Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

2-19-105661 hagimenetlusse Viru Maakohtule. Toila vald Toila alevik Allika tn 5 korteriühistu esitas 23.04.2019 Viru Maakohtule avalduse N. S. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt on Toila vald Toila alevik Allika tn 5 korteriomanikud asutanud korteriühistu. N. S.` on korteriühistu liige ja talle kuulub korteriomand (registriosa number 3092408) asukohaga xxx Avaldaja on esitanud puudutatud isikule perioodil 01.07.2017-16.04.2019 igakuiselt arveid arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Kohus võttis 29.04.2019 määrusega avalduse menetlusse ja luges hageja avaldajaks ja kostja puudutatud isiku. Puudutatud isik esitas 16.05.2019 avaldusele vastuse, et tunnistab nõuet osaliselt. Avaldus on esitatud põhjusel, et tal on konflikt praeguse korteriühistu juhatusega tulenevalt gaasi eest tasu nõudmisega, sest ta ei kasuta gaasi eluruumi kütmiseks. Korteriühistu kulu (riigilõiv, esindaja tasu) on võlanõudest oluliselt suurem. Avaldaja on valmis vaidluse lahendama kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Jätta menetluskulu avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 11.09.2019 toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja esindaja, et puudutatud isik on tasunud menetluse kestel osa võlgnevusest, tasumata on 104,34 eurot sh põhiosa 44,98 eurot ja viivis 59,36 eurot. Puudutatud isik oli nõus võla summaga, kuid ei ole nõus menetluskulude suurusega. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tuleb teha sisuline lahend. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx(registriosa number 3092408). Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja esitas perioodil 01.07.2017-16.04.2019 tasumiseks majanduskulude arved. Puudutatud isik on tasunud arved osaliselt. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 44,98 eurot. Puudutatud isik ei ole põhiosa suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 44,98 eurot. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

2-19-105661 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivist 59,36 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 59,36 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 523 eurot sh tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 420 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 100 eurot. Avaldaja palus kohtuistungil tagastada enam tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud avalduse koostamise eest 300 eurot on põhjendatud osaliselt, kuid kohtuistungil osalemise eest 120 eurot põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 240 (2*120) eurot. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 293 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.