Puudutatud isik: B OÜ (registrikood xxxx), asukoht Xxxx Puudutatud isiku seaduslik esindaja ja likvideerija kandidaat: V S
Menetlustoiming
Sundlõpetamise otsustamine ja likvideerija määramine
RESOLUTSIOON
1.Sundlõpetada B OÜ (registrikood xxxx) ja algatada B OÜ likvideerimine.
2.Määrata B OÜ (registrikood xxxx) likvideerijaks V S (isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post xxxx, telefoninumber xxxx).
3.Kohustada likvideerijat V S viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse lõpetamisest ja B OÜ registrist kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 29. maiks 2020 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku B OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
5.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Harju Maakohtu kantseleil edastada määrus pärast jõustumist kannete tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post [email protected]). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju
2-19-178 Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohtu selgitused Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: - lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); - esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); - koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); - koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); - avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); - rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); - koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); - esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); - esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); - andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). - Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 4772).
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu registriosakond esitas 04.01.2019 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel kohtule puudutatud isiku dokumendid, et algatada menetlus äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks. Puudutatud isiku netovara ei vasta ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele.
2.Kohus algatas menetluse 03.05.2019 kohtumäärusega, millega nõudis 14 päeva jooksul puudutatud isikult kirjaliku seisukoha esitamist puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kohta. Kohus kohustas puudutatud isikut muu hulgas leidma likvideerija kandidaat ning esitama likvideerija kirjalik nõusolek likvideerimise läbiviimiseks või tasuma likvideerija kulutuste katteks 300 eurot kohtu arvele. Puudutatud isiku seaduslik esindaja kinnitas 16.05.2019 arvamuses, et on puudutatud isiku sundlõpetamisega nõus ning on valmis puudutatud isiku likvideerimismenetluse viivitamatult läbi viima. 2 (5)
2-19-178
3.Kohus kuulas 06.08.2019 kirjaga likvideerija kandidaadi (puudutatud isiku seaduslik esindaja V S) ära. Likvideerija kandidaat avaldas 13.08.2019, et on nõus likvideerija ülesandeid täitma, on teadlik likvideerija õigustest, kohustustest ja vastutusest, ülesanded on talle teada ja jõukohased ning ta vastab seadusega ametikohale kehtestatud nõuetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus lahendab TsMS § 475 lg 1 p 11 ja p 121 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise asju hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud asjaolude ja asjas esitatud seisukohtadega, leiab et puudutatud isik tuleb sundlõpetada ja algatada likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija.
5.ÄS § 136 järgi peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 2 500 eurot. Kooskõlas ÄS §-ga 176 peavad osanikud võtma vastu ühe samas paragrahvis nimetatud otsustest, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 203 lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel.
6.Äriregistri pidaja on teavitanud puudutatud isiku juhatust osaühingu netovara mittevastavusest ÄS § 176 nõuetele ning andnud 22.07.2015, 01.11.2017 kirjadega ja 25.05.2018 määrusega tähtaegu esitamaks registripidajale otsust abinõude tarvitusele võtmise kohta. 25.05.2018 määrusega andis registripidaja puudutatud isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 6 kuud alates määruse tegemisest. Tähtaja jooksul puudutatud isik puuduseid ei kõrvaldanud. Registripidaja on teostanud kontrolli 2011.–2017. a majandusaasta aruannete üle ja teinud kindlaks, et netovara puudused ilmnevad alates 2014. a majandusaasta aruandest. Viimati registripidajale esitatud, 2018. aasta aruandes on omakapitali summa
31.detsembri 2018 seisuga 0 eurot. See annab alust arvata, et puudutatud isiku omakapital on puudulik ja seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kontrollis 21.08.2019 äriregistrit. Puudutatud isik ei ole ka äriregistrile esitanud dokumente sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamise kohta. Puudutatud isiku seaduslik esindaja on kohtule teatanud, et puudutatud isikul aktiivne tegevus puudub. Kohtu hinnangul on tegemist püsivalt mittetegutseva ühinguga, mistõttu on tsiviilkäibe huvides, et äriühing kohtumäärusega sundlõpetatakse ja likvideeritakse.
7.ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602–606 sätestatut. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus määrab likvideerijaks puudutatud isiku juhatuse liikme ja osaniku V S. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on juhatuse liikmena eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid V S likvideerijaks nimetamise. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Likvideerija kandidaadi elukoht on Eestis. 3 (5)
2-19-178
8.Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Kohus ei nõua likvideerimiskulude ja tasu katteks ettemaksu, kuna likvideerija ei nõua likvideerijaks määramisel korral likvideerijakulusid ja tasu. Tulenevalt sellest ei ole likvideerijal võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt ühingult ega muudelt isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast võib mitte jätkuda likvideerijale tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks.
9.Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 – 220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
10.Tulenevalt TsMS §-st 4772 teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 9 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
11.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Kuna menetluses ei ole teisi puudutatud isikuid osalenud, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
12.Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). ÄS § 33 lg 11 kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. TsMS § 629 lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kooskõlas ÄS § 204 lg-ga 3 loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Seega hakkavad sundlõpetamise korral likvideerija volitused kehtima vastava kohtulahendi jõustumisest. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Kohtulahend tuleb registripidajale kande tegemiseks edastada selle jõustumisel. 4 (5)
2-19-178
13.Määruse peale võivad määruskaebuse esitada juriidiline isik ja määratud likvideerija (TsMS § 606 lg 2 koostoimes § 629 lg-ga 5 ja § 660 lg-ga 1).