Võlaõigus › Võõrandamislepingud

22.03.2019 menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et kui kostja leiab, et talle esitatud arvete alusel tarnitud kaup on olnud ebakvaliteetne, tuleb kostjal esitada ka sellekohased tõendid oma väidete kinnitamiseks. Hageja on 8 mm plaatide tellimuse kinnitamiseks esitanud väljavõtte ekirjavahetusest (hagiavalduse lisa 1, lk 9). 8 mm plaatide tellimust kinnitab ka kostja vastuse lisa 3, milles kostja palus, et neile edastatav kaup (1 veoauto 8 mm plaate ja 1 veoauto 12 mm plaate) oleks kvaliteetne. Seega soovis kostja tellida nii 8 mm kui ka 12 mm plaate, mille osas tehti kostjale 2 tarnet (hagiavalduse lisad 2 ja 3). Tarnekohustus on kostja ees täidetud. Tavaliselt tellis kostja transpordi kaubale ise kuid 24.05.2017 tarnega (hagiavalduse lisa 3) ei leidnud kostja sobivat transporti mistõttu tellis hageja transpordi ise. Transpordi kulu kajastub ka kostjale esitatud arvel. Kostja pole esitanud oma vastuses ühtegi tõendit selle kohta, et kostjale tarnitud plaadid olid ebakvaliteetsed ega kokkulepet, mille kohaselt pidi hagiesemeks olevad tasumata arved tasuma kolmas isik või et kostjale tarniti vale kaup. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtuvalt on müügilepingust tulenev tarnekohustus kostja ees täidetud ja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. 15.04.2019 menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et kostja poolt esitatud kõik vastuväited on ekslikud ning tõendamata. Kostja ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit ega vastuväidet, mille alusel saaks sisustada, kas arvete aluseks olev tarne oleks olnud ebakvaliteetne või asjal ei olnud kokkulepitud omadusi (12 mm plaatide asemel 8 mm plaadid). Kuigi kostja on omapoolses 12.04.2019 menetlusdokumendis esitanud üllatuslikult vastuväite, et hageja pole omapoolset tarnet kostjale teostanud, ei vasta see tõele. Pooled on esimese tarne (20.03.17) osas kokku leppinud CMR EXW kohaldamises, mis tähendab, et müüja vastutab ainult selle eest, et kaup oleks saadaval müüja territooriumil (tehases või vabrikus). Müüja ei vastuta kauba laadimise eest ostja poolt kauba järele saadetud transpordivahendile ning ostja kannab kõik kauba sihtkohta toimetamisega seotud riskid ja kulud. Saateleht väljastati 20.03.2017, kauba vedajale üleandmist kinnitab ka rahvusvaheline saateleht, CMR. 23.05.2017 tarne osas leppisid pooled kokku Incoterms DAP tarnetingimuste kohaldamises, mis tähendab, et müüja on kauba tarninud, kui saabuval veovahendil maha laadimiseks valmis kaup on antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas. Kaup anti üle 25.05.2017 (lisa 3, lk 12). Kauba vastuvõtjaks oli X OÜ. Samuti on ekirjade päisest näha, et kostja esindaja suhtles Topwet esindajatega e-posti aadressilt xxx. Seega hageja on esitanud tõendid millest nähtuvalt on müügilepingust tulenev tarnekohustus kostja ees täidetud ja tasunõuded on muutunud sissenõutavaks. Tuginedes kostja 12.04.2019 seisukohtadele, on kostja vastuväited hagile üldsõnalised millest ei ole võimalik järeldada, mis konkreetseid rikkumisi ja mis ulatuses kostja Topwetile ette heidab. Kuigi kostja, viitega vastuse lisa 3 ekirjale väidetava kuupäevaga 07.04.2017, on esitanud ebaselge vastuväite kvaliteedi osas, pole ekirjast näha, mis konkreetse tarne osas pretensioon esitati. Arvestades asjaolu, et kostjal on Cemvin tehasega olnud pikaajaline koostöö ligi 3 aastat, võis kvaliteedi vastuväide puudutada muud tarnet. Seda enam, et kostja on samas e-kirjas teinud ettepaneku kohtuda Cemvin tehases 17-21.03 mistõttu on küsitav, kas e-kiri saadeti 07.04.17. Hagiesemeks olevate tasumata arvete tarned toimusid pärast 17.-21.03 ning hagejale on teada, et kostja hoiustas ning ladustas tellitud kaupu mittenõuetekohaselt. 27.04.2017 esitas kostja tellimuse 12 mm ja ülejäänud 8 mm (terve veoautotäis). E-kiri kinnitab et kostja soovis 8 mm plaate ka varasemalt (ülejäänud 8 mm) ja 12 mm plaate. 22.05.2019 menetlusdokumendis jääb hageja oma seisukohtade juurde. Arvetel märgitud põhinõuded on omandanud faktooringu korras hageja, mis on ära märgitud arvetel. Endine võlausaldaja Topwet on kostjale tarninud tsementkiudplaadid, mille kostja on kätte saanud. Esimene tarne teostati 20.03.2017 (tlk 25 ja 30), teine 23.05.2017 (tlk 38-40). Koos kaubaga edastati kostjale ka arved (hagiavalduse lisa 2 ja 3, tlk 27 ja 36). Kostja kinnitas 15.05.2019 kohtuistungil, et kostja peab kauba eest tasuma; vähemalt osaliselt. Kostja on kinnitanud 27.04.2017 e-kirjas, et tasub esimese tarne arve, kuna teine arve koostati 24.05.2017. Kostja ei ole tõendanud, et tarnitud kaup oli ebakvaliteetne, et kaubal olid puudused juba kauba üleandmise

2-18-14354 hetkel müüjale. E-kirjavahetus, mille alusel kostja soovib tõendada väidetavaid kvaliteedi probleeme tarnitud kaubal, ei ole piisav. Kuigi kostja, viitega vastuse lisa 3 e-kirjale väidetava kuupäevaga 07.04.2017, on esitanud ebaselge vastuväite kvaliteedi osas, pole e-kirjast näha, mis konkreetse tarne osas pretensioon esitati. Kostja ei ole käesoleval juhul mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud mistõttu on kostja kaotanud ka õiguse tugineda mittekohasele müügilepingu täitmisele (õigust lõpetav vastuväide). Hagejale on teada, et kostja hoiustas ning ladustas tellitud kaupu mittenõuetekohaselt (välistingimustes ilma katteta). Seega võis väidetav kvaliteediprobleem ilmneda müügieseme käitlemisest kostja poolt, mille eest hageja ei vastuta. Kostja on ise e-kirjas märkinud, et on kaupa ümber töötanud. Kostja seisukohad Vastuse kohaselt, Topwet s.r.o (kellelt hageja on väidetava nõude omandanud) on olnud kostjale toormaterjali (ehitusplaatide) tarnija. Kostja tegeleb ehitusplaatide väärindamisega (värvimine, kivipuruga katmine) ja edasimüügiga. Kostja toodang on tellimustoodang, st kostja ostab toormaterjalid sisse ja väärindab neid üksnes siis, kui on olemas konkreetne projekt ja tellija. Hagi seondub YIT Rakkenus OY Soome objektidega. Topwet s.r.o maksetingimuste tõttu otsustati konkreetsel juhul, et Topwet s.r.o esitab arved ja kauba eest maksab YIT Rakkennus ning et hageja tõi YIT Rakkennus Oy jaoks kostja tehasesse värvimiseks osalt valed plaadid (mida ei olnud tellinud hageja ega YIT Rakkenus Oy) ja osalt ebakvaliteetsed plaadid. Hageja on esitanud e-kirjavahetuse valikuliselt ning ei ole seejuures esitanud e-kirjade faile. Osa e-kirjade sisust on kustutatud ja ei anna täit pilti. Reaalne tellimus puudutas 12 mm paksuseid plaate ning seda tingimusega, et need tarnitakse kostja juurde värvimiseks, kuid nende eest tasub (ja kostja arusaamise järgi on siis ka