1.Lõpetada W.F (end. F, isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada W.F kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 16.08.2019. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
2.Vabastada W.F usaldusisiku kohustustest.
3.Avaldada teade W.F kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
1.Pärnu Maakohtu 27.01.2020 (jõustus 14.02.2020) määrusega lõpetati võlgniku W.F pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgniku kohustustest vabastamise viie aastane periood oli 14.02.2020-14.02.2025. Kohus selgitas võlgnikule lõpparuande ja taotluse esitamise vajadust 26.02.2025 nõudekirjaga ja andis tähtaja esitamaks kohtule lõpparuanne ja taotluse kohustustest vabastamiseks. 17.03.2025 esitas võlgnik aruande ja 05.04.2025 taotluse menetluse lõpetamiseks.
3.Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. 15.05.2025 teatas võlausaldaja Aktiva Finants Group OÜ, et võlgnikult on nõude katteks laekunud 40 eurot. Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 19.05.2025 teatas kohtutäitur J.J , et ta on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega.
4.01.07.2025 kuulas kohus võlgniku ära telefoni teel ja andis tähtaja 04.07.2025 võlgnikule esitamaks tõendid võlausaldajale Aktiva Finance Group OÜ-le väljamaksete tegemise kohta. 03.07.2025 esitas võlgnik Bigbank AS vastuse võlgniku päringule.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30.juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 27.01.2020 ning käesolevaks ajaks on menetlus kestnud üle viie aasta. Võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruande koos pangakonto väljavõtetega ja andis kohtule selgitusi. Kohus on võlgniku ära kuulanud ja küsinud kirjalikku seisukohta. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Aktiva Finants Group OÜ palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata, kohtutäitur J.J on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega.
7.PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
2
2-19-11095 PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
8.Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule selgituse ja tõendid, mille kohaselt kohtutäituri J.J nõue on rahuldatud ja võlausaldajale Aktiva Finants Group OÜ nõudest on võlgnik tasunud 150 eurot. Bigbank AS kinnitas, et võlgniku teostatud maksed 110 eurot on üle kantud Aktiva Finants Group OÜ-le, mistõttu võlausaldaja seisukoht sellest, et võlgnik on menetluse kestel tasunud võlausaldajale üksnes 40 eurot, on põhjendamatud. Võlgnik selgitas, et 5 aasta jooksul on ta töötanud XXX, vara võlgnikul puudub ja alates detsember 2021-juuli 2023 viibis võlgnik lapsehoolduspuhkusel, juuli 2023-august 2024 töötas võlgnik osalise töökoormusega ning asus täiskohaga tööle uuesti septembrist 2024. Kuni 2022 märtsi kuuni oli võlgniku ülalpidamisel 3 alaealist last, 2022-2023 oli võlgniku ülalpidamisel 4 alaealist last. Hetkel on võlgniku ülalpidamisel 2 alaealist last – 3 aastane ja 11aastane. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajale väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele.
9.Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldajate nõude rahuldamiseks teinud väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul alaealiste laste kasvatamise tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Rahvastikuregistrist nähtub, et kohustusest vabastamise menetluse algul oli võlgnikul kolm ülalpeetavat, 2022 aastal sündis veel üks ülalpeetav. 2022, 2023 ja 2024 said vanemad lapsed täisealisteks. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (määrus tsiviilasjas 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus tal oli menetluse algul kolm ülalpeetavat ja menetlus lõpus kaks ülalpeetavat. Võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.
10.Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). 3
2-19-11095 Olukorras, kus võlgnik on kasvatanud alaealisi lapsi ja võimalikult suure osa ajast teinud tööd ning saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid suuremal määral, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.
11.Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt enda võimalustele, arvestades siinjuures, et võlgnikul on alaealised ülalpeetavad. Kohus leiab lisaks, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevust vähendada. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohus märgib siinkohal sedagi, et kohus ei nõustu võlausaldaja Aktiva Finants Group OÜ seisukohaga sellest, et võlgniku käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid nagu kohtunõuetele vastamata jätmine, tõendite esitamata jätmine jne. Menetluse kestel on võlgnik kohtule olnud alati kätte saadav, ta ei ole varjanud saadud tulusid ja vara ning on täitnud kõik kohtunõuded ja esitanud vajalikud tõendid ning aruanded. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
12.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 alusel.
13.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
14.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus 4
2-19-11095 vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.