Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3) Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb GP-l, VR-l, OR-l ja AV-l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4) Jätta rahuldamata NS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 2 590 euro osas maakohtus. 5) Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja GP-lt 2 042,3 eurot, VR-lt 2 042,3 eurot, OR-lt 2 042,3 eurot ja AV-lt 2 042,3 eurot NS kasuks seoses NS menetluskuludega ringkonnakohtus. 6) Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb GP-l, VR-l, OR-l ja AV-l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7) Jätta rahuldamata NS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 5 333,14 euro osas ringkonnakohtus. 8) Rahuldada GP, VR, OR ja AV taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks. 9) Tagastada GP-le, VR-le, OR-le ja AV-le hagi tagamise tagatis summas 12 500 eurot ning kanda see VR arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik

Kostja II kulutas perioodil 24.05.2016-08.06.2016 hagiavaldusele vastuse koostamisega seonduvatele õigusabitoimingutele 14 tundi. Kostjat II esindasid v-adv Meelis Masso ja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk. Maakohtu hinnangul ei olnud vaidlus keskmisest mahukam ja ajakulukam, mis oleks tinginud kahe esindaja kasutamise vajaduse. Asja ei muutnud keeruliseks see, et hagejaid oli kokku neli ja laenulepinguid viis. Mõistlik oli hüvitada kostja II lepinguliste esindajate kulud, mis üksteist ei dubleerinud. Vastus, mille esindajad nimetatud ajaperioodil koostasid, oli kümme lehekülge pikk (sisuline osa ca viis lehekülge). Selles esitati vastused kohtu küsimustele, taotleti menetluskulude katteks tagatise andmist ja selgitati tagatise suurust. Vastuse sisu ja mahtu arvestades, oli nimetatud dokumendi koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 tundi. Vastuse koostamiseks ei pidanud kostja II esindajad tutvuma välismaa õigusega ega väga harva esinevas küsimuses tehtud kohtupraktikaga. Täiel määral oli põhjendamatu ajakulu vastuse edastamiseks kohtule läbi e-toimiku. Tutvumiseks kostja I 27.06.2016 vastusega kostja II taotlusele menetluskulude katteks tagatise määramisel, ei saanud kostja II esindajatel kuluda enam kui 0,5 tundi. Vastus oli kolm lehekülge pikk, millest sisuline osa oli ca üks lehekülg. Hagejate kohustust hüvitada kostja II põhjendatud menetluskulud, ei olnud piiratud toimingutega, mis teostati seonduvalt hageja toimingutega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegid kostja II esindajad 19.06.2016 päringu Maksu- ja Tolliametile hagejate varalise seisu kohta, millele kulus väidetavalt 2,5 tundi. Kohtule vastavat päringut ei esitatud. Kohus pidas päringu koostamise põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Lisaks tõlkisid kostja II esindajad 22.09.2016 JS vastuse eesti keelde, milleks kulus 1 tund. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Kohane ei olnud rakendada dokumendi tõlkimisele sama tunnihinda, mis õigusteenuse osutamisele. Põhjendatud oli rakendada tõlkimisele tunnihinda 50 eurot. Põhjendatud ajakulu oli 1 tund. Kostja II poolt 26.09.2016 hagile täiendava vastuse koostamise ajakulu 2 tundi oli täiel määral põhjendatud. Kostja II esindajate poolt 13.10.2016 sooritatud õigusabitoimingu põhjendatud ajakulu oli 1 tund. Sellest 0,5 tundi oli põhjendatud ajakulu hagejate 12.10.2016 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja 0,5 tundi kostja I 12.10.2016 menetlusdokumendiga tutvumiseks, arvestades dokumentide mahtu. Kostja II esindajad töötasid 17.02.2017 läbi materjalid, mille hagejad ja kostja I esitasid 14.02.2017. Kuivõrd kostja II esindajad üksnes tutvusid materjalidega ja enda arvamust kohtule ei esitanud ning dokumendid ei olnud kuigi mahukad, ei olnud põhjendatud ajakulu dokumentidega tutvumisele 3 tundi, vaid 1 tund. Perioodil 19.04.2017-26.04.2017 koostasid kostja II esindajad menetlusdokumendi, milles esitasid seisukohad, taotlused ja vastuväite kohtu tegevusele. Selleks kulus menetluskulude nimekirja kohaselt 8,5 tundi. Menetlusdokumendi pikkus oli 10 lehekülge, seejuures sisulist osa oli 7,5 lehekülge. Dokumendis tõi kostja II esile menetluskäigu ja kordas üle poolte varasemad seisukohad. Mõistlik ajakulu sellise dokumendi koostamiseks oli 4 tundi. Täiel määral oli põhjendamatu ajakulu vastuse edastamiseks kohtule läbi e-toimiku. 27.04.2017 valmistus kostja II esindaja kohtuistungiks ja osales sellel 28.04.2017. Kuivõrd kohtuistung kestis 1,25 tundi, oli kohtuistungile kulunud põhjendatud aeg 1,25 tundi. Kohtuistungil osales kostja II esindaja v-adv M. Masso. Eraldi kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu kohus hagejatelt väljamõistmiseks põhjendatuks ei pidanud. Kostjal II oli

professionaalne esindus, kes pidi menetluse käigu ja poolte seisukohtadega olema järjepidevalt kursis. Kostjale II osutati õigusabi tunnihinnaga 132 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodud tunnitasu suurus oli mõistlik ja põhjendatud. Kokku oli kostja II lepinguliste esindajate mõistlike kulude suurus maakohtus 2 063 eurot [(15,25 x 132) + (1 x 50)]. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 otsusele tulid kostja II menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades, mis tegi iga hageja kohta 515,75 eurot. Kostja II taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks tuli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 järgi rahuldada.

toimus 20.03.2018 kohtuistung, mis algas kell 10.20 ja lõppes 12.54, s.t kohtuistung kestis 2,57 tundi. Seega oli kohtuistungile kulunud põhjendatud aeg 2,57 tundi mõlema esindaja kohta, sest mõlemad esindajad osalesid kohtuistungil. Eraldi kohtuistungi ettevalmistamise, asja materjalidega tutvumise ja kliendiga konsulteerimise ajakulu väljamõistmist hagejatelt kohus põhjendatuks ei pidanud, sest kostjat II esindasid kaks professionaalset vandeadvokaati, kes pidid menetluse käigu ja poolte seisukohtadega olema järjepidevalt kursis. Kokku oli kõnealusel arvel märgitud põhjendatud ajakulu 5,14 tundi, s.o 2,57 tundi v-adv A. Pilve osas ja 2,57 tundi v-adv A. Aabi osas. Arvel nr 20180833 märgitud põhjendatud kostja II esindajate ajakulu hagejate 17.04.2018 taotlusega tutvumiseks oli kummagi esindaja kohta 0,17 tundi. Lisaks kulus esindajatel kokku 3,17 tundi 23.05.2018 seisukoha koostamiseks, mis oli täiel määral põhjendatud. Kokku oli kõnealusel arvel märgitud põhjendatud ajakulu 3,51 tundi (3,75 tunnist), s.o 0,57 tundi v-adv A. Pilve osas ja 2,94 tundi v-adv A. Aabi osas. Arvest nr 20180887 nähtuvalt kulus kostja II esindajatel kohtuistungiks ettevalmistamisele ja osalemisele kokku 5 tundi. Kohtu hinnangul oli sellest põhjendatud 1 tund kummagi esindaja kohta kohtuistungil osalemisele. Kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu ei olnud põhjendatud, sest esindajad pidid olema asjaga jooksvalt kursis. Kostjale II osutas v-adv A. Pilv õigusabi tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta) ja v-adv A. Aab tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta). Mõlemad määrad oli mõistlikud ja põhjendatud. Kokku oli kostja II mõistlike õigusabikulude suurus ringkonnakohtus 7 183,13 eurot [(2 716,5 + 2 230,20) + 20 % + 26 + 320 + 901,14]. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 otsusele tulid kostja II menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades, mis tegi iga hageja kohta 1 795,8 eurot. Kostja II taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks tuli TsMS § 177 lg 4 järgi rahuldada.

Vaidlus oli keskmisest keerukam ja mitme esindaja kasutamine oli mõistlik. Nimelt olid laenulepingud sõlmitud suuliselt 10-15 aastat tagasi, laenu üleandmist kinnitavad dokumendid puudusid ja laenuandjad esitasid nõude mitte üksnes laenulepingu, vaid eelkõige perekonnaseaduse (PKS) § 18 alusel. Maakohus jättis tähelepanuta, et praeguses asjas kerkisid üles menetluslikud ja tõenduslikud küsimused, mis tegid asja keerukaks. Kuigi hagi esitasid näiliselt hagejad, oli see konstrueeritud pahatahtlikult kostja I poolt. Tähelepanuta ei saanud jätta ka vaidluse rahalist väärtust. Kostja II kui eraisiku vastu oli esitatud kokku vähemalt 555 991 euro suurune rahaline nõue, millele lisandus jooksev viivis. Mida kaalukamad on vaidlusega seonduvad majanduslikud tagajärjed menetlusosalistele, seda rohkem menetlusosalised põhjendatult panustavad oma positsioonide kaitsmiseks, sealhulgas vastava õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüsiks. Kohus vähendas põhjendamatult maakohtumenetluses lepingulise esindaja kulusid. I. Nii leidis kohus, et hagiavaldusele vastamisega kaasnenud menetluskulud ei olnud põhjendatud 5 tundi ületavas osas. Seejuures lähtus kohus pealiskaudselt üksnes lehekülgede arvust. Nagu eelnevalt öeldud, ei ole dokumendi koostamine mehhaaniline töö. Lepingulise esindaja töö seisneb probleemi mõistmises ja sellele sobiva õigusliku lahenduse leidmises. Seega pidi kostja II esindaja analüüsima nii õigusvaidluse asjaolusid kui ka menetluslikku olukorda. Veelgi enam, 08.06.2016 vastus hõlmas endas menetluskulude katteks tagatise määramise taotlust, mille kohus täiesti tähelepanuta jättis. II. Veel vähendas kohus põhjendamatult perioodil 19.04.2017-26.04.2017 teostatud tegevustega kaasnenud õigusabimahtu. Koostatud menetlusdokument oli põhjalik ja argumenteeritud. Ükski väljendatud seisukoht ei olnud ebavajalik või ülemääraselt paisutatud. III. Täiesti arusaamatu oli kohtu poolt kohtuistungiks ettevalmistumisega kaasneva kulu põhjendamatuks lugemine. Olukorras, kus hagi esitamisest oli selleks hetkeks möödunud ca aasta, oli ilmne, et nii menetlusosalised kui ka nende esindajad vajasid istungiks ettevalmistumiseks täiendavat aega. On mõeldamatu, et esindaja tuleb istungile ettevalmistamata. Kohus vähendas põhjendamatult ringkonnakohtumenetluses lepingulise esindaja kulusid. I. Kohus vähendas põhjendamatult apellatsioonkaebuse koostamisega seotud menetluskulusid. Apellatsioonkaebuse koostamine eeldab maakohtu otsuse analüüsi, menetlusosalise varasemate seisukohtade ja väidete pinnalt õigusliku seisukoha kujundamist ning apellatsioonkaebuse füüsilist koostamist. Kuivõrd maakohus tegi ebaõige otsuse ja rahuldas hagi kostja II suhtes, oli kostja II sunnitud kandma veelgi aktiivsemat rolli. Praegusel juhul kulus apellatsioonkaebuse koostamisele ca 40 tundi. II. Kohus sedastas ebaõigesti, et arvel nr 20180366 näidati esindaja tegevusi 20 tunni ulatuses, tegelikult oli neid 7 tunni ja 55 minuti ulatuses. Ühtlasi oli arusaamatu, miks ei olnud esindaja tutvumine tsiviilasja materjalidega põhjendatud. Arusaamatu oli kohtu järeldus vastustajate 14.11.2017 vastuväidete analüüsile ning täiendavate seisukohtade koostamisele kulunud õigusabitoimingute mahu osas. Kostja II lepingulistel esindajatel kulus selleks 7 tundi 55 minutit. III. Kohus luges läbivalt meelevaldselt põhjendamatuks kuluks lepingulise esindaja tegevusi seoses istungiks ettevalmistumisega. IV. Kohus vähendas meelevaldselt arvel nr 201808833 näidatud tegevusi ja määrusest ei selgunud, missugused konkreetsed arvel näidatud tegevused oli ebavajalikud, ülemäärased või asjakohatud. Hagejate 17.04.2018 taotlus oli esitatud koos tõenditega ja nendega tutvumisele ning seisukoha vormistamisele kulus 3 tundi 45 minutit.