tellijaks) YIT Rakennus Oy. See osa on e-kirjavahetusest näha praegu vaid osaliselt (12 mm plaatide vajadus Soome kliendi jaoks ning kliendi otsemakseküsimuse tõusetumine). Kostja ei ole selliselt hagejaga lepingut sõlminud. Kostjale teadaolevalt esitaski Topwet s.r.o arved YIT Rakennus Oy-le kuid kostjale ei ole teada, mis ulatuses need tasuti, põhjusel, et Topwet s.r.o ei suutnud tarnida õigeid plaate ning tarnitud plaatidel oli ulatuslikult kvaliteediprobleeme. Selle kohta, et vaja oli 12 mm plaate ja et nende tarnega on probleeme on lisatud 20.04.2017 ja 10.05.2017 e-kirjad. Ei kostja ega kostja teada ka YIT Rakennus Oy ei soovinud 8 mm plaatide tarnimist. Hagi lisaks esitatud arvest nähtub aga, et esimese arve järgses tarnes oli 8 alust 8 mm plaati ning vaid 2 alust 12 mm plaati. Teisel arvel oli 4 alust 8 mm plaati ja 6 alust 12 mm plaati. Kostja soovis, et Topwet s.r.o viiks 8 mm plaadi ära, aga Topwet s.r.o seda ei teinud. Plaadid on tänaseks osaliselt utiliseeritud, aga osaliselt veel alles. Topwet s.r.o-l on jätkuvalt võimalik alles olev osa ära viia. Vale kauba tarnimine (ja õige kauba mittetarnimine) tekitas seejuures ulatuslikke probleeme YIT Rakennus Oy-ga, kuna vajalik kaup ei jõudnud õigel ajal objektile. Lisaks 12 mm plaatide puudumisele olid suureks probleemiks ka Topwet s.r.o plaatide kvaliteediprobleemid. See nähtub 07.04.2017 ja 13.04.2017 e-kirjavahetusest. Hageja poolt õige kauba mittetarnimine, osaliselt tarnitud õige kauba viibimine ning kvaliteediprobleemid põhjustasid kostjale kahju lisakulude näol. Kui peaks ilmnema, et leping tuleb lugeda sõlmituks antud juhul kostja ja Towet s.r.o vahel, mitte Topwet s.r.o ja YIT Rakennus Oy vahel, soovib kostja esitada menetlusliku tasarvestusavalduse seoses kantud kahjuga. Kuigi Topwet s.r.o on oma nõude hagejale loovutanud, peab ka hageja arvestama kostja vastuväidetega, mis tal algselt Topwet s.r.o-le olid. Kostja ei võta omaks, et on hageja väidetud kauba tellinud. 12.04.2019 e-kirjas on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud tellimuse esitamist ega tellitud kauba üleandmist kostjale. Samuti ei ole tõendatud, et kaup oli tellitud ja nõuetekohane. Lisaks on väidetav kaup osaliselt üle antud teisele isikule. Hageja esitatud e-kirjad ei ole tõendid, kuivõrd neid on muudetud, puuduvad kuupäevad, osaliselt on sisu kustutatud jne. 23.05.2019 menetlusdokumendis palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et

tellimuste esitamine Topwet s.r.o-le on tõendamata. Hagi lisana 1 esitatud e-kirjavahetus ei tõenda Topwet s.r.o-le tellimuse esitamist: e-kirjade faile ei ole esitatud; e-kirjavahetus on esitatud muudetult ja osaliselt (saatmisaegade informatsioon puudub), mistõttu ei ole esitatu vormiliselt tõendina käsitletav. Kostja esitas sellekohase vastuväite kostja vastuse lõigus „lepingu sõlmimisest“ ning kohtuistungil. Lisaks nähtub, et kostjaga on suhelnud X X, kelle allkirjas on märgitud esindatava ettevõttena Cemvin s.r.o. Kostja oli lepingulises suhtes Cemvin s.r.o-ga. Kostja saab kinnitada, et on X Xga suhelnud ja aastate jooksul kaupu tellinud Cemvin s.r.o-lt, kellega oli selle kohta sõlmitud ka kirjalik leping. Kostjale teadaolevalt toimus Cemvini tehase puhul omaniku vahetus, Cemvin s.r.o. asemele tekkis uus omanik. Milline aga see uus omanik täpselt