1.J.G (pankrotis, võlausaldaja) pankrotihaldur esitas 15.09.2022 Harju Maakohtule avalduse Lautar OÜ (pankrotis, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt andis J.G võlgnikule 361 700 eurot laenu. Võlgnik lõpetati 05.02.2022. a osanike otsusega ning algatati võlgniku likvideerimismenetlus.
2.Maakohus võttis avalduse 21.09.2022 menetlusse ning kohustas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 700 eurot.
3.Võlgniku endine juhatuse liige ja omanik esitas 26.10.2022 maakohtule seisukoha pankrotiavaldusele, milles leidis, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna võlgnik on registrist kustutatud, võlgnikul puudub juhatuse liige või likvideerija.
4.Võlgniku likvideerija Kaupo Meier esitas 14.11.2022 maakohtule vastuse avaldusele, milles selgitas, et likvideerimismenetluse lõppemisel kustutati võlgnik 13.10.2022 registrist. 20.10.2022 on osaühingu registrikaardile tehtud täiendava likvideerimise kanne ja Kaupo Meier märgitud ühingu likvideerijaks. 20.10.2022 täiendava likvideerimise kanne registris on Kaupo Meieri seisukohalt ebaõige, sest osaühing on registrist likvideerimismenetluse tulemusel kustutatud ning Lautar osaühingu osas ei saa toimuda täiendavat likvideerimist, sest pole läbi viidud täiendava likvideerimise alustamise menetlust ja kohus pole vastavat otsust teinud. Äriseadustikus on ette nähtud kindel kord, mille kohaselt tuleb huvitatud isikul täiendavaks likvideerimiseks läbiviimiseks esitada kohtule taotlus ning kohtul seejärel otsustada täiendav likvideerimine, ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad (ÄS § 218 lg 2). Kaupo Meier on seisukohal, et kuna kohtule pole esitatud avaldust täiendava likvideerimise läbiviimiseks ega kohus pole ka vastavat otsust teinud siis on Lautar osaühingu täiendava likvideerimise kanne ja likvideerija kanne registris ebaõiged. Samuti ei ole Kaupo Meier andnud enda nõusolekut likvideerijana tegutsemiseks Lautar osaühingu täiendava likvideerimise läbiviimiseks.
5.15.11.2022 esitas võlausaldaja maakohtule taotluse pankrotiavalduse tagamiseks. 17.11.2022 kohtumäärusega rahuldas maakohus pankrotiavalduse tagamise taotluse ning keelas pankrotiavalduse tagamise abinõuna registripidajal Lautar OÜ äriregistrist kustutamise kuni pankrotimenetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-22-13735.
6.Maakohus nimetas 02.01.2024. a määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. 2
2-22-13735 Ajutise pankrotihalduri aruanne
7.Võlgnik lõpetati 05.02.2022 osanike otsusega ning algatati võlgniku likvideerimismenetlus. Likvideerijaks nimetati Kaupo Meier. 13.10.2022 kustutati võlgnik likvideerija avalduse alusel äriregistrist. 20.10.2022 tegi kohtunikuabi täiendava likvideerimise kande, millega taastati Lautar OÜ kanne äriregistris. Kandemääruse aluseks on Harju Maakohtu 21.09.2022 määrus (tsiviilasjas 2-22-13735).
7.1.28.09.2021 määrusega kuulutati välja J.G pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre. J.G on andud võlgnikule laenu 361 700 eurot. Võlgniku osanikud J.G ja P.H võtsid 2022. a vastu otsuse lõpetada Lautar OÜ majandustegevus ning algatada likvideerimismenetlus. J.G suhtes on algatatud kriminaalmenetlus nii KarS § 384 lg 1 kui ka KarS § 385 tunnustel. Äriregistri andmetel on alates 09.11.2022 J.G suhtes kehtestatud ärikeeld. Võlausaldaja on oma nõuet tõendanud pankrotiavaldusele lisatud konto väljavõtetega, millest nähtub, et J.G on endale kuuluvatelt arvelduskontodelt (AS LHV Pank, SEB Pank AS, AS Swedbank, Citadele Banka Eesti filiaal, Luminor Bank AS, Coop Pank AS) teinud võlgnikule ülekandeid selgitustega „pikaajaline investeerimislaen“, ja „omaniku investeerimislaen“ kokku 361 700 eurot. 10.03.2022 teatas likvideerija Kaupo Meier J.G pankrotihaldur Terje Eipret sellest, et likvideerijale teadaolevalt puuduvad OÜ-l Lautar varad ning majandustegevus. Äriühingul on esitamata 2020. a ja 2021. a majandusaasta aruanded.
7.2.Võlgniku likvideerija Kaupo Meier teatas, et tema valduses ei ole OÜ Lautar dokumente ega raamatupidamise programmi. Dokumentide hoidja on J.G. J.G ei vastanud ajutise pankrotihalduri päringutele raamatupidamisdokumentide kohta. Võlgniku viimase registripidajale esitatud 2019. a majandusaasta aruande kohaselt moodustusid võlgniku varad kokku 241 487 eurot ja kohustused kokku 243 222 eurot. Võlgniku omakapital oli 31.12.2019 seisuga -1735 eurot.
8.Võlgniku AS SEB Pank arvelduskontol lõppevad toimingud 04.12.2020 panga algatusel kliendisuhte erakorralise lõpetamise protokolli alusel ning lepingu lõpetamisel oli konto jääk 5,70 eurot. Transpordiameti andmetel ei ole käesoleval hetkel ega varasemalt liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub. Täpsema hinnangu vara tagasivõitmise võimaluste kohta saab anda edasises menetluses võlgniku raamatupidamise dokumentide ülevõtmisel ning analüüsimisel.
8.1.Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile kohustuste nimekirja esitanud. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja J.G pankrotihalduri Terje Eipre vastuse kohaselt on võlgnikul kohustusi J.G ees 361 700 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt ei ole võlgnikul maksuvõlga, võlgniku suhtes ei ole tehtud maksuotsust ja ei ole pooleli olevaid maksukontrolle. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastuse kohaselt täitemenetluse registris andmed puuduvad. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on jätnud teabenõudele vastamata ning esitamata on raamatupidamisdokumendid sh bilansid ja kasumiaruanded. Tulenevalt eeltoodust puuduvad halduril andmed finantsanalüüsi koostamiseks.
9.Maakohus määras 22.02.2024 Lautar OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot ja tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajale ja kolmandatele isikutele ettepaneku eelnimetatud deposiidi tasumiseks. 3
2-22-13735 Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 14.05.2024. a määrusega võlausaldaja taotluse pankroti väljakuulutamiseks, kuulutas võlgniku pankroti välja ning nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Maakohus määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ning kohustas võlausaldajaid teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku pankrotivara kanda.
10.1.Maakohus tuvastas võlausaldaja J.G pangakontode väljavõtete alusel, et võlgnik võlgneb võlausaldajale 361 700 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastu vaielnud. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Seega on võlausaldaja nõue tõendatud ning võlgniku maksejõuetus põhistatud.
10.2.Võlgnikul puudub teadaolev realiseeritav vara. Võlgnik ei ole ajutise pankrotihalduri teabenõudele vastanud ega esitanud varade kohta andmeid. Võlgniku likvideerija on vastuses võlausaldajale teatanud, et võlgnikul puudub vara. Võlgniku AS-i SEB Pank kontol oli 04.12.2020 seisuga 5,70 eurot, AS-i Luminor Bank ja AS-i LHV Pank kontodel rahalisi vahendeid ei olnud. Transpordiameti andmetel ei ole liiklusregistris võlgniku nimele registreeritud sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku 361 700 eurot.
10.3.Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja see seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maakohus määras, et menetluskulud tuleb kanda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p1 ja lg 2). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud jätta võlausaldaja pankrotihalduri kanda ning mõista need võlgniku kasuks välja koos seadusjärgses määras viivisega. Võlgnik palus vaadata asja läbi istungil.
11.1.Võlgnik leidis, et kuna tal puudub õigusvõime, ei saa tema suhtes pankrotimenetlust läbi viia. Isegi kui võlgnikul on õigusvõime, ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse tekkimine ei ole tõenäoline ka tulevikus, kuna võlgniku vastu pole ühtegi nõuet ning võlgnik ei tegutse tsiviilkäibes. Võlgnik esitas 12.12.2022 ja 26.01.2024 taotlused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks. Viidatud taotlustes on detailselt kirjeldatud varasemaid likvideerimise ning registrist kustutamisega seotud asjaolusid.
11.2.Kohus ei saanud ilma täiendavat likvideerimise menetlust läbi viimata võlgnikku äriregistrisse ennistada. Võlgniku õigusvõime taastamiseks ja täiendavaks likvideerimiseks pidi olema esitatud ÄS § 218 lg 2 alusel avaldus. 20.10.2022 kandemäärus ja avaldus, millega kohus võlgniku taastas, oli Tartu Ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane (tsiviilasi nr 2-2218292).
11.3.Kuigi 20.10.2022 kandemäärus, millega kohus võlgniku taastas, oli õigusvastane, jättis registripidaja võlgniku taotluse äriregistris ebaõige kande parandamiseks rahuldamata, kuna
4
2-22-13735 seda takistas maakohtu 11.11.2022 määrus pankrotiavalduse tagamiseks, millega keelati registripidajal võlgniku äriregistrist kustutamine.
11.4.Võlgnik kustutati äriregistrist 13.10.2022. Üllatuslikult tekkis äriregistrisse võlgniku täiendava likvideerimise kanne samal päeval, kui kohus toimetas Lautar OÜ pankrotiavalduse võlgnikule kätte (20.10.2022). Seega menetleti võlgniku pankrotiavaldust pärast võlgniku registrist kustutamist, kui võlgnikul puudus õigusvõime. Võlgniku õigusvõime registris on ebaõige ja näilik. Vastavat asjaolu ei ole maakohus isegi kaudselt arvestanud. Seejuures on maakohus jätnud lahendamata võlausaldaja taotlused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks. Alternatiivselt on kohtul võimalik jätta pankrotiavaldus rahuldamata.
11.5.Võlausaldaja ei ole võlgnikule laenu andnud. P.H andis J.G-le (enda tütre endisele abikaasale) äritegevuseks sularahas laenu. Vastavalt P.H korraldusele tagastati laen võlgnikule. Pankrotiavalduse aluseks olevad maksed J.G erinevatelt kontodelt on tehtud selgitustega „leping 160401“, „pikaajaline investeerimislaen“ ja „omaniku investeerimislaen“. Vastavad selgitused tähendavad laenu tagasimakseid suuliste laenulepingute alusel. Maakohus on pankrotiavalduse alusel ekslikult tuvastanud need laenu väljamaksetena. Arvestades maksete arvu ja erinevaid summasid on eluliselt ebausutav, et võlausaldaja on sellisel hulgal ülekannetega laenu andnud. Võlgnik soovib neid asjaolusid tõendada P.H ja J.G tunnistaja ütlustega.
11.6.Maakohus on jätnud analüüsimata asjaolu, et võlausaldaja kontodel puuduvad vabad vahendid. Näiteks pankrotiavalduse lisa 5 (LHV Panga kontoväljavõte) näitab, et kohe kui mingi summa kontole laekus, on seda kasutatud võlausaldaja kohustuse täitmiseks. Samuti teenindatakse konto kaudu väikelaene (nt AS LHV Finance väikelaenuleping 864301/ 864301). Kõigilt pankrotiavaldusele lisatud pangakontodelt on näha, et võlausaldaja teenindab erinevaid laenukohustusi ja mingit vaba jääki kontodele ei teki. Kuna võlausaldaja ei ole võlgnikule laenu andnud, siis puuduvad võlgnikul kohustused. Võlgnik ei ole maksejõuetu.
11.7.Maakohus on menetlusnorme rikkudes eiranud võlgniku soovi suuliseks menetluseks, mistõttu tuleb määruskaebuse läbivaatamisel üle kuulata tunnistajad. Võlgnik esitas menetluses 26.10.2022 seisukoha p-s 5 soovi asja läbivaatamiseks suulises menetluses. PankrS 12 lg 2 kohaselt tuleb sellisel juhul korraldada kohtuistung. Võlgnik ootas seoses registrist kustutamise ja õigusvõime lõppemisega menetluse lõpetamise taotluste lahendit, kuid kohus jättis need taotlused tähelepanuta ja lahendamata. Kaebajale üllatuslikult tegi kohus hoopis pankrotimääruse. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt soovib kostja suulist menetlust ja tunnistajate ülekuulamist, kuna kohtu üllatuslik menetlusnormide rikkumine ei andnud võlgnikule võimalust enda seisukohtade ja tõendite esitamiseks maakohtus.
12.Võlausaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654
5
2-22-13735 lg 6 ja § 659). Kolleegium ei pea vajalikuks asja lahendamist kohtuistungil (TsMS § 667 lg 3).
15.Määruskaebuses leiab võlgnik, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole põhjendatud ning soovib nõudele esitatud vastuväidete tõendamiseks kuulata üle tunnistajad P.H ja J.G.
16.Võlausaldaja nõude põhjendatust hinnatakse pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamisel PankrS § 15 lg 3 p 1 ja 4 järgi ning nõuete kaitsmisel PankrS § 100 1 jj järgi. Ka pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis võib kohus jätta võlausaldaja nõude kõrvale, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 18). Kolleegium leiab, et määruskaebemenetluses pankroti väljakuulutamise õiguspärasuse kontrollimisel saab hinnata üksnes neid vastuväiteid, mida võlgnik esitas ajutise halduri nimetamisel või pankrotiavalduse arutamisel. Kui võlgnik soovib esitada nõudele uusi vastuväiteid, tuleb tal seda teha nõude kaitsmisel PankrS § 1001 jj järgi.
17.Ajutise halduri nimetamisel ja panrotiavalduse menetlemisel 12.12.2022 ja 26.01.2024 seisukohtades ei esitanud võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväiteid, vaid tugines üksnes sellele, et võlgnikul ei ole õigusvõimet. Võlgnik ei esitanud ka taotlust tunnistajate üle kuulamiseks. Seejuures ei esitanud võlgnik hiljem vastuväiteid ka nõuete kaitsmisel. 06.11.2024 määrusega kinnitas maakohus võlausaldajate nimekirja, millega tunnustas J.G (pankrotis) nõuet võlgniku vastu 361 700 eurot, võlgnik seda ei vaidlustatud ning määrus jõustus.
18.Maakohus tuvastas võlgniku kohustuse võlausaldaja ees tuginedes vastuväidete puudumisele, ajutise halduri aruandele ja arvelduskonto väljavõtetele. Viimastest nähtus, et võlausaldaja kandis eri aegadel võlgniku arvelduskontole kokku 361 700 eurot selgitusega „omanikulaen“. Maakohus ei rikkunud ajutise halduri nimetamisel ja pankroti väljakuulutamisel PankrS § 15 lg 3 p-des 1 ja 4 sätestatut, kui leidis, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu on põhjendatud.
19.Määruskaebuse esitamisel pankroti väljakuulutamise määruse peale esitas võlgnik uued väited, mille järgi ei andud võlausaldajale võlgnikule omanikulaenu, vaid maksis tagasi varem võetud laenu. Selle väite tõendamiseks palus võlgnik kuulata üle tunnistajad P.H ja J.G. Kolleegium leiab, et võlgniku uued väited ja nendega seoses taotletud tõendid tuleb jätta vastu võtmata TsMS § 238 lg 1 järgi, kuivõrd määruskaebemenetluses pankroti väljakuulutamise õiguspärasuse kontrollimisel saab hinnata üksnes neid vastuväiteid, mida võlgnik esitas ajutise halduri nimetamisel või pankrotiavalduse arutamisel.
20.Põhjendamatu on võlgniku etteheide, et maakohus jättis arvestamata võlgniku sooviga arutada pankrotiavaldust kohtuistungil. PankrS § 12 lg 5 järgi kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
21.Võlgnik ei teatanud maakohtule, et soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil. P.H esindaja Erki Casar esitas 26.10.2022 kohtule seisukoha, kus märkis, et „Omanik ei ole nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses“. P.H oli seisukoha esitamise ajal küll osanik, kuid tema juhatuse liikme volitused lõppesid äriregistri andmetel 07.02.2022, s.o enne seisukoha esitamist. E. Casari 26.10.2022 seisukohta ei saa käsitada võlgniku menetlusdokumendina. 6
2-22-13735
22.Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti arvestamata asjaoluga, et kohtuasjas nr 2-2218292 tuvastas kohus, et võlgniku ennistamine registrisse oli õigusvastane. Viidatud kohtuasjas leidis Tartu Ringkonnakohus 30.01.2024 määruses, et nii võlgniku registrist kustutamine 13.10.2022 kui tema registrisse ennistamine 20.10.2022 olid õigusvastased. Samas märkis Tartu Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 17.11.2022 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-22-13735 (käesolev tsiviilasi) toob kaasa olukorra, kus ilma õigusliku aluseta ennistatud äriühingut ei saa äriregistrist kustutada kuni hagi tagamise määruse kehtimiseni (määruse p 12).
23.Tartu Ringkonnakohtu tuvastatud rikkumistel ei olnud mõju praeguse pankrotiasja menetlemisele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime lõpeb isiku kustutamisega registrist (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2). Et võlgnikku ei ole äriregistrist kustutatud, ei saa ta olla õigusvõimetu. Kuigi võlgniku õigusvõime oli ajavahemikul 13.10.2022–20.10.2022 katkenud, ei muuda see pankrotimenetlust seadusevastaseks. Kui juriidilise isiku kohta tehtud kanne registris taastatakse, ei loeta selle juriidilise isiku õigusvõimet katkenuks ning tekkinud õigusi ega kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (RKTKo 15.01.2007, 3-2-1-132-06, p 31). Menetluskulud
24.TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta võlgniku kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.