Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2-24-16924 ettemaks summas 2414,40 eurot M.T. pangakontole nr EE912200001104473244. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. 1.Asjaolud ja menetluse käik M.T. esitas hagi Toikako Kaubandus OÜ, K.R., T.T. vastu juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja juhatuse asendusliikme määramiseks. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas 12.12.2024.a määrusega hagi tagamise taotluse ning reguleeris hagi tagamise korras esialgselt õigussuhet selliselt, et piiras juhatuse liikmete esindusõigust kostja I esindamisel. Juhatuse liikmetel oli kostja I esindusõigus vaid koos kohtu määratud juhatuse asendusliikmega O.E.-ga. Kostjad esitasid hagivastuses taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning alternatiivselt hagi rahuldamata jätmiseks. 12.02.2025.a määrusega rahuldas kohus kostjate määruskaebuse ning tühistas 12.12.2024.a hagi tagamise määruse. Hageja esitas 22.04.2025 avalduse hagist loobumiseks. Kostjad ei esitanud hagist loobumisele vastuväiteid. 2.Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub hagiavaldusest. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). 3.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 3.1.Hageja on palunud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda, sest kostjad on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist. Kostja on hagis esitatud asjaoludest õigeks võtnud asjaolud seoses Eco Flora OÜ-le laenu andmisega. Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda, sest hageja ei pöördunud kohtusse põhjendatult ning kostjad ei rahuldanud hageja nõuet pärast hagi esitamist. Kostjad olid seisukohal, et hageja ei pöördunud kohtusse enda õiguste kaitseks, vaid pahatahtlikult. Hageja pole kordagi kohtuväliselt etteheiteid esitanud ega üritanud väidetavat probleemi lahendada. Kostjad ei ole ühtegi asjaolu 2

2-24-16924 õigeks võtnud vaid on hagile vastu vaielnud. Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. 3.2.TsMS § 168 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kui ei esine sama paragrahvi lõigetes 3-5 märgitud erandeid. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada ka üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4 (TsMS kommenteeritud väljaanne I, lk 795 p 3.5 d). Kohus leiab, et TsMS § 168 lg-st 5 lähtuvalt tuleks üldiselt jätta menetluskulud kostjate kanda, sest kostjate tegevuse tulemusena saavutas hageja lõppeesmärgi, millega tõttu ta kohtu poole pöördus – juhatuse liikmete vahetus. Ei saa väita, et hagejal poleks olnud üldse õigust pöörduda kohtusse enda hagiga. Kohus märgib, et olukorras, kus kohus vaidluse üle sisulist lahendit ei tee, ei ole menetluskulude jaotuse juures otstarbekas asuda hindama nõude ja vastuväidete sisu, eelkõige seda, mis põhjustel kohtusse pöörduti ehk mis põhjustel hageja taotles juhatuse liikmete tagasikutsumist ja uue määramist. Seega ei oma praegu tähendust, kas hagi esitati kättemaksu, pahatahtlikkuse vm asjaolude tõttu. Kostjad on viidanud aga võimalikule tekkivale ebaõiglusele, kui hageja menetluskulud jäetakse nende kanda. Seega peab kohus hindama menetluskulude jaotamist ka üldpõhimõtete järgi. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võrreldes TsMS § 168 lg-ga 5 võimaldab TsMS § 162 lg 4 kaaluda vaid poole kulude enda kanda jätmist. 3.3.Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid, on kohus seisukohal, et õiglane oleks poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda ja seda eeskätt järgmistel põhjustel. Kostjad esitasid esimesena taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, mida kohus pidanuks hakkama esimesena lahendama. Kohus küsis hagejalt kostjate taotluse osas seisukohta. Hageja seisukohta ei esitanud, vaid esitas hoopis avalduse hagist loobumiseks. Seega tekkisid menetluse lõpetamise osas konkureerivad alused. Nende aluste osas on menetluskulude jaotus erinev, esimesel juhul TsMS § 168 lg 2 ning teisel juhul TsMS § 168 lg 5, ning menetluskulud jäänuks emma-kumma poole kanda sõltuvalt selles mis alusel menetlus lõppeks. Kuigi kohus otsustas lõpetada menetluse viimasena esitatud avalduse alusel, leiab kohus antud olukorras, et õiglane oleks, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Kohus märgib, et hagejat ei saa võrreldes kostjatega soodustada vaid seetõttu, et tema otsustas pärast kostjate taotluse saamist esitada ise avalduse hagist loobumiseks. Samuti ei saakostjad soodustada seetõttu, et nad siiski otsustasid pärast hagi saamist hageja nõude sisuliselt täita- valida uue juhatuse. 3.4.Lisaks on kohus seisukohal, et vaidluse oleks võimalusel saanud lahendada kohtuväliselt, tekitamata täiendavaid menetluskulusid kummalegi poolele. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks hagis märgitud etteheidetega kohtuväliselt üldse pöördunud kostjate poole, et saada neilt täiendavaid selgitusi ja/või tõendeid. Eriti olukorras, kus hageja ilmselt oli nimetatud asjaoludest juba teadlik, kuna hageja oli kostja I juhatuse liige perioodil 02.08.2018-11.10.2024, mh vaidlusaluste lepingute sõlmimise ja täitmise ajal (02.05.2020 Eco Flora OÜ-ga laenuleping, Roosi Talu OÜ ja Tiidofarm OÜ maksed 2020-2024.a kostjale I jne) ning tal oli ligipääs kostja I 3

2-24-16924 pangakontodele ja muudele kostja I tegevust puudutavatele dokumentidele. Kostjad on eelnimetatule oma määruskaebustes viidanud ning hageja oma vastuses määruskaebustele täiendavaid selgitusi ei jaganud, vaid kirjutas hoopis, et kostjad on hagi asjaolud sisuliselt õigeks võtnud. Kohus märgib, et kostjad ei ole hageja väiteid õigeks võtnud. Kostjad on enda vastustes vaielnud hageja nõuetele vastu. Kõiki ülaltoodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.