on, ei ole kostjale tänaseni teada. Kuna omanikuvahetuse ajal olid üleval ka kvaliteedi probleemid (ning samas käis suhtlus ikkagi X Xga), siis peagi tekkis suhtluses väide, et ettevõtte üleminekut pole toimunud, tehase uus omanik vanade probleemide eest vastutust ei võta ning peagi ka poolte suhtlus sisuliselt lõppes. Tõendina on käsitletav hageja 15.04.2019 seisukoha lisa 1 (ainus tervikuna esitatud e-kiri), kuid ka see e-kiri viitab, et kostja suhtles Cemvin s.r.o-ga. Kokkuleppe tingimused on tõendamata. 15.04.2019 hageja seisukoha lisast 1 ei nähtu arutluse all oleva tarne tingimused ega kokkuleppele jõudmine. E-kirja sisuks on teavitus, millist kaupa on tehases pakkuda ning kostja esindaja vastus, et asub transpordivõimalusi uurima. Puudub info lõpliku tellimuse mahu, tähtaja, tasu suuruse ja maksetingimuste ning tarnetingimuste kohta, sh ei nähtu hagi p 1.3 ja 1.4 väidetud tarnetingimused Incoterms EXW ja DAP. Samuti on tõendamata viivisemääras 0,05% päevas kokkuleppimine. Kauba tarnimine Topwet s.r.o poolt on tõendamata. Kauba tarne kohta on esitatud dokumentatsioon, kus nähtub kauba spetsifikatsioonilt, et selle on väljastanud Cemvini tehase logoga blankettidel Cemface s.r.o. Kui lähtuda hagi p 1.3 väitest kauba tarnetingimuse EXW kohta tähendaks see kostja poolt transpordi tellimist ja auto saatmist tehasesse – hagi lisana 2 esitatud CMR lehelt nähtub, et kauba andis vedajale (UAB Darlaima) üle Cemface s.r.o. Samas arve on esitanud lisa 2 tarne puhul Topwet s.r.o. Arve ei selgita, miks väidetavalt Cemface s.r.o poolt lähetatud kauba eest esitab arve Topwet s.r.o. Kui kaubad laaditi Cernousy tehases (kostja saab kinnitada, et just Cernousy-s asub Cemvini tehas, kust kostja on kaupa tellinud, kostja esindaja on ka tehases ise käinud), siis arvel nähtub Topwet s.r.o asukohana Ostrovacice asula (ning et Cemface s.r.o puhul on tellimuse väljastuslehel viidatud Prahas asuvale tootmisüksusele). Hagi lisa 3 puhul on kauba spetsifikatsioonides viidatud kauba väljastamise puhul jällegi Cemvin s.r.o-le. Topwet s.r.o on väljastanud arve, aga puudub seos Cemvin s.r.o-ga. Lisaks nähtub hagi lisast 3, et kaup anti üle X OÜ-le, kes ei ole käesolevas asjas menetlusosaline. Hageja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist kostja ja Topwet s.r.o vahel ega kauba tarnimist Topwet s.r.o poolt kostjale. Kuivõrd kostja ei ole Topwet s.r.o-ga lepingulise suhtes, ei saanud Topwet s.r.o-l olla ka nõuet, mida hagejale loovutada ja väidetav loovutus on seetõttu kostja suhtes tagajärjetu. Kostja jääb ka kauba kvaliteedipuuduste vastuväidete juurde. Vastav põhisuhtlus on toimunud kostja seadusliku esindaja X X ja X X vahel, samas on ebaselge, kelle nimel X X tegutses. Kuna hageja hoidub visalt omalt poolt asjaolusid selgitamast kuidas Cemvin s.r.o müügiesindaja poolses suhtluses kajastatud ning Cemvin s.r.o ja Cemface s.r.o lähetatud kaupade eest peaks arve esitamise õigus olema Topwet s.r.o-l, ongi kostjal raskendatud kauba ebakvaliteetsuse tõendamises täpsemaks minna. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda

2-18-14354 selle väite usutavaks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS § 256 kohaselt, faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. VÕS § 257 kohaselt, faktooringu klient on kohustatud teatama faktooringuvõlgnikule nõude loovutamisest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud kostja vastu lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise ja viivise nõude. Kohtuistungil jäi hageja tervikuna hagi juurde ja kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgitas, et kostja pikaajaline lepingu partner oli Cemvin s.r.o, mitmed spetsifikatsiooni puudutavad dokumendid on koostatud Cemvin s.r.o. poolt. Kostjale teadaolevalt see tehas müüdi ja alguses öeldi, et oli tegemist ettevõtte üleminekuga; siis kui tuli teemaks, et kaubad on puudustega, öeldi, et nad sellest koostööst ei teagi midagi, see on uus äriühing. Kostjale on olukord ebaselge, arvete ja saatelehtede järgi on igal dokumendil eraldi Tšehhi äriühing. Topwet s.r.o, kellelt väidetavalt nõue on omandatud, on ainult arved esitanud. Kostja väidab, et kostjal ei ole Topwet s.r.o-ga lepingut, et tõendamata on kõik lepingutingimused ja ka kauba üleandmine. Osaliselt on see kaup tehasesse jõudnud, osaliselt kostja on hageja saadetud plaate värvinud ja need on edasi liikunud Soome YIT ehituse objektile. Kostjale pole teada, millal Cemvin s.r.o-st sai Cemface s.r.o äriühing ja lõpuks Cemvinist sai Topwet s.r.o. Kostjal võib olla mingi maksekohustus teatud plaatide ulatuses. Kostjal on viivisemäära 0,05% suhtes vastuväide, kuna pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul hageja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist kostja ja Topwet s.r.o vahel

ning kauba tarnimist Topwet s.r.o poolt kostjale. Hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud ekirjavahetusega on tõendatud, et kostja pidas kauba saamiseks läbirääkimisi Cemvin s.r.o esindajaga X Xga. Kostja on kohtuistungil ja 23.05.2019 menetlusdokumendis kinnitanud, et kostja oli lepingulistes suhetes Cemvin s.r.o-ga. Hageja poolt kohtule hagiavalduse lisana esitatud e-kirjavahetusega ei ole tõendatud, millal toimusid Cemvin s.r.o esindaja X X ja kostja läbirääkimised (tlk 5-13). Kostja poolt esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et Cemvin s.r.o esindaja X X suhtles X Xiga ajavahemikul 07.04.2017-10.05.2017 ja et X X saatis e-kirju xxx aadressilt, millega ei ole tõendatud läbirääkimiste pidamine Cemvin s.r.o ja kostja vahel. Hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud e-kirjavahetus puudutab osaliselt kauba võimalikku laadimist 26.27.06.2017, seega ei tõenda nimetatud kirjavahetus käesolevas asjas esitatud nõuete aluseks olevaid asjaolusid (tlk 6, 11). Kostja ei ole väitnud, et ta on 2017 märtsis saadud kauba eest Cemvin s.r.o-le tasunud, kuid on kohtuistungil kinnitanud, et osaliselt on Cemvin s.r.o kaup tehasesse jõudnud ja kostjal võib olla mingi maksekohustus teatud plaatide suhtes. Rahvusvahelise saatelehe nr cz c8775309 kohaselt on Cemface s.r.o. (cz 05604842) andnud 20.03.2017 tellimuse nr CEM/7/17 alusel vedajale UAB Darlaima üle kauba (CEMVIN tsementfiiberplaadid, 10 euroalust, nr 201-211) maha laadimiseks Fassaadiplaat OÜ-le. Pooled on üksmeelel selles, et tavaliselt korraldas kauba äraveo tehasest kauba saaja, so kostja. Seega on usutav, et Cemvin s.r.o ja kostja olid esimese tarne (20.03.2017) osas kokku leppinud Incoterms EXW kohaldamises, so müüja vastutab ainult selle eest, et kaup oleks saadaval müüja territooriumil (tehases või vabrikus); et müüja ei vastuta kauba laadimise eest ostja poolt kauba järele saadetud transpordivahendile ning ostja kannab kõik kauba sihtkohta toimetamisega seotud riskid ja kulud. Saateleht väljastati 20.03.2017, kauba vedajale üleandmist kinnitab rahvusvaheline saateleht. Seega on põhjendatud lugeda, et kostja on 20.03.2017 saatelehe alusel kauba kätte saanud. Rahvusvahelise saatelehe nr cz c8775314 kohaselt on Cemvin s.r.o (cz 05604842) andnud 23.05.2017 tellimuse nr CEM/13/17 alusel vedajale üle kauba (CEMVIN tsementfiiberplaadid, 10 euroalust, nr 371-380) maha laadimiseks Fassaadiplaat OÜ-le. Kostja ei ole vastu võtnud rahvusvahelise saatelehega nr cz c 8775314 Cemvin s.r.o poolt saadetud kaupa, kuna kaup on nimetatud saatelehe kohaselt väljastatud X OÜ-le. Äriregistri andmetel asub X OÜ samal aadressil kostjaga ning mõlemal osaühingul on sama juhatuse liige ja osanikud, kuid nimetatud kokkulangevustest hoolimata on tegemist kahe erineva äriühinguga ja saatelehega nr cz c8775314 on tõendatud, et kaupa ei võtnud vastu kostja. Hageja poolt esitatud Cemvini spetsifikatsioonidest ja saatelehtedest nähtub, et Cemface s.r.o-l ja Cemvin s.r.o-l on sama registrinumber (cz 05604842). Hageja ei ole tõendanud Topwet s.r.o (registrinumber 27377377) ja Cemface s.r.o ja Cemvin s.r.o vahelist seost, sh Topwet s.r.o õigust esitada kostjale arveid Cemface s.r.o ja Cemvin s.r.o (cz 05604842) poolt kostjale saadetud kauba eest. VÕS § 164 lg 1 kohaselt, võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 171 lg 1 kohaselt, võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et Topwet s.r.o ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping, puudub nõue, mida loovutada. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Topwet s.r.o vahel faktooringulepingust tulenev suhe. Kohtumenetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjale oleks Topwet s.r.o arved nr FVFZ10/2017 ja FVFZ-15/2017, millelt nähtub Topwet s.r.o teade arvetest tulenevate nõuete üle andmise kohta hagejale, kätte toimetatud enne koos hagiavaldusega kätte toimetamist. Seega ei ole tõendatud võlasumma sissenõutavaks muutumise aeg ja viivise arvestuse põhjendatus. Samuti ei ole tõendatud, et Topwet s.r.o ja kostja on kokku leppinud viivise määras 0,05% maksmata kogusummast päevas, mistõttu oleks hagi rahuldamise korral põhjendatud lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud temale tarnitud kauba puudusi, samuti ei ole täpsustanud, milline konkreetne tarne oli puudustega. Kostja on esitanud kohtumenetluses vastandlikke seisukohti tema lepinguliste suhete kohta Topwet s.r.o-ga, kuid kohtule esitatud tõenditest ei nähtu üheselt Topwet s.r.o ja kostja vahel hagiavalduses märgitud tingimustel müügilepingu sõlmimine ja õigus esitada Cemface s.r.o ja Cemvin s.r.o (cz

2-18-14354 05604842) poolt müüdud kauba eest kostjale arveid. Kohtu hinnangul Topwet s.r.o ja kostja vahel müügilepingu sõlmimine ei ole tõendatud; puudub ka nõue, mida loovutada ning hageja nõuet ei saa rahuldada. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja on 23.05.2019 menetlusdokumendis avaldanud, et ei esita menetluskulude hüvitamise nõuet. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula Kohtuotsuse põhjendusi täiendatud Tallinna RK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.