Edasine menetluse käik

muuda ebaõigeks see, et maakohus ei rahuldanud kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldust tervikuna. Kuigi kostja II väljus kohtumenetlusest võitjana, ei tähenda see, et kõik tema kulud esindajale tuleb vastaspoolel hüvitada. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning hindab seda oma siseveendumuse kohaselt. Kuna menetluskulu, iseäranis õigusabikulu väljamõistmine on oluliselt kaugenenud totaalreparatsioonist, piiravad vastavad normid hüvitispõhiõigust, kuid on samas vajalikud, kaitsmaks teisi menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest kohtumenetluses (Riigikohtu 01.06.2011 otsus asjas nr 3-2-1-17-11, p-d 11 ja 14). Vaidlustatud lahendist nähtuvalt ei ole õigustatud kostja II väited, et maakohus ületas diskretsioonipiire, kui jättis arvestamata sellega, et kostja II lepingulised esindajad analüüsisid tsiviilasja materjale, esitasid menetluses taotlusi (nt menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse), vaidlesid vastu hagile, koostasid kostja II seisukohad vastuseks nii hagejate menetlusdokumentidele kui ka lükkamaks ümber kostja I poolt menetluses esitatud (paljasõnalisi) väiteid, osalesid kostja esindajana kohtuistungil, suhtlesid kliendiga mõistlikus ulatuses jne. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus kõige sellega ja mõistis mh hageja II nimetatud toiminguid silmas pidades nendele kulunud põhjendatud ja mõistliku kulu vastaspoolelt välja. Seejuures ei lähtunud kohus üksnes lehekülgede arvust; tegu oli ühe aspektiga teiste hulgas. Kohus arvestas ka näiteks toimingu või dokumendi sisu ja vajalikkusega ning materjali mahu ja päritoluga, mis tuli dokumendi koostamiseks läbi töötada. Kohus ei eelistanud õigesti põhjendatud ja mõistlike kulude suuruse hindamisel hagi hinda teistele aspektidele. Küll aga rikkus kohus diskretsioonipiire, kui jättis tervikuna välja mõistmata kohtuistungite ettevalmistamise kulud. Klindi huvide parimal võimalikul viisil esindamiseks on vajalik, et esindaja tuleb istungile ettevalmistunult: teab detailideni asjaolusid, õigusvaidluse probleemseid kohti ning tal on visioon õigusliku käsitluse osas. Ei saa eeldada, et käimasolev kohtumenetlus või vaidlus on esindaja ainus ettevõtmine ja ta mäletab jooksvalt kõiki detaile, sh kuid pärast viimase menetlustoimingu tegemist. Asja arutati kolmel kohtuistungil, mis toimusid 28.04.2017, 20.03.2018 ja 12.06.2018. Esimest valmistas kostja II esindaja v-adv M. Masso ette 2 tundi, millele vastab 264 eurot (2 x 110 + km), teist valmistas kostja II esindaja v-adv A. Pilv ette 52 minutit, millele vastab 156 eurot (0,867 x 150 + km) ja v-adv A. Aab 1 tunni 50 minutit, millele vastab 308 eurot (1,833 x 140 + km) ning kolmandat valmistas kostja II esindaja v-adv A. Pilv ette 1 tunni 30 minutit, millele vastab 270 eurot (1,5 x 150 + km) ja v-adv A. Aab samuti 1 tunni 30 minutit millele vastab 252 eurot (1,5 x 140 + km). Arvestades vaidluse mahtu ja olemust ning ettevalmistuse taset kohtuistungil, olid nimetatud kulud täiel määral põhjendatud ja tulid hagejatelt välja mõista, s.t hagejatelt tuli kostja II kasuks täiendavalt välja mõista maakohtus kostja II poolt kantud põhjendatud menetluskulude hüvitamiseks 264 eurot ja ringkonnakohtus kostja II poolt kantud põhjendatud menetluskulude hüvitamiseks 986 eurot (156 + 308 + 270 + 252). Veel on õige määruskaebuse esitaja väide, et maakohus sedastas ebaõigesti arvel nr 20180366 näidatud esindaja tegevuse mahu, väites, et viidatud arve kohaselt osutas esindaja õigusabi 20 tundi. Tegelikult osutasid esindajad hagejale II viidatud arve järgi teenust 7 tunni 55 minuti ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegu trükiveaga ja kõnealune deklaratiivne sedastus ei mõjutanud lõpptulemust. Samas leidis kohus õigesti, et sellel arvel märgitud materjalidega tutvumise kulu ei olnud põhjendatud, sest selle kandmine ei olnud seostatav ühegi toiminguga. Arve nr 201808833 osas nõustub ringkonnakohus kostjaga II, et selle maakohtupoolne käsitlemine ei ole sama hõlpsalt jälgitav, kui on ülejäänud määrus. Samas on see süvenenuma lugemise korral arusaadav ja eksimusteta.

Eelneva tõttu tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seoses asja lahendava kohtukoosseisu kohtunik Mati Maksingu eemalviibimisega asendab teda vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 kohtunik Indrek Parrest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.