Määruse tegemise aeg ja 12. august 2019, Tallinn koht Kohtukoosseis
Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ande Tänav
Kohtuasi
OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu 4 070 776 euro 23 sendi ja viivise saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. novembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Dagenhart (pankrotis; registrikood 11369292) pankrotihaldur Jüri Truuts, esindaja vandeadvokaadi abi esindajad Rety Estorn Kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis; registrikood 10214334), esindaja vandeadvokaadi abi Triin Toom Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 22. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-19449 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 21. juuni 2018 määrusega OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi (hageja) hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis; kostja) vastu 4 070 776 euro 23 sendi ja viivise saamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. septembri 2018 määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täiendades määruse põhjendusi. Määrused jõustusid 27. septembril 2018.
2.Kostja esitas 10. oktoobril 2018 maakohtule menetluskulude nimekirja ning 9. novembril 2018 menetluskulude nimekirja täpsustuse. Kostja menetluskuludeks olid lepingulise esindaja kulud summas 5411 eurot ja riigilõiv määruskaebuse esitamisel 50 eurot, kokku 5461 eurot. Kostja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
3.Hageja leidis 17. oktoobril 2018 kostja menetluskuludele esitatud vastuväidetes, et taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleks jätta osaliselt rahuldamata. Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab kulusid, mis hageja hinnangul ei olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja leidis, et mitmed menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole käesoleva kohtuasjaga seotud, on ebavajalikud või kohtule esitatud seisukohti arvesse võttes põhjendamatult suured. Vaidlusalused kulud võisid hageja hinnangul olla kostjal küll tekkinud, kuid neid kulusid ei ole seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega põhjendatud hagejalt välja mõista. Pooled vaidlesid üksnes kohtualluvuse küsimuse üle ning vaidluse sisuliste küsimusteni kohtumenetluses ei jõutud. Kokkuvõttes vaidlustas hageja kostja 10. oktoobri 2018 menetluskulude nimekirjas toodud kulud 4079 euro 52 sendi ulatuses, sh maakohtu 27. aprilli 2018 määrusele esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja kantud esindaja kulud summas 4029 eurot 52 senti (õigusabi 24,5 tunni ulatuses) Maakohtu määrus
22.novembri 2018 määrusega rahuldas maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras kindlaks kulude suuruse ning mõistis hagejalt välja kostjate kasuks menetluskulud 2680 eurot 86 senti. Samuti mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 2750 euro 14 sendi ulatuses. Määruse põhjenduste kohaselt tuleneb TsMS § 175 lg-st 1, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-19449 esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostjale oli menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud ajavahemikul 28.03.–11.09.2018 õigusabi 32,9 tunni ulatuses summas 5411 eurot. Kohus kontrollis kostja taotlust lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks kostja näidatud kirjete kaupa, hinnates lühidalt kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulud maakohtus:
28.märtsil 2018 hagiavalduse esmaanalüüs, suhtlus kliendi ja kohtuga 1 tund – kohus leidis, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku toimingu ning ajakuluga;
29.märtsil 2018 e-toimiku analüüs, esialgse vastuse ja menetluskulu tagatise taotluse koostamine 1,5 tundi – kohus nõustus hagejaga, et nimetatud ajakulu on põhjendatud üksnes osaliselt ning pidas põhjendatud ajakuluks 1 tund;
3.aprillil 2018 prahilepingu ja seotud dokumentide analüüs, suhtlus kliendiga 1,8 tundi – kohus leidis, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku toimingu ning ajakuluga. Kohus ei nõustunud hagejaga, et nimetatud ajakulu pole põhjendatud, kuivõrd toimingust ei nähtu seos käesoleva tsiviilasjaga ega konkreetse asjas esitatud menetlusdokumendi koostamisega. Tsiviilasja toimikus nähtuvalt on hageja ise nimetatud dokumendi hagiavalduse lisana esitanud, mistõttu on hageja ise pidanud antud dokumenti oluliseks käesoleva tsiviilasja lahendamisel ning seetõttu tuli kohtu hinnangul lugeda ka põhjendatuks kostja ajakulu;
3.aprillil 2018 hagi ja selle lisade ning kliendi saadetud materjalide analüüsimine ja tegevuskava planeerimine 4,5 tundi; 4. aprillil 2018 hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamine 1,2 tundi; 5. aprillil 2018 lepingudokumentide analüüs, suhtlus kliendiga; hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamine 1,3 tundi; 5. aprillil.2018 hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamine 1,8 tundi; 9. aprillil 2018 hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamine 0,7 tundi; 9. aprillil 2018 hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamine, lisade komplekteerimine ja dokumentide esitamine kohtule 1,5 tundi, kokku 11 tundi – kohus leidis, et kõnealune kulu on osaliselt ülepaisutatud ning põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, võis esindajatel eelduslikult kuluda dokumendi koostamiseks ja kohtule edastamiseks 4 tundi, mille kohus luges põhjendatud ajakuluks;
25.aprillil 2018 pankrotihalduri tagasivõitmise hagi analüüs 0,1 tundi – kohus nõustus hagejaga, et kuivõrd nimetatud toiming ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, ei ole põhjendatud nimetatud menetluskulu hagejalt välja mõista;
2.mail 2018 27. aprilli 2018 kohtumääruse analüüs, edasise tegevuskava koostamine, suhtlus kliendiga ja A. Pilvega 1,6 tundi, kokku 5,3 tundi – kohus leidis, et tegemist on osaliselt ülepaisutatud ajakuluga. 2. mai 2018 toiming sisaldab mh suhtlust A. Pilvega, kes ei ole käesolevas menetluses menetlusosaline ega 3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-19449 lepinguline esindaja. Kohus leidis, et arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu, ei ole usutav, et kostjate lepingulistel esindajatel kulus kohtumääruse analüüsile, vastuväidete planeerimisele ja kliendiga suhtlemisele rohkem kui 2 tundi, millise kohus luges põhjendatuks;
2.mail 2018 vastuväidete koostamine 27. aprilli 2018 kohtumäärusele 1,5 tundi; 7. mail 2018 määruskaebuse koostamine 27. aprilli 2018 kohtumäärusele 2,4 tundi; 8. mail 2018 määruskaebuse koostamine 27. aprilli 2018 kohtumäärusele 1,3 tundi; 8. mail 2018 määruskaebuse koostamine 27. aprilli 2018 kohtumäärusele 0,5 tundi; 9. mail 2018 määruskaebuse koostamine 27. aprilli 2018 kohtumäärusele 1,4 tundi; 14. mail 2018 määruskaebuse koostamine 27. aprilli 2018 kohtumäärusele 0,6 tundi, kokku 7,7 tundi – kohus leidis, et kuigi kostjal ei olnud õigust 27. aprilli 2018 määrust vaidlustada, on ringkonnakohus leidnud, et kostja määruskaebusena vormistatud dokumenti tuleb käsitleda vastuväitena kohtu tegevusele ja korduva taotlusena hagi läbivaatamata jätmiseks, mistõttu oli maakohtu hinnangul nimetatud kostja toiming põhjendatud. Samas leidis kohus, et ajakulu on ülepaisutatud ja arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, luges põhjendatud ajakuluks 3 tundi;
9.mail 2018 tagasivõitmise hagi menetluse seisu kontrollimine e-toimikust, tegevuskava ettevalmistamine, suhtlus kliendiga 0,7 tundi – kohus nõustus hagejaga, et kuivõrd nimetatud toiming ei olnud seotud käesoleva tsiviilasjaga, ei ole põhjendatud nimetatud menetluskulu hagejalt välja mõista;
25.mail 2018 menetluse seisu kontroll, tegevuskava arutamine kliendiga 0,3 tundi – kohus nõustus hagejaga, et menetluskulude nimekirjast ei selgu, milles menetluse seisu kontroll seisnes ja miks see vajalik oli, mistõttu ei olnud menetluskulu kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik;
18.juunil 2018 avalduse koostamine seoses hagi läbivaatamata jätmise taotlusega 0,6 tundi; 18. juunil 2018 täiendava seisukoha saatmine kohtule seoses ringkonnakohtu määrusega Reyna Trade OÜ asjas 0,5 tundi, kokku 1,1 tundi – kohus leidis, et toimingu ja ajakulu olid põhjendatud ja vajalikud;
21.juunil 2018 sama kuupäeva kohtumääruse analüüs, suhtlus kliendiga 0,3 tundi – kohus ei nõustunud hageja vastuväitega, et kulu ei ole põhjendatud, sest kohtumäärusega rahuldati kostja taotlus. Kohus leidis, et toiming ja ajakulu olid põhjendatud ja vajalikud;
Kostja esindajate õigusteenus ringkonnakohtus hõlmas menetluskulude nimekirja kohasel järgmisi töid: 2. juulil 2018 vastuse koostamine pankrotihalduri määruskaebusele 0,2 tundi;
2.juulil 2018 vastuse koostamine pankrotihalduri määruskaebusele 1,5 tundi; 5. septembril 2018 kohtu teavitamine Reyna Trade OÜ asjas tehtud Riigikohtu määrusest 0,2 tundi; 11. septembril 2018 sama päeva kohtumääruse analüüs ja suhtlus kliendiga 0,2 tundi – kokku 2,1 tundi. Kohus leidis, et nimetatud toimingu ja ajakulud on põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt oli maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu toimingutele maakohtus kokku 14,2 tundi ning ringkonnakohtus 2,1 tundi, kokku 16,3 tundi. Kohus märkis, et on lepinguliste esindajate kulude analüüsimisel mh arvestanud seda, et asjas ei toimunud sisulist vaidlust. 4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-19449 Vandeadvokaadid Ants Mailend ja Triin Toom olid osutanud õigusteenust tunnihinnaga 164,47 eurot (käibemaksuta). Arvestades käesoleva vaidluse sisu ja keerukust, luges maakohus lepingulise esindaja tunnitasu 164,47 eurot (käibemaksuta) põhjendatud ja vajalikuks. Maakohtu hinnangul ei saanud rahuldada kostja taotlust mõista hagejalt välja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kuna kostjal puudus õigus 27. aprilli 2018 kohtumäärusele määruskaebuse esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt kuulus kostja taotlus rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuli kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud õigusabi eest 16,3 tunni ulatuses kokku summas 2680 eurot 86 senti (ilma käibemaksuta). Määruskaebuse põhjendused
5.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suurusena 2680 eurot 86 senti ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 2680 eurot 86 eurot. Hageja palub teha tühistatavas osas uus määrus ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud mitte rohkem kui summas 1381 eurot 48 senti. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskuludena saab kindlaks määrata mitte rohkem kui 1381 eurot 48 senti, võttes arvesse kostja menetluskulude nimekirjas toodud selgitusi, asjas esitatud tõendite mahtu ning asjaolu, et sisulist vaidlust ei peetud. Kostja 9. aprilli 2018 hagi läbi vaatamata jätmise taotluse koostamisega seotud kulud ei ole hageja hinnangul vajalikud ega põhjendatud ning neid kulusid ei saa kostja menetluskuludena kindlaks määrata. Samuti ei ole põhjendatud 3. aprilli 2018 prahilepingu ja sellega seotud dokumentide analüüs ning suhtlus kliendiga (1,8 tundi). Kulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna menetlusosaline ei täpsusta toimingute seost menetlusdokumentidega ega kulunud aega iga konkreetse toimingu suhtes. Harju Maakohus ei põhjendanud hageja vastuväidetega mittearvestamist.
3.aprilli 2018 kostja toimingud hagi ja selle lisade ning kliendi saadetud materjalide analüüsimisele ja tegevuskava planeerimisele (4,5 tundi) on hageja hinnangul dubleeritud. Hagiavalduse analüüsi kulu ja sellega seonduv kliendisuhtlus sisaldub juba 28. märtsil 2018 tehtud toimingus. Ülejäänud kõnealuste kulude osas ei ole asja materjalide põhjal võimalik öelda, kas kulud on põhjendatud ja vajalikud, sest ei ole nt selge, milliseid materjale analüüsiti. Samuti ei saanud menetluskuludena kindlaks määrata järgmiste toimingute kulu: 27. aprilli 2018 kulu kohtumääruse analüüsimisele, vastuväidete planeerimisele (3,60 tundi); 30. aprilli 2018 kulu kohtumääruse analüüsimisele ja vastuväidete planeerimisele (0,1 tundi); 2. mai 2018. kulu 27. aprilli 2018 kohtumääruse analüüsimisele, edasiste tegevuskava koostamisele, suhtlusele kliendiga ja A. Pilvega. (1,6 tundi). Harju Maakohus ei arvestanud, et toimingute kulu on dubleeritud. 27. aprilli 2018 kohtumääruse analüüsi kulu sisaldub juba 27. aprilli 2018. a ja 30. aprilli 2018. a toimingute all. 2. mail 2018 tehtud
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-19449 toimingutega kaasnenud kulude osas ei ole võimalik eristada neile kulunud aega ja nende põhjendatust ei saa hinnata. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis selle kohta hageja seisukohta. Hageja palus esitatud vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Määrus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse (määruse resolutsiooni p 2) osas, millega hagejalt mõisteti menetluskulud kostja kasuks välja suuremas ulatuses kui 1381 eurot 48 senti. Muus osas, sh osas, millega maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata jättis, ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
10.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust praegusel juhul õiguspäraselt teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu. Sellest tulenevalt on kohus õigesti vähendanud toimingute ajakulu vaidlustatud määruses märgitud ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud hagejalt kostja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku kostja lepingulise esindaja kulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. 6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-19449
11.Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus märgib, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-88-11, p 12). Vastusena määruskaebuse väidetele hageja esindajate üksikute toimingute osas märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.Hageja leiab, et 9. aprilli 2018 hagi läbi vaatamata jätmise taotluse koostamisega seotud kulusid ei saa pidada vajalikuks ega põhjendatuks, kuna kostja kõnealune taotlus jäi rahuldamata, samuti on taotluse maht väga väike ning põhineb üksnes kahel lepingusätte viitel. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et menetlusosalise taotluse rahuldamata jätmine ei anna iseenesest alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja kulusid ebavajalikeks või põhjendamatuteks. TsMS § 169 lg 3 võimaldab jätta rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Samas saab kohus TsMS § 169 lg 3 kohaldamise üle otsustada menetluskulude jaotamisel, mitte enam kulude rahalise kindlaksmääramise etapis. Menetluskulud jaotas maakohus praegusel juhul 21. juuni 2018 määrusega, mis jõustus 27. septembril 2018. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
11.2.Hageja arvates ei ole põhjendatud kostja taotletud ulatuses (1,8 tundi) kulude väljamõistmine seoses prahilepingu ja sellega seotud dokumentide analüüsiga ja kliendiga suhtlemisega. Kostja ei ole täpsustanud toimingute seost menetlusdokumendiga ega kulunud aega iga konkreetse toimingu suhtes. Kliendisuhtlusega seotud kulu väljamõistmiseks peab see olema vajalik konkreetse menetlustoimingu jaoks. Lisaks oli hageja esitatud prahilepingus kaks lehekülge, millest oli asjakohane üks säte – tasukokkulepe. Seetõttu ei ole hageja arvates põhjendatud kulude väljamõistmine kostja taotletud ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et asjatundliku õigusabi osutamiseks ja kliendi huvide efektiivseks kaitsmiseks oli vajalik nii lepingu kui ka hilisemate kokkulepete analüüsimine. Samuti on põhjendamatu hageja seisukoht, et maakohus ei põhjendanud hageja vastuväidetega mittearvestamist. Maakohus on mh märkinud, et kuivõrd hageja oli lisanud prahilepingu hagiavalduse juurde, saab pidada põhjendatuks ka nende dokumentide analüüsi kostja poolt. Senise kohtupraktika põhjal saab ka esindaja suhtlust esindatavaga lugeda õigusabi osutamisel põhimõtteliselt vajalikuks ja põhjendatuks. Kolleegium ei leia, et suhtlus peab alati päädima või seonduma esindaja konkreetse menetlustoiminguga. Suhtlus võib olla vajalik ka nt selleks, et selgitada välja kliendi soove järgnevate toimingute tegemise osas. Suhtluse vajalikku ja põhjendatud ulatust tuleb kohtul küll igal üksikjuhul eraldi kaaluda. Praegusel juhul on maakohus seda ka teinud. 7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-19449
11.3.Seoses kuludega hagi ja selle lisade ning kliendi saadetud materjalide analüüsimisele ja tegevuskava planeerimisele 3. aprillil 2018 rõhutab kolleegium esmalt, et maakohus ei ole arvestanud seda eraldiseisva kuluna. Maakohus on 9. aprilli 2018 hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ja vajalikuks kuluks lugenud ainult 4 tundi (kostja taotletud 11 tunni asemel). See, et kostja ei ole täpselt nimetatud dokumente, mida analüüsiti ja milles väljendus koostatud tegevuskava, ei anna alust lugeda taotluse koostamise kulu tervikuna põhjendamatuks. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hagejaga väitega, et hagiavalduse analüüsi kulu ja sellega seonduva kliendisuhtluse kulu on dubleeritud. Esindaja ei pea ühe tsiviilasjaga seotud toiminguid alustama ja lõpetama samal päeval. See ei pruugi olla esindajale alati ka objektiivselt võimalik. Esindaja võib ise planeerida enda aega ning otsustada, millal ja kui suures osas ta asjaga mingil ajal tegeleb. Toiminguid (nt vastaspoole menetlusdokumendiga või kohtulahendiga tutvumine või menetlusdokumendi koostamine) võib alustada ühel päeval ja jätkata mõnel järgmisel päeval. Menetluskulude kindlaksmääramisel on oluline hinnata esindaja toimingu ajakulu põhjendatust ja vajalikkust tervikuna.
11.4.Ka kostja esindaja 27. aprilli 2018, 30. aprilli 2018 ja 2. mai 2018 toimingute osas, mis seonduvad maakohtu 27 aprilli 2018 määrusega, on maakohus kostja taotletud 5,3 tunni asemel lugenud põhjendatud kuluks üksnes 2 tundi. Seetõttu ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud hageja väide, nagu poleks maakohus arvestanud, et 27. aprilli 2018 kohtumääruse analüüsi kulu sisaldub ka 27. aprilli 2018 ja 30. aprill 2018 toimingute all. Samuti ei saa vaidlustatud määruse põhjendustest järeldada, et maakohus oleks pidanud põhjendatuks käesolevas tsiviilasjas kostja esindajateks olnud advokaatide kulude hüvitamist osas, mis tekkis lepingulistel esindajatel suhtlemisel A. Pilvega. Maakohus on pidanud põhjendatuks kulu (kokku 2 tunni ulatuses) 27. aprilli 2018 kohtumääruse analüüsile, vastuväidete planeerimisele ja kliendiga suhtlemisele.
11.5.Vastuseks määruskaebuse etteheitele, et maakohus ei ole hageja esitatud vasutväidete mittearvestamist põhjendanud, selgitab ringkonnakohus esiