Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-127120/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.08.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1123

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-127120

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-127120

Tsiviilasi

Creditreform Eesti OÜ hagi D. S. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

341,14 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820, asukoht: Pirita tee 20, 10127 Tallinn; Hageja lepinguline esindaja: T. R., e-post:xxx; Kostja: D. S. (isikukood xxx, tegelik elukoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt D. S. hageja Creditreform Eesti OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 226,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 66,01 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot ning viivis põhinõudelt alates 13.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas.

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb D. S.il tasuda Creditreform Eesti OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Eesti Energia AS ning D. S. vahel oli sõlmitud võrguleping nr 2914043792 ning tarbimiskohaks määrati xxx. Antud võrgu- ja elektrileping hakkas kehtima 24.01.2014.a. ning kestis tähtajatult. Võrgu- ja elektrileping sõlmiti poolte vahel kirjalikult. Kostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette. Eesti Energia AS-ile ei ole laekunud kostja sooviavaldust lepingu lõpetamiseks ning vastav elektrienergia leping lõpetati 24.07.2016.a. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.1. kohaselt on arveldusperioodiks kalendrikuu. Võlgnik on jätnud tasumata järgnevad arved: nr 675143129643, 675970217050, 675190417007. 04.06.2018.a. loovutas Eesti Energia AS elektrienergia müügist tulenevad nõuded Creditreform Eesti OÜ-le, kes algatas võlgniku suhtes inkassomenetlust. Arvestades kostjapoolseid makseviivitusi, on kostja kohustatud maksma hagejale viivist kokku 66,01 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt alates 13.01.2019.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 30 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 30 eurot.

2-18-127120 Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 322,98 eurot, millest 226,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 66,01 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Hageja palub: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 226,97 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 66,01 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 30 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt alates 13.01.2019.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas; jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja esitatud avaldus(t)ele ja menetluskulude nimekirja(de)le. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 170 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 170 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 245 eurot (75+170). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik