Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-127364/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.09.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 765

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.09.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-127364

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi M P vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes

Hagihind

211,81 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820, esindajad asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn) Hageja esindaja: Triin Reinmaa (e-post [email protected]) Kostja: M P (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista M P elektrienergia eest (omavoliline tarbimine asukohas xxxx, Eesti Energia AS 20.10.2015 arve 963185001943) põhivõlgnevus 72,19 eurot ja viivis 19,62 eurot ning võrguteenuse eest põhivõlgnevus 39,97 eurot ja viivis 11,05 eurot CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks.

3.Välja mõista M P sissenõudmiskulu hüvitis 30 eurot CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks.

4.Välja mõista M P CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks viivis põhinõudelt seoses elektrienergia tarbimisega (72,19 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

9.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb M P tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja nõuab kostjalt mh sissenõudmiskulu hüvitise väljamõistmist kogusummas 60 eurot, so 30 eurot seoses elektrienergia ja 30 eurot seoses võrguteenuse võlgnevusega. Hageja esitatu kohaselt on hageja omandanud AS-ilt Eesti Energia nõuded kostja vastu seoses omavolilise elektri ja võrguteenuse tarbimisega asukohas xxxx, tarbitu eest hüvitise nõudmiseks on AS Eesti Energia esitanud kostjale arve 963185001943, millel on eraldi kajastatud elekter ja võrguteenus. Hageja on nii elektrienergia kui ka võrguteenuse nõuete sissenõudmiseks saatnud kostjale 3 meeldetuletuskirja, teinud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks, kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ei ole märkinud, et sissenõudmistoimingud oleks tehtud elektri ja võrguteenuse võlgnevuse osas eraldi. Seetõttu nõuab hageja sama kulu hüvitamist kohtu hinnangul topelt. Kahekordse sissenõudmiskulu väljamõistmine ei oleks aga põhjendatud ka toimingute eraldi tegemise korral. VÕS (võlaõigusseadus) § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas käitumine, kus võlausaldaja eraldab kunstlikult oma nõuded, eesmärgiga suurendada sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu hüvitise summas 30 eurot. Menetluskulud Võttes arvesse, et hagihind on 211,81 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 181,81 eurot, jätab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 alusel 86% osas kostja kanda ja 14% osas hageja kanda. Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks on hagiavalduste esitamiselt tasutud riigilõiv 150 eurot (2 x 75 eurot), õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulu hagimenetluses 150 eurot, kokku 320 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tasumise kohustuse osas tuleb lähtuda liidetud hagi hinnast. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga 211,81 eurot tasuda 75 eurot riigilõivu. TsMS § 4842 kohaldub kohtu hinnangul üksnes juhul, kui menetlus lõpeb ja menetluskulud määratakse kindlaks maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.