Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
22. august 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-8802
Tsiviilasi
XX avaldus Tallinn, Planeedi tn 8 korteriühistu
19.veebruari 2019 ja 10. aprilli 2015 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 28. juuni 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutud isik Tallinn, Planeedi tn 8 korteriühistu esindajad ringkonnakohtus (registrikood 80303811), seaduslikud esindajad KK, LS ja MS Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019. a määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja) esitas 10. juunil 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada, et Tallinn, Planeedi tn 8 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 19. veebruari 2019 ja
10.aprilli 2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsused (üldkoosolekute otsused) on tühised või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Avalduse palvepunktis nõuab avaldaja garaažiboksi lammutamise kohta vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamist ning puudutatud isikult menetluskulude väljamõistmist. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 50 eurot. Avalduse kohaselt on avaldaja alates 2010. aastast korteriühistu liige. Avaldaja kasutuses on korteriühistule kuuluv garaažiboks, mille korteriühistu otsustas oma üldkoosolekute otsustega lammutada. Avaldaja selleks oma nõusolekut ei andnud, mistõttu on need otsused seadusest tulenevalt tühised, sest selliste otsuste vastuvõtmine on võimalik ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Maakohtu määrus
2.Harju Maakohus jättis 28. juuni 2019. a määrusega avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse jättis maakohus rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nähtu avaldusest, millisel alusel ja milliseid korteriühistu 19. veebruari 2019. a ja 10. aprilli 2015. a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid avaldaja vaidlustab. Avaldaja ei ole toonud esile ka asjaolusid, millest nähtuks, et tegemist võiks olla tühiste otsustega. Seetõttu ei ole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning avalduse menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Kuna avaldus on esitatud elektrooniliselt ei ole vaja seda tagastada. Maakohus selgitas, et avaldaja tugineb avalduses kaudselt sellele, et tal on õigus kaasomandis olevate ruumide ainukasutamiseks, mida teised kaasomanikud peavad taluma. Selleks tuleks avaldajal esitada nt asjaõigusseadus (AÕS) § 72 lg-st 3 tulenev nõue. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamise asjas ei saa kohus lahendada kaasomanike omavahelisi vaidluseid, mis on tingitud kas kasutuskorra kindlaksmääramise soovist või kindlaksmääratud kasutuskorra täitmise nõuetest. Maakohus märkis, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuse puudumine otsuste tegemisel ei too kaasa nende otsuste tühisust, vaid nende tagajärjetuse. Otsus, mida ei ole olemas, ei saa olla ka tühine. Maakohtu hinnangul ei ole avalduselt tasutud seaduses sätestatud suuruses riigilõivu, mistõttu tuleb ka sel põhjusel avalduse menetlemisest keelduda (TsMS § 371 lg 1 p 10). Avaldaja on avalduses esitanud taotluse kahel erineval korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuste (neid konkreetselt nimetamata) tühisuse tuvastamiseks, mistõttu avalduselt oleks tulnud tasuda riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 alusel riigilõivu 100 eurot. Täiendava tähtaja määramine riigilõivu tasumiseks ei ole aga põhjendatud, sest perspektiivituse tõttu tuleks avalduse menetlusse võtmisest keelduda ja tasutud riigilõiv tagastada. Menetluskulud otsustas maakohus jätta avaldaja kanda ja määras kindlaks, et hüvitatavaid menetluskulusid ei ole (TsMS § 168 lg 1 ja § 177 lg 1). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta avaldus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt keeldus maakohus põhjendamatult avalduse menetlusse võtmisest ja jättis hindamata, kas avalduses esitatud faktiväidete õigusust eeldades on olemas õigusnormi, mille alusel avaldust rahuldada. Maakohtu määruses loetletud puuduste kõrvaldamiseks maakohus avaldajale tähtaega ei määranud. Lisaks leidis maakohus ekslikult, et elektrooniliselt esitatud avaldust ei ole vaja tagastada.
4.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isiku arvates jättis maakohus avalduse õigesti menetlusse võtmata. Avaldaja ei ole korterühistu 19. veebruari 2019. a ja 10. aprilli 2015. a üldkoosolekute otsuste tühisuse aluseid avalduses esile toonud ning nende kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud hilinenult. Tähtaja ennistamist avaldaja taotlenud ei ole. Tallinnas Planeedi tn 8 asuva kinnisasja (Planeedi 8 kinnisasja) kaasomandi esemete (sh garaažiboksi) kasutamise kohta ei ole korteriühistu liikmed (kaasomanikud) notariaalset kokkulepet sõlminud. Korteriühistu liikmed lähtuvad nende kasutamisel hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kuna garaažiboksid on varisemisohtlikud oli korteriühistu liikmetel õigus otsustada nende lammutamine häälteenamusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus ei saa lahendada avalduse menetlusse 2 (4)
võtmise küsimust, mistõttu tuleb asi saata samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
6.Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et avaldus on ebaselge ja õiguslikult perspektiivitu. Jättes avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Avaldajale ei saa ette heita avalduses märgitud nõuetega kohtu poole pöördumist. Kolleegium märgib, et kohus kohaldab seadust ise ning kui asjaolud on ebaselged ega võimalda nõude kvalifitseerimist, tuleb avaldajale õiguslikku olukorda selgitada ja anda TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Praegusel juhul maakohus seda teinud ei ole. Maakohus on keeldunud avalduse menetlemisest olukorras, kus avalduse pealkirjas esitatud nõuded ei ole kajastatud avalduse lõpus esitatud nõuetes. Hagita asjades on kohtul TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt Riigikohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 14).
7.Avalduse pealkirjast nähtuvalt palus avaldaja tuvastada, et üldkoosolekutel vastuvõetud otsused on tühised või tunnistada need kehtetuks. Kuigi avaldaja ei viidanud konkreetsetele üldkoosolekute otsustele, võib avaldusest ja selle lisadest järeldada, et avaldaja soovib vabaneda garaažibokside lammutamise kohta vastuvõetud otsustest. Avalduse asjaolude kohaselt on garaažiboksid korteriühistu liikmete kaasomandis ning avaldaja ei ole andud nõusolekut nende lammutamiseks, mistõttu on üldkoosolekute otsused seadusest tulenevalt tühised või kehtetud. Maakohtu hinnangul esitas avaldaja neil asjaoludel üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamise nõude korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 29 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi, millega ei ole avalduse eesmärki võimalik saavutada. Lisaks märkis maakohus, et avalduses esile toodud asjaoludel on tegemist kaasomanike vahelise vaidlusega, mitte korteriühistu ja avaldaja vahelise vaidlusega, mistõttu avaldajal tuleb esitada vastav nõue teiste kaasomanike vastu. Kolleegium sellise maakohtu käsitlusega ei nõustu.
8.Avalduse menetlusse võtmisest ei saa keelduda põhjusel, et tõenäoliselt jääb selles esitatud nõue avalduses toodud faktilistel asjaoludel rahuldamata. Kuna õigusnormid avalduses esitatud nõude läbivaatamiseks on olemas, tuleb asjaoludele anda hinnang asja sisulisel lahendamisel. Selle üle, millal on tegemist AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega või kõigi kaasomanike kokkuleppel tehtava otsusega, tuleb otsustada asjaolude alusel (vt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16823, p 11). Kolleegiumi arvates on avalduses esitatud asjaoludel avaldaja tuvastusnõuet võimalik kvalifitseerida alternatiivsetel alustel. Kohtupraktika kohaselt saab avaldaja nõuet õiguslikult kvalifitseerida esmalt TsMS § 368 lg 1 järgseks tuvastusnõudeks, palvega tuvastada üldkoosolekute otsuste tühisus KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi või palvega tuvastada, et üldkoosoleku otsuseid ei ole vastu võetud või alternatiivselt KrtS § 29 lg 1 järgseks üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudeks. Olemasoleva Riigikohtu praktika põhjal selgitab kolleegium järgmist. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12; 25. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Seega kujuneb korteriühistu üldkoosoleku otsus organi liikmete erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest 3 (4)
kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 21). Selline on olukord eelkõige siis, kui korteriühistu üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud korteriühistu liikmed või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud). Sel juhul on tegu otsuse faktiliste puudustega. Seda tuleb eristada olukorrast, kus tegu on otsuse õiguslike puudustega, mis võivad TsÜS § 33 lg-test 2 ja 3 ning KrtS § 29 lg-st 1 tulenevalt olla aluseks otsuse kehtetuks tunnistamisele. Lisaks võib otsus olla seaduses sätestatud juhul tühine (TsÜS § 38 lg 2). Otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hageja on alguses esitanud otsuse puudumise või tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda. Sama kehtib nõuete hilisema asendamise korral (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-155-14, p 31). Kolleegiumi hinnangul saab selliselt käsitleda ka praeguses asjas esitatud nõudeid.
9.Maakohus peab avaldajale õiguslikku olukorda selgitama ning andma avaldajale võimaluse avalduse aluse ja eseme täpsustamiseks. Pärast seda saab maakohus otsustada, kas avalduse esitamise formaalsed eeldused on täidetud, mh ka üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude tähtaegsus (KrtS § 29 lg 3), millele viitas puudutatud isik määruskaebusele esitatud vastuses.
10.Maakohtul ei olnud alust keelduda avalduse tervikuna menetlusse võtmisest ka seetõttu, et avaldaja ei tasunud avalduselt seaduses sätestatud määras riigilõivu. Tegemist on kõrvaldatava puudusega ning maakohus oleks pidanud andma avaldajale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks või välja selgitama, millises osas avaldaja nõude menetlemist taotleb.
11.Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.