Eesti Inkasso OÜ hagi T L vastu võla nõudes 5925.23 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, asukoht Tartu mnt 25-21 Tallinn) Kostja T L (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T Llt Eesti Inkasso OÜ kasuks võlgnevus 5574,83 eurot (millest põhivõlgnevus 4390,56 eurot, intressid 699,07 eurot, perioodil 17.01.201730.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 480,20 eurot ja korduva võlateatise tasu 5,00 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt päevas alates 31.05.2019 kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista T Llt Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 192 eurot.
Välja mõista T Llt Eesti Inkasso OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis käeoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, nõue
1.Eesti Inkasso OÜ esitas 30.05.2019 maakohtule hagi T L vastu võla nõudes. Nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt BestCredit OÜ ja Kostja sõlmisid 06.04.2017 laenulepingu nr 20170406018, mille alusel sai Kostja 4500 € laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena summas 165,94€, esimese osamaksega alates 06.05.2017 ja viimase osamaksega 12.09.2021 summas 166,29€. Laenu saamiseks täitis Kostja BestCredit OÜ internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ankeedi (lisa 1) ning kinnitas Üldtingimustega (lisa 2) nõustumist. Esialgne võlausaldaja rahuldas 06.04.2017 Laenutaotluse ning Laenusumma kanti Kostjale üle viimase poolt märgitud arvelduskontole. Ühtlasi saadeti Kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel Laenuleping koos selle lisaks oleva Laenu tagastamise ja intresside tasumise Graafikuga (lisa 4). Laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS §-i 410 lg 1 tähenduses, järgides seejuures VÕS §-de 4031 ja 404 sätestatud nõudeid. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 109,44 €, seega põhisumma jääk on 4500-109,44 €=4390,56 €. Ülejäänud laenulepingu osamaksed jättis Kostja tähtaegselt tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. Kostja ei ole reageerinud BestCredit OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Eeltoodule ning VÕS §-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes, öeldi Kostjaga 16.01.2018 laenuleping üles ning teavitati Kostjat laenulepingu ülesütlemisest (lisa 5). Vastavalt üldtingimuste p 10.3 korduva võlateatise tasu 5,00 €, millise summa tasumist nõuab hageja kostjalt. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 18.01.2018 BestCredit OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas Kostjat nõude loovutamisest (lisa 6), saates selle kohta Kostjale ka loovutusteatise. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Hageja nõude suurus Kostja võlgneb Hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1)Põhivõlgnevus 4390,54 €; 2)Intressid summas 699,07 € (periood 03.08.2017 kuni 16.01.2018). Hageja on arvestanud intresse kuni lepingu ülesütlemiseni; Intresside arvestuskäik on järgmine: Viivitatud päevi 167, Intressi määr 34,80%, Võlgnetav summa 4390,56€, Intress kokku 699,07€. Vastavalt lepingule kohustus võlgnik lepingu rikkumisel tasuma viivist 0,0967% päevas. Arvestades kujunenud kohtupraktikat ei esita hageja viiviste nõuet lepingu alusel, vaid võtab viivisnõude aluseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra. 3)Viiviste arvestuskäik on järgmine: Perioodi algus 17.01.2018- lõpp 30.05.2019, Viivitatud päevi 499, Viivise määr 8%, Võlgnetav summa 4390,56€, Viivis kokku 480,20€. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale viivistena 480,20 eurot. Hageja on arvutanud viiviseid alates Kostjale lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (4390,56 x 0,021918% = 0,96 € x 365 päeva = 350,40). Hageja nõude materiaalõiguslik alus on: VÕS §-i 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §-i 8 lg 2 kohaselt on leping lepingu pooltele täitmiseks kohustuslik. Käibes vajaliku hoolsusega, kooskõlas VÕS §-i 4032 sätestatud põhimõttega, on Hageja teostanud Laenutaotluse ning Kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja Hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas Hageja, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on Kostjale jõukohane.
Lepingulise suhte olemusest ja juhindudes VÕS §76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS §-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-i 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut VÕS § 100 mõttes. Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis VÕS § 100 loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingus sätestatud määras, so 0,0967% päevas. VÕS § 101 ja TsMS § 367 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS §8 lg 2, §76 lg 3, § 100, §101 lg 1-2, §88 lg 8, §113 lg 1, §158, §159 lg 1, §164 lg 1-2 ja TsMS §71, §403 lg 1 ja 404 lg 1, §367, §177 lg 2 palub hageja:
1.Mõista kostjalt T L hageja kasuks välja võlgnevus 5574,83€, millest põhivõlgnevus 4390,56 €, intressid 699,07 €, perioodil 17.01.2017-30.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 480,20 € ja korduva võlateatise tasu 5,00 €; 2. Mõista kostjalt T L hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt päevas alates 31.05.2019; 3. Mõista kostjalt T L välja tsiviilasja menetluskulud riigilõiv: summas 425 € ja õigusabi kulud summas 192 €; 4. Mõista kostjalt T L väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
2.2.07.2019.a. kohtule saadetud vastuses kostja tunnistab tema vastu esitatud hagi nii põhi, kui ka kõrvalnõuete osas/t.l. 31/. Kohtu seisukoht
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus võimaldas antud menetluses pooltel kompromissi sõlmimiseks pidada ka kompromissiläbirääkimisi ajavahemikus 3.07.-9.09.2019, kuid edutult.
TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Eelneva alusel rahuldab kohus hagi ja jätab käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest välja põhjendava osa TsMS § 444 lg 4 alusel.
4.TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud hüvitama hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, milleks on riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 192 eurot /t.l. 21, 22/ ning kohus mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
/digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.