Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa CREDITREFORM EESTI OÜ nõuab 15.04.2019 esitatud hagis X.X.põhivõlgnevuse 59,22 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, viivise 10,37 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Eesti Energia AS ja kostja vahel 19.10.2016 sõlmitud võrgu-ja elektrilepingust nr 233653498. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult politsei vahendusel 26.06.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on sama hageja esitanud sama kostja vastu samadest arvetest tuleneva nõude. Selle asja nr oli 2-18-127250, asja menetles kohtunik Kalev Kuningas. Nõuded tulenesid seega samadest arvetest, kuid erinevatest arve kirjetest. Tsiviilasjas nr 2-18-127250 on hageja nõudnud arvetelt võrguteenuse ning taastuvenergia tasu ja aktsiisi väljamõistmist. Praeguses hagis nõuab hageja samadest arvetest elektrienergia eest tasumata summade väljamõistmist. Hageja on viidanud sissenõudekulu 30 euro väljamõistmise alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-le 1. Selle sätte kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tsiviilasjas nr 2-18-127250 on hageja nõudnud samuti 30 euro sissenõudekulude väljamõistmist. Kahes hagis on tegemist sisuliselt sama võlaga. Seega on hageja nõudnud sissenõudmiskulude hüvitamist ühelt ja samalt võlalt mitte 30 eurot, vaid 2*30 eurot. Tsiviilasjas nr 2-18-127250 tehtud kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks juba mõistetud välja sissenõudekulud 30 eurot. Samalt võlalt ei ole põhjendatud nõuda topelt sissenõudekulusid, seetõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata. Kohus märgib, et kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud ka mitmeid teisi hagisid samade poolte vahel, kus kahes erinevas hagis on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust ja samadest arvetest tulenevalt. Ka neis on hageja taotlenud samalt võlalt topelt sissenõudekulu hüvitamist. Selline käitumine ei ole kohtu hinnangul heauskne. Kohus hoiatab hagejat, et TsMS § 200 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tsiviilasjas nr 2-18-127250 on 15.07.2019. a tagaseljaotsusega juba mõistetud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 150 eurot. Nagu kohus on eelnevalt viidanud, oli mõlemas hagis tegemist sama võlaga. Kui hageja oleks esitanud samadest arvetest tuleneva võlgnevuse nõude ühes menetluses, oleks tal jäänud tekkimata praeguse asja menetluskulu. Ka riigilõiv ei oleks olnud nõuete ühes hagis esitamise korral suurem. Seega on hageja ise tekitanud endale põhjendamatud kulutused taotletud ulatuses. Selle kulu väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude väljamõistmiseks. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.