2-18-127375
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
09.09.2019, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-18-127375
Tsiviilasi
CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Uxxxx Txxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
OÜ (registrikood: 10887820; asukoht: Pirita tee 20, Tallinn, Harju maakond), esindaja Triin Reinmaa ([email protected]); Kostja: Uxxxx Txxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
2-18-127375 1.4 AxxxxTxxxxx poolt p-s 1.2 märgitud vähemalt kahe osamakse tasumisega viivitamise korral on Creditreform Eesti OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja AxxxxTxxxxx kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
2-18-127375 kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku menetluskulude hüvitises, mille kohus kompromissiga kinnitas. Hüvitist ületavas osas leppisid pooled kokku, et need jäävad poolte endi kanda. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu summas 75 eurot tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest tasunud kokku riigilõivu 150 eurot, st 75 eurot eraldi kummagi nõude esitamisel kahes tsiviilasjas. Kuna kohus liitis hageja nõuded ühte menetlusse, siis oli hagi hinda arvestades vajalik tasuda vaid 75 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 75 eurot ettenähtust rohkem. Kuna kohus kinnitab kompromissi, saab kohus kompromissimäärusega tagastada üksnes pool seadusega ettenähtud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Kohus selgitab, et enamtasutud riigilõivu 75 eurot on hagejal õigus tagasi saada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Selleks peab hageja esitama vastava taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.