Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata Tatjana Babtšenko (pankrotis) ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasuks kokku xxxxxxxxxxx eurot (sisaldab käibemaksu), millest xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxx eurot (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

Sisulised asjaolud 24.07.2019 esitas võlgnik Pärnu Maakohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 9395,86 eurot. Võlgnik on võetud Eesti Töötukassas töötuna arvele ja ta saab töötutoetust ca 100 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnikult on ära võetud 2 last, kelle suhtes on tal seadusest tulenev ülalpidamise kohustus. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid tal võlgnevused valede valikute tõttu, mh narkosõltuvuse ja sellest tingituna toime pandud kuritegude tõttu. Võlgnik finantseeris oma elu läbi kiirlaenude ja nende laenude tasumiseks võetud laenude.

2-19-6622 30.07.2019 määrusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutise halduri. 08.08.2019 teatas võlgnik, et ta on saanud tööle Xxxxxxxxxxx-sse. 12.08.2019 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 10 610,81 eurot, millest osa nõudeid võivad olla aegunud. Olemasolevatele kohustustele võivad lisanduda kuni pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatavad viivised/intressid. Aruande esitamise hetkel on võlgniku suhtes hetkel avatud 14 täitetoimikut. Ajutise halduri aruande koostamise ajal pole teada, et võlgnikul oleks vara ja sissetulekut, mille arvel tekkinud võlgnevusi täita. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid. Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võlgnikul on täitmata ülalpidamiskohustusi oma laste suhtes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik käesoleval ajal püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine. Püsiv maksejõuetus tekkis juba 2010. aasta lõpus, kui Bigbank AS asus laenu kohtu kaudu sisse nõudma ja võlgnikul puudusid selle täitmiseks vahendid. Seega on Tatjana Babtšenko maksejõuetuse peamiseks põhjuseks suutmatus tasuda võetud kohustusi. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise halduri aruandest ei nähtu, et esineks võlgniku vara tagasivõitmise aluseid. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. PankrS § 170 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja ka siis, kui esinevad PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. 13.08.2019 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri aruandes välja toodud võlgnevuse suurusega ja ajutise halduri tasu taotlusega. Ajutine haldur toetas võlausaldaja avaldust. Võlgnik avaldas, et ta on tänaseks saanud miinimumpalgaga tööle, tööleping allkirjastatakse 14.08.2019.a Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Tatjana Babtšenko pankrot. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 10 610,81 eurot. Võlgnikul võlgade tasumiseks vajalik sissetulek puudub. Võlgnik on küll tänaseks asunud tööle, kuid tema töötasu on minimaalne, mis annab alust eeldada, et ta ei suuda töötasu arvelt oma kohustusi täita. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikult on Kohtute Infosüsteemi andmetel tsiviilasjas nr 2-13-7383 tagaseljaotsusega välja mõistetud elatis kahe alaealise lapse kasuks. Lisaks on võlgnikul seadusest tulenev kohustus üleval pidada kolmandat last. Eelpoolnimetatud asjaoludel kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada Tatjana Babtšenko pankrot. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Samuti tuleb määrata võlausaldajate I

2-19-6622 üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele ning kohustada võlgniku ilmuma kohtusse vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud 13 tundi, mille eest 64eurose tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx eurot (sh halduri netotasu 832 eurot ja käibemaks 166,40 eurot). Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ja PankrS § 23 lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. 13.08.2019 toimunud kohtuistungil võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja mõistlik ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab ajutise halduri tasu katteks, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust xxxxxxxxxxx eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse) ja mis on kooskõlas PankrS § 23 sätestatuga. Ajutise halduri tasu on arvestatud 13 töötunni eest, 64 eurot/tund, mis jääb alla PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise halduri tasu ülemmäära. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.