Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) avaldus J O (O) kohustamiseks hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) liikmete 11.12.2017 üldkoosoleku otsuse täitmiseks ja juurdepääsu saamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot Avaldaja: Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood 80075555, asukoht Vikerlase tn 11, 13615 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Jüri Asari (isikukood 35506110332, Osaühing Jüri Asari õigusbüroo INVICTUS, e-post [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Puudutatud isik: J O (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost xxxx). 20.09.2018 ärakuulamisel, osalesid avaldaja lepinguline esindaja Suido Västra (volitus kuni 25.09.2018) ja puudutatud isik J O.
RESOLUTSIOON
Avaldus rahuldada. Kohustada J O (isikukood xxxx) täitma Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood 80075555) üldkoosoleku 11.12.2017 otsust ja kohustada J O võimaldama juurdepääs garaažiboksile nr xxxx aadressil xxxx, et teostada garaažiboksi mõõdistustööd ehitise auditi läbiviimiseks. Jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.
2-18-4060 Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Menetluse käik
1.Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, avaldaja/akronüüm HÜK) esitas 15.03.2018 Harju Maakohtule avalduse J O (O, puudutatud isik I, edaspidi lühendamise eesmärgil ka kui J.O) ja J P (puudutatud isik II, edaspidi lühendamise eesmärgil ka kui J.P) kohustamiseks HÜK liikmete 11.12.2017 üldkoosoleku otsuse täitmiseks ja juurdepääsu saamiseks.
2.Kohus jättis 16.03.2018 määrusega (t lk 58-59) avalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (avalduselt tasutud vähem riigilõivu). Avaldaja kõrvaldas puudused 20.03.2018 (t lk 61-67). Kohus võttis avalduse 21.03.2018 määrusega (t lk 68-69) menetlusse, kaasas puudutatud isikud ja küsis kirjalikku vastust avaldusele.
3.J.O vastas kohtule 10.04.2018 (T lk 73-77) ja J.P 18.04.2018 (t lk 113, eestikeelne vastus lk 119).
4.J.O esitas oma täiendava seisukoha 02.05.2018 (t lk 120-121).
5.14.05.2018 tegi kohus pooltele ettepaneku lahendada vaidlus kompromissi teel ja andis kompromissläbirääkimiste pidamiseks tähtaja kuni 25.05.2018 (t lk 126-127).
6.J.P teatas 23.05.2018 e-kirjaga maakohtule, et menetlus tema osas tuleb lõpetada, kuna ta on avaldaja nõude täitnud (t lk 122).
7.J.O esitas oma täiendava seisukoha 25.05.2018 (t lk 123-124) koos kompromissettepanekuga (korduv).
9.HÜK esitas 11.06.2018 avalduse menetluse osaliseks lõpetamiseks J.P suhtes, kuna J.P on HÜK nõude menetluse ajal täitnud (t lk 128). Pooled ei nõudnud vastastikku menetluskulude hüvitamist (t lk 130).
10.Harju Maakohus lõpetas 15.06.2018 määrusega menetluse J.P suhtes loobumise vastuvõtmisega ning pikendas kompromissiläbirääkimiste tähtaega kuni 05.07.2018 (t lk 132133).
11.Avaldaja teatas 09.08.2018 maakohtule, et menetlusosalised kokkuleppele ei jõudnud (t lk 137).
12.Kohus kuulas menetlusosalised ära 20.09.2018 kohtuistungil (t lk 143-144). Kohus määras veelkord täiendava tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks kuni 08.10.2018.
13.J.O esitas oma täiendavad seisukohad veel 19.09.2018 ja 08.10.2018.
14.Avaldaja esitas 20.09.2018 menetluskulude nimekirja (enne kohtuistungit) ja teatas 08.10.2018, et menetlusosalised kokkuleppele ei jõudnud. Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud
15.Kuna vastavalt Harju Maakohtu 15.06.2018 määrusele on menetlus J.P osas lõppenud, siis lahendab kohus käesolevaga HÜK nõude J.O suhtes (vt ka t lk 132-133).
2-18-4060
16.Avaldaja palub kohustada HÜK liiget J.O-d täitma HÜK liikmete 11.12.2017 üldkoosoleku otsust ja kohustada J.O-d tagama juurdepääs garaažiboksile nr xxxx aadressil xxxx, et teostada garaažiboksi mõõdistustööd xxxx asuvast ehitisest avaldajale kuuluva kaasomandi osale, mille hulka kuulub mitteeluruum nr 1 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx), ehitise auditi läbiviimiseks.
17.Avaldaja on toonud avalduse aluseks esile järgmised asjaolud: Avalduse eesmärk on saada sundtäidetav kohtulahend juurdepääsuks hooneühistu liikme kasutuses olevale garaažiboksile eesmärgiga see mõõdistada. Mõõdistamine on vajalik garaažiboksidest korteriomandite moodustamiseks ja hooneühistu korteriühistuks ümberkujundamiseks. Tallinna Linnavalitsus ilma ehitise auditi läbiviimiseta korteriomandite moodustamiseks vajalikku nõusolekut ei anna. Garaažiboksidesse juurdepääsu nõude aluseks on HÜK liikmete 11.12.2017 üldkoosoleku otsus, mida boksi kasutaja J.O ei ole talle otsusega antud tähtajaks täitnud. Avaldajale kuulub xxxx asuvast kinnistust koos selle oluliste osadega (garaažihoone, tehnorajatised) 2/3 suurune mõtteline osa, s.t kaasomand (avaldaja põhikirja punkt 1.4.). Samuti kuulub avaldajale aadressil xxxx asuval kinnistul paiknevas hoonest mitteeluruum nr xxxx üldpinnaga 5 698,20 m2 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 23923001), milles on 240 garaažiboksi. HÜK liikmed võtsid 20.06.2013 üldkoosolekul vastu otsuse hooneühistu reorganiseerimiseks korteriühistuks. Korteriühistuks reorganiseerimiseks tehtud toimingute käigus on selgunud, et: 1) hoone kohta olemasolev projekt-dokumentatsioon ei vasta tegelikule olukorrale, 2) Tallinna Linnavalitsus nõuab avaldajalt ehitise auditi tegemist s.h hoone ohutuse väljaselgitamiseks, 3) kõikide garaažibokside ülevaatust, mõõdistamist ei ole auditi tegemiseks olnud seni võimalik läbi viia ja avaldaja on sunnitud selleks pöörduma oma liikmete vastu kohtusse üldkoosoleku otsuse täitmise nõude maksma panemiseks. Avaldaja liikmete 11.12.2017 üldkoosolek võttis vastu otsuse kohustada hooneühistu liiget J.O-d (valdab ja kasutab garaažiboksi nr xxxx) tagama juurdepääs eelnimetatud garaažiboksile hiljemalt 15.01.2018, et teostada garaažiboksi mõõdistustööd. Otsus on kehtiv ja kuulub täitmisele. J.O ei ole otsust täitnud.
18.Avaldaja selgitas 20.09.2018 toimunud ärakuulamisel kohtule järgmist: Kinnistu on kaasomandis, sellel kinnistul on kaks korteriomandit. 2008. aastal oli riik nõus kinnistusraamatusse kandma korteriomandi, mis reaalselt tähendab garaaži kooperatiiv katust, ülejäänud mõtteline osa on avaldaja osa kaasomandist. Eesmärk oli, et hoonele ehitatakse peale kaks korrust (70 korterit). Neid korruseid ei ole ehitatud, sest ehitusbuum sai läbi ja kuna ühistu liige J O suutis halduskohtus ehitusloa uuesti läbivaatamisele saata ja ehitusluba tunnistati 2016 kohtu poolt kehtetuks. Ja see oli õige, et J O nii tegi, tunnustame seda. Kaasomanik on pankrotis, pankrotihaldur tegeleb teise korteriomandi ehk katuse müügiga. Müügihind on hetkel 700 000 eurot. 2008. aastal tekkinud idee realiseerimiseks on pankrotis teine korteriomanik võtnud laenu, katusele on seatud hüpoteek. Kuna aga idee ei realiseerunud, siis laenu tagasi maksta ei suudetud. Seda võlga J.O kardabki ning seetõttu juurdepääsu ei võimalda. Praegune müügihind on eelkõige sellest võlasummast tingitud. See pole kaugeltki reaalne müügihind. Nõuete kaitsmisel esitati nõudeid kogusummas 715,000 eurot. Kuna Tallinna linn ei ole pärast 2016 nõustunud uut ehitusluba välja andma, siis hetke seisuga on täiesti tõenäoline, et
2-18-4060 selle katuse müügihind langeb sadu kordi aasta või pooleteise jooksul. Siis tekib ka ühistul võimalus see omandada. See ongi ühistu kaugem eesmärk – saada katuse omanikuks. Hooneühistu on nõudeavalduse selles pankrotiasjas esitanud ja teistele nõuetele vastu vaielnud. Avaldaja leiab, et teised nõuded pankrotiasjas langevad ära. See võib selguda aasta pärast või kolme aasta pärast, oleneb kui kiiresti kohus asja läbi vaatab. Korteriühistu loomiseni läheb veel palju toiminguid ja aega, boksi mõõdistamise tagajärjel ei muutu veel midagi. Korteriühistut ei saa teha ilma, et kõik 240 ühistu liiget tuleksid notari juurde allkirju andma. Üks võimalik meelemuutus ühistu liikmetel seoses sellega, kas ikkagi 2018 korteriühistu asutamiseks vajalike toimingutega lõpuni minna või jääda ootama, on pankrotis teise kaasomaniku vastu esitatud nõuete kaitsmise kohtuasjade käik. Mõõdistamisega veel korteriühistut ei looda. Korteriühistu moodustamine on kõigi huvides ja kõige lihtsam viis hoonele peale ehitamist ise otsustada. Sellisel juhul peaksid kõik 240 korteriomaniku olema nõus. Projektis oli 70 korterit, aga üheski registris seda ei ole. Registris on üks reaalosa, milleks on tegelikult katus. Puudutatud isiku I seisukoht avalduse osas
19.J.O vaidleb avaldusele vastu ja on toonud esile järgmised vastuväited: J.O on nõus korteriühistu moodustamisega, kuid enne tuleb pöörduda kohtusse hagiga, et saada kinnistu ainuomanikuks. Kinnistu teine omanik on hooneühistut varasemalt petnud ja pole vastavalt ostu-müügilepingule teostanud esimese ja teise korruse välisfassaadi kapitaalremonti. Kui teha teise omanikuga korteriühistu, siis see võib viia uue korteriühistu pankrotini (teisel omanikul hüpoteek väärtuses ligi miljon eurot). Sellisel juhul ei saaks teiselt omanikult nõuda sisse kahju, kuna avaldaja likvideeritakse. Seega soovib J.O oma tegevusega hoida ära suuremat kahju. Avaldajal polnud õigust pöörduda kohtusse, kuna avaldajal on täitmata põhikirjast tulenev kohustus viia läbi aastaaruande koosolek. Seal oleks tulnud kinnitada ka 2018. aasta tegevuskava. Selline koosolek tuli läbi viia ühe kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates. Seega 20018. aasta jaanuari kuu jooksul. Seega on avaldus esitatud põhikirja nõudeid rikkudes. Lisaks heidab J.O avaldajale ette, et HÜK pole täitnud Harju Maakohtu 18.11.2013 kohtuotsust, mis määras HÜK kohustuse J.O suhtes ja seega pole avaldajal õigust saada abi kohtusse pöördumiseks. Avaldaja ei ole vastanud J.O e-kirjadele. Hoonel xxxx on ainult kaks korrust. Notariaallepingu kohaselt on hoonel aga viis korrust. Kuna olukord on muutunud, siis ei saa lähtuda HÜK otsusest ja see otsus ei väljenda hooneühistu liikmete tahet. Ühistu liikmed ei ole nõus korteriühistu moodustamist teise kinnistu omanikuga. Avaldajale kuulub 61,3 % kaasomandist ning tegemist on reaalosaga. Kuna avaldaja pole aru saanud tegelikust olukorrast hooneühistus ja lähtub valedest andmetest, siis ei saa avaldusest lähtuda. Avaldaja 11.12.2017 korduskoosoleku otsuses on õigustühised. J.O vaidleb vastu avaldaja esitatud tõenditele. Ärakuulamisel avaldas J.O, et registrites on kirjas, et teisele omanikule kuulub kolmas, neljas ja viies korrus, aga neid ei ole. Kui haldur pani vara müüki, siis müügikuulutuses
2-18-4060 oli kirjas, et pannakse müüki mõtteline osa. Korteriühistu moodustamise korral jätkub nn katuseomaniku poolt tänase ühistu liikmete petmine. J.O selja taga on kümned ühistu liikmed, kes paluvad kohtus kaitsta ka nende huve. 70 korterit ei ole õige arv, 120 korterit kuulub kaasomanikule registrite järgi. Ühistu üldkoosoleku otsuseid J.O vaidlustanud ei ole. Täituri poole ei ole J.O kohtuotsuse täitmiseks pöördunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus vaatas läbi esitatud avalduse ja vastuse sellele, analüüsis menetlusosaliste väited ja esitatud tõendeid nende kogumis, kuulas ära asjaosalised ning asub seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada.
21.Kohus lahendab avalduse TsMS § 475 lg 2 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
22.Avaldus on esitatud põhjusel, et HÜK soovib talle kuuluvas, kuid J.O kasutusse antud garaažiboksis teostada mõõdistustöid, aga J.O ei anna selleks nõusolekut ega juurdepääsu. HÜK põhjendab mõõdistamisvajadust sellega, et hoone suhtes on vaja läbi viia audit – hoone ei vasta projektile, kuna seda on kohase ehitusprojektita ümber ehitatud ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet on teinud ühistule ettekirjutuse auditi läbiviimiseks. Hoone on vaja projektiga kooskõlla viia selleks, et olemasolevate garaažibokside baasil jagada kinnistu korteriomanditeks ning anda korteriomandid boksi kasutanud liikmete omandisse. J.O vastuseis sellele tegevusele tuleneb kohtule esitatu alusel sellest, et J.O oli varasemalt HÜK juhatuse liige ning puutus järjepidevalt kokku hoone teise omanikuga seotud probleemide ja kohtuvaidlustega. Sellest tulenevalt ei soovi J.O korteriühistu tekkimist selliselt, et korteriühistu üheks liikmeks saab hoone teine omanik. Viimane on pankrotis, pankrotimenetlus kestab ning hoone teisel omanikul on suured võlad. Lisaks peab J.O avaldaja poolt talle nõudmiste esitamist põhjendamatuks ka seetõttu, et avaldaja ise pole täitnud oma kohustusi J.O ees – nimelt on senini avaldaja poolt täitmata Harju Maakohtu 18.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-35505.
23.Avalduse aluseks saab kohtu hinnangul olla hooneühistuseaduse (HÜS) § 11 lg 1 p 2 ja 3, mille alusel on ühistu liige kohustatud taluma mõjusid teiste liikmete poolt, mis jäävad hoone korrashoiu ja tavakasutuse piiridesse ja võimaldama ainukasutuses olevat hooneosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiuks. Samuti on avalduse aluseks HÜS § 18 lg 1, mis võimaldab hooneühistu likvideerimisel jagada liikmete ainukasutuses olevate hooneosadega kinnisasja korteriomanditeks ja korteriomandid võõrandada neid liikmesuse alusel kasutavatele hooneühistu liikmetele. Kohtule on esitatud 20.06.2013 toiminud HÜK üldkoosoleku (eelpool ja edaspidi lühendamise huvides ka ÜK) protokoll, mille kohaselt otsustati hooneühistu likvideerida ning jagada kinnisasi korteriomanditeks või korterihoonestusõiguseks ja võõrandada need liikmesuse alusel kasutavatele HÜK liikmetele (t lk 6-7). Osundatud ÜK otsust ei ole vaidlustatud ja J.O on kinnitanud kohtuistungil, et ta ei ole otsuse vastu ja soovib samuti korteriomandite moodustamist.
2-18-4060
24.Kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks veel järgmised kohtu ette toodud asjaolud: Korteriomand registriosanumbriga xxxx (korter nr xxxx) asukohaga xxxx kuulub avaldajale (katastritunnus xxxx). Sama katastritunnusega ja asukohaga asub korteriomand registriosanumbriga xxxx (korter nr xxxx) ja kuulub xxxx (pankrotis, registrikood xxxx, endine nimi osaühing xxxx); t lk 5 ja 51. HÜK kohta äriregistris avatud kaardi kohaselt on ühistul 325 liige, ja J.O on avaldaja liige (t lk 52-57); 20.03.2008 sõlmiti xxxx hoone 1/3 kaasomandi omaniku OÜ xxxx (praegune OÜ xxxx, pankrotis), hoone 2/3 omaniku HÜK ja hüpoteegipidaja T M poolt kokkulepe kinnistu korteriomanditeks jagamiseks (t lk 91-96), millega lepiti kokku, et 1 ja 2 korrusel paiknev garaaž (üldpind 5 698,2m2) saab mitteeluruumiks nr 1 ja 3-5 korrus saab mitteeluruumiks nr 2 (üldpinnaga 3 599m2), hüpoteek kustutati. Menetlusosaliste poolt kohtus antud selgituste kohaselt on 3-5 korrus tegelikkuses välja ehitamata ning hoone on ainult 2-korruseline. 24.04.2006 sõlmitud kinnistu müügilepingu (t lk 78-90) kohaselt HÜK müüs 1/3 mõttelist osa hoonest hinnaga 600 000 EEK OÜ-le xxxx (tänane OÜ xxxx, pankrotis), kes kohustus välja ehitama hoone xxxx ja xxxx korruse (p 5) 3 a jooksul. Menetlusosalised kinnitavad, et see kohustus on täitmata. -
Tallinna Linnavalitsuse andmetel on xxxx ehitis ümber ehitatud, kuid kehtiv ehitusprojekt ümberehituste kohta puudub (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti spetsialisti 20.10.2017 e-kiri HÜK esindajale, t lk 9).
11.12.2017 toimus HÜK ÜK, mille protokolli kohaselt otsustati kohustada J.O-d tagama juurdepääs tema kasutuses olevale boksile nr xxxx, et teostada mõõdistustöid (t lk 2930). 11.12.2017 ÜK-l osalejate nimekirja kohaselt võttis koosolekust osa (sõnavõtuga) ka J.O (t lk 20-26). J.O ei ole seda eitanud. J.O-le on 19.02.2018 edastatud HÜK 29.01.2018 nõue täita ÜK 11.12.2017 otsus (t lk 12, 15). Kuna J.O on ise 11.12.2017 koosolekul osalenud ja HÜK nõue ÜK otsuse täitmiseks on talle edastatud väljastusteatega, siis on alusetud J.O vastuväited, et ta pole HÜK nõuet saanud. ÜK otsus on kehtiv ja seda pole vaidlustatud. Nõue tuli täita hiljemalt 15.01.2018, kuid on täitmata tänaseni. -
Harju Maakohus on 18.11.2013 teinud otsuse tsiviilasjas nr 2-12-35505 (t lk 97-102), mis on menetlusosaliste kinnistusel osaliselt täitmata. Samas ei ole J.O otsuse täitmiseks kohtutäituri poole pöördunud. Tehnilise Järelevalve Ameti 29.01.2018 ettekirjutus kohustab HÜK-d läbi viima ehitise erakorralise auditi (t lk 109-112).
25.Avaldaja nõue kuulub rahuldamisele HÜS § 11 lg 1 p 2 ja 3 alusel, tulundusühistuseaduse (TÜS) § 82 lg 3 alusel, mille kohaselt likvideerijad peavad tegema toiminguid, mis on ühistu likvideerimiseks vajalikud, HÜK ÜK 20.06.2013 ja 11.12.2017 otsuste alusel ja kohaliku omavalitsuse asutuste ettekirjutuste täitmiseks (Tehnilise Järelevalve Ameti 29.01.2018 ettekirjutus). Lisaks tuleneb avaldaja õigus nõuda juurdepääsu ka HÜK põhikirjast.
2-18-4060
26.Hooneühistu põhikirja punkti 4.12. kohaselt ühistu liikmetele täiendavate rahaliste ja mitterahaliste, nt tööde tegemise, kohustuste paneku üle otsustab üldkoosolek või juhatus. Lisaks on hooneühistu liige kohustatud võimaldama ainukasutuses olevat hooneosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiuks (p 4.12.3.) ja täitma muid käesolevast põhikirjast, seadusest, tulenevaid kohustusi, samuti üldkoosoleku või juhatuse poolt vastu võetud seaduslikke otsuseid (p 4.12.7.).
27.Hooneühistu põhikirja kohaselt toimub hooneühistu juhtimine üldkoosoleku kaudu. Seega on hooneühistu vastuvõetud otsuses kohustuslikud täitmiseks.
28.Käesoleval juhul palub avaldaja kohustada J.O-d täitma 11.12.2017.a otsust. Viidatud otsus on kehtiv ja seda pole vaidlustatud.
29.Hooneühistu liikmed otsustasid 11.12.2017 üldkoosolekult (otsus nr 1) kohustada hooneühistu liiget J O (valdab ja kasutab garaažiboksi nr xxxx) tagama juurdepääs eelnimetatud garaažiboksile hiljemalt 15.01.2018, et teostada garaažiboksi mõõdistustööd. Hooneühistu esitab nende isikute vastu hagi, kes ei võimalda juurdepääsu nende valduses ja kasutuses olevatele garaažiboksidele mõõdistustöödeks ја/võі ehitise seisukorra väljaselgitamise eesmargil auditi läbiviimiseks.
30.Ehitise auditi eesmärk on tõendada ehitise nõuetele vastavust ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang (ehitusseadustik § 18 lg 1 esimene lause). Ehitise auditi tegemise korra (Majandus- ja taristuministri 24.09.2015 vastuvõetud määrus nr 116) § 2 lg 1, lg 2 ja lg 3 esimene lause näevad ette, et ehitise auditi käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut või ehitise osa koosmõjus ehitise kui tervikuga vastavalt ehitise auditi lähteülesandele. Ehitise auditi tellija tagab vajalikud tingimused ehitise auditiks, sealhulgas teeb ehitise auditi tegijale kättesaadavaks ehitise auditiks vajalikud dokumendid ja andmed ning tagab juurdepääsu ehitisele ja selle osadele. Ehitise auditi lähteülesande koostab tellija, asjakohasel juhul koostöös auditit tegeva isikuga.
31.Eeltoodu alusel saab kohtu hinnangul tõlgendada, et ehitise auditi läbiviimine on selline toiming, mida hooneühistul tuleb teostada tagamaks hoone korrashoid. Sellise toimingu läbiviimiseks on vajalik hooneühistul ligipääsu J.O kasutuses olevale hooneosale (garaažiboks nr xxxx).
32.Kohtu hinnangul J.O esitatud vastuväited ei anna alust ligipääsu mitteandmiseks ja avalduse rahuldamata jätmiseks. Võib olla õige, et avaldajal on J.O suhtes täitmata Harju Maakohtu 18.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-35505, kuid tegemist ei ole vastastikuste või omavahel seotud kohustustega, mille puhul saaks analoogiliselt võlaõigusseaduse §-ga 111 pidada J.O keeldumist õigustatuks. Jõustunud kohtuotsuste täitmine ja sundtäitmine toimub täitemenetluseseadustikus sätestatud alustel ja korras ning J.O mistahes muudest alustest tulenevad kohustused tuleb täita kohtulahendi täitmisest sõltumatult. Samuti ei anna garaažiboksi mõõdistamisest keeldumiseks alust see, et hoonel on ka teine omanik, kelle suhtes on käimas pankrotimenetlus. Hoone teise omaniku majandustegevus ja võlgnevused ei ole seotud avaldajale kuuluva hoone osa mõõdistamisega ja ehitusprojekti nõuetele vastavusse viimisega. Hoone peab vastama projektile ja ehitusseadusele sõltumata sellest, kes on selle omanikud. Lisaks leiab kohus, et avaldaja likvideerijad on kohustatud läbi viima toimingud, mis on vajalikud likvideerimismenetluse lõpule viimiseks ja avaldaja 20.06.2013 ÜK otsuse täitmiseks. Ühistu liikmed on otsustanud ühistu likvideerida ja moodustada korteriomandid. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid või asjaolusid, mis kinnitaksid, et see otsus on liikmete poolt
2-18-4060 ümber vaadatud vms. Kohtu ette ei ole toodud ka tõendeid või asjaolusid, mis võimaldaksid tõstatada küsimuse, kas see otsus on tühine. Vastupidi - J.O on kinnitanud, et ka tema soov on hooneühistu lõpetada ja jagada asi korteriomanditeks. Kohus märgib ka, et garaažiboksi mõõdistamine on üks toimingutest hoone auditi läbiviimiseks ega too kaasa automaatselt korteriühistu ega korteriomandite tekkimist (vt ka HÜS § 18 koostoimes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 6 ja § 7).
33.Eeltoodu alusel kuulub avaldus rahuldamisele.
34.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millest ei selgu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid: HÜK 29.02.2012 ÜK protokoll (t lk 106 jj). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Asja menetlenud kohtul tuleb menetlust lõpetavas määruses märkida ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
36.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel samuti avaldaja enda kanda. Kohus selgitab, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (vt ka RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda.
37.Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus määrata menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kohtu täiendavad selgitused
38.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot.
39.TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.