Mittetulundusühing Ohutu Kodu hagi Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Graniidi tn
korteriühistu vastu kohustada väljastama 25.09.2017 üldkoosoleku protokolli ärakiri koos lisadega
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohtu 07.06.2019 otsus Mittetulundusühing Ohutu Kodu apellatsioonkaebus
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Mittetulundusühing Ohutu Kodu (registrikood 80421106, asukoht J.Sütiste tee 33-163, 13414 Tallinn), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (epost:xxx) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Graniidi tn 9 korteriühistu (registrikood 80410054, asukoht Graniidi 9-8, 10413 Tallinn), esindaja ARKAADIA HALDUSE AS (registrikood 10257154, e- post:xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Mittetulundusühing Ohutu Kodu loobumine hagist Tallinn, PõhjaTallinna linnaosa, Graniidi tn 9 korteriühistu vastu 25.09.2017 üldkoosoleku protokolli ärakirja koos lisadega väljastamise kohustamise nõudes ning lõpetada sellega seoses tsiviilasja nr 2-17-19491 menetlus.
2.Tühistada seoses hagist loobumisega Harju Maakohtu 07.06.2019 otsus tsiviilasjas 217-19491.
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Graniidi tn 9 korteriühistu kanda.
4.Teatada hagist loobumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.29.12.2017 esitas Mittetulundusühing Ohutu Kodu (hageja) Harju Maakohtule hagi Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Graniidi tn 9 korteriühistu (kostja) vastu 25.09.2017 üldkoosoleku protokolli ärakirja koos lisadega väljastamise kohustamise nõudes.
2.06.02.2018 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.
3.23.07.2018 menetlusdokumendis teavitas hageja Harju Maakohut, et kostja rahuldas hagi nõude ning väljastas protokolli. Hageja teatas, et seoses sellega loobub hagist pärast seda, kui maakohus lahendab taotluse ja teeb kindlaks asjaolud, mis võivad mõjutada menetluskulude jaotamist ning selgitab hagejale, millised täiendavad asjaolud tema peab veel tõendama.
4.09.11.2018 määrusega jättis Harju Maakohus hageja esitatud hagi läbi vaatamata ning menetluskulud menetlusosaliste kanda. Määruse põhjenduste kohaselt ei ilmunud pooled 30.10.2018 kohtuistungile ning kohus arvestas ka asjaoluga, et pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja on hagejale esitanud 25.09.2017 kostja üldkoosoleku protokolli.
5.19.02.2019 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus hageja esitatud määruskaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 09.11.2018 määruse ja saatis asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagi ebaõigesti läbi vaatamata, kuna hagi ei saa läbi vaatamata jätta siis, kui hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetlus.
6.29.03.2019 esitas kostja Harju Maakohtule seisukoha, milles märkis, et haginõue on täidetud ning hageja on 23.07.2018 avalduses kinnitanud seoses haginõude täitmisega soovi hagist loobuda. Kostja palus tsiviilasja lõpetada seoses hagist loobumisega ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhul, kui kohus otsustab jätta osa hageja menetluskuludest kostja kanda, leiab kostja, et kõik võimalikud hageja menetluskulud, mis on hagejal tekkinud pärast hagiavalduse esitamist pole seotud kostja tegevusega ega kostja põhjustatud ning tuleks jätta hageja kanda.
7.07.06.2019 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 853 eurot ja viivise
protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.10.07.2019 esitas hageja Harju Maakohtu 07.06.2019 otsusele Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus apellatsioonkaebuse rahuldada ning maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtusse, alternatiivselt võtta hagist loobumine vastu, lõpetada menetlus ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud maakohtule hagist loobumise avalduse, millega kostja nõustus ning maakohus oleks pidanud loobumise vastu võtma ja menetluse lõpetama. Hageja teatab korduvalt, et on hagist seoses kostja poolt haginõude täitmisega hagist loobunud.
9.Tallinna Ringkonnakohus ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist otsustanud. Määruse põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hageja taotlusega, leiab, et hageja loobumine Harju Maakohtule 29.12.2017 esitatud hagiavaldusest tuleb vastu võtta ning tsiviilasja nr 2-17-19491 menetlus lõpetada. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.06.2019 otsuse.
11.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit teatab kohus TsMS § 429 lg 3 järgi enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
12.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 järgi pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 431 lg-st 2 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ning lõpetab asja menetluse.
13.TsMS § 4511 kohaselt kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissisõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud.
14.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu nõustunud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjalt täiendavat seisukohta küsida. Ringkonnakohus saab hagist loobumise vastu võtta ning asjas menetluse lõpetada enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamist TsMS § 4511 lg 2 tulenevalt.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
16.Ringkonnakohus jätab poolte poolt kantud menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.
17.TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
18.Kuigi maakohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, jätab ringkonnakohus nende suuruse kindlaks määramata, kuna TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 ei ole mõistlik koostoimes tõlgendada selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22).
19.Hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatust hindab ning menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 alusel.
20.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 645 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik