Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Peeter Pällin

Kohtujurist

Ervin Makko

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12068

Tsiviilasi

I. Z. avaldus AIANDUSÜHING MONTOV (kustutatud) äriregistrisse ennistamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja: Avaldaja: AIANDUSÜHING MONTOV (kustutatud, registrikood 80174702), Seaduslik esindaja: I. Ž. (isikukood xxx) Puudutatud isik:

RESOLUTSIOON

Avaldus rahuldada. Algatada likvideerimismenetlus; Määrata likvideerijaks I. Ž. (isikukood xxx); Kohustada likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid, antakse hinnang puudutatud isiku maksevõime kohta ning tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 06.03.2020; Edastada määrus avaldajale ja likvideerija kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebe kord Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

2-19-12068 kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Puudutatud isik on äriregistrist kustutatud. Puudutatud isiku endine juhatuse liige I. Ž. esitas taotluse likvideerimise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks. Vajadus ettevõtte likvideerimiseks tuleneb asjaolust, et kustutatud ettevõttel on jaotamata vara, milleks on kinnistud (katastritunnus: 24504:004:0787 ja 24504:004:0788) Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 esimene lause sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Kuivõrd puudutatud isik on registrist kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara käsutada. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kuivõrd antud juhul on avaldaja palunud määrata likvideerijaks puudutatud isiku endise juhatuse liikme I. Ž. ning isik on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks ja ta on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, ning vastab ÄS § 206 lg 1 tingimustele, siis on põhjendatud tema likvideerijaks määramine. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi.