku pankrotiasjas saab esitada vastuväited ja pretensioonid ALG Liising nõudele ja MM nõudele. Nende asjade positiivse lahendi korral saavutab avaldaja pankrotiasjas võlausaldajate üldkoosolekul häälteenamuse ja ostab ära väidetava pankrotivara ning kustutab kinnistusraamatust ebaõiged kanded. Siis on tee korteriühistu loomiseks vaba. Tegelikult lasid avaldaja likvideerijad avaldaja üldkoosolekul 28.01.2019 vastu võtta otsuse, et avaldaja loobub oma nõuetest pankrotimenetluses ja loobub pretensioonidest ALG Liisingu nõudele. Sellisel juhul on korteriühistu vormile üleminek nonsenss ja ei ole vaja bokse üle mõõta. Sellisel juhul läheks pankrotivara omandaja üle korteriühistuks. Tekiks ühine korteriühistu koos ühise juhatusega ja ühise arveldusarvega. Selline olukord viiks avaldaja pankrotti. Seega ei ole puudutatud isiku tegevus õigusvastane, sest see on vajalik ohu tõrjumiseks. Puudutatud isik viitab MTÜS §-le 45 lg 4, mille kohaselt likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud mittetulundusühingu likvideerimiseks. Puudutatud isik pöördus kohtuotsuse asjas nr 2-12-35505 täitmiseks kohtutäituri poole. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja üldkoosoleku 20.06.2013 ja 11.12.2017 otsused on tühised, sest need on vastu võetud laimu ja väärinformatsiooni õhkkonnas. Puudutatud isik kahtlustab, et likvideerijad soovivad korteriühistu vormile üle minna enne probleemi lahendamist kinnistu teise omanikuga. Puudutatud isik taotleb asja lahendamist istungil. Menetluse edasine käik
6.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4(7)
8.Avaldaja esitas kohtule 06.09.2019 menetluskulude nimekirja. Puudutatud isik esitas 12.09.2019 seisukoha avaldaja menetluskulude nimekirja kohta, milles puudutatud isik vaidleb menetluskuludele vastu. Ringkonnakohtu põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Ringkonnakohus istungi korraldamiseks vajadust ei näe. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Menetlusosalised on isiklikult ära kuulatud maakohtus ning täiendava istungi korraldamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik.
11.Määruskaebuse väidete kohaselt on avaldaja väitnud kohtus ärakuulamisel üht, kuid tegutsenud teisiti – nimelt loobunud pankrotimenetluses pretensioonidest ALG Liisingu nõudele. Eeltoodud etteheited puudutavad avaldaja toiminguid pankrotimenetluses, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
12.Iseenesest õige on kaebaja väide, mille kohaselt likvideerijad võivad teha ainult mittetulundusühingu likvideerimiseks vajalikke tehinguid (MTÜS § 45 lg 4). Samas ei tulene vaidluse asjaoludest, et likvideerijad oleks teinud muid tehinguid. Otsuse, millega nõutakse hagejalt kohustuse täitmist, on teinud avaldaja üldkoosolek.
13.Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja üldkoosoleku 20.06.2013 ja 11.12.2017 otsused on tühised, sest need on vastu võetud laimu ja väärinformatsiooni õhkkonnas. Mittetulundusühingu seaduse § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Avaldaja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaks pidada üldkoosolekute otsuseid tühisteks.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab määruskaebuse rahuldamata.
ringkonnakohus
maakohtu
määruse
muutmata
ja
15.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lgst 1 tulenevalt puudutatud isiku kanda.
Menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Maakohtu määrusega tutvumine on põhjendatud 1 tunni ulatuses, esindatavale määruse selgitamine on põhjendatud 0,25 tunni ulatuses, tutvumine määruskaebusega 0,25 tunni ulatuses, vastuse koostamine kaebusele 1 tunni ulatuses, esindatavaga vastuse arutamine 0,25 tunni ulatuses. Kokku on lepingulise esindaja kulud põhjendatud 2,75 tunni ulatuses. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse tehtud toiminguid, esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning asjaolu, et avaldaja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi. Maakohtu 25.10.2018 kohtumääruse maht on kokku 8 lehte (sh kohtu põhjendused 4 lehte), määruskaebuse maht on 2 lehte ja vastus määruskaebusele on 2 lehte, seega ei olnud määruskaebemenetlus mahukas. Samuti ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega. Samuti võtab ringkonnakohus arvesse, et avaldaja lepinguline esindaja on menetluse kestel asja materjalidega tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundanud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (sh käibemaks). Avaldaja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313). Ringkonnakohus on seiskohal, et käesolevas asjas tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus lähtub seega avaldaja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tunnitasust 120 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on menetluskulud koos käibemaksuga. Seega on avaldaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks kokku 330 eurot (2,75 tundi*120 eurot=330 eurot) ja nimetatud summa kuulub väljamõistmisele puudutatud isikult avaldaja kasuks. Ringkonnakohus jätab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 246 euro ulatuses.
17.Järgnevalt vastab ringkonnakohus puudutatud isiku vastuväidetele menetluskulude nimekirja osas. Puudutatud isik märgib, et menetluskulude aruande juures puudub juriidilise teenuse osutamise leping õigusbüroo ja avaldaja vahel. Samuti puudub panga väljavõte selle kohta, et avaldaja oleks juriidilise teenuse eest raha üle kandnud. Puudutatud isik on seisukohal, et menetluskulude aruandel peab olema avaldaja juhtorgani allkiri. Lisatud on käibemaks aga avaldaja pole käibemaksukohuslane. Ringkonnakohus selgitab, et toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja esindajal volitus esindamiseks, samuti on kohtule esitatud esindaja diplom (tl 164, 165). Seega vastab avaldaja lepinguline esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Seetõttu ei pidanud avaldaja kohtule esitama õigusabiteenuse osutamise kohta lepingut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama (TsMS § 176 lg 6 viimane lause). Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingud teinud ja kulusid kandnud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus
6(7)
vajalikuks menetluskulusid tõendavaid dokumente nõuda. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et menetluskulude aruandel peab olema avaldaja juhtorgani allkiri. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mis nähtub ka äriregistrist. Seetõttu kuuluvad menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg 6 hüvitamisele koos käibemaksuga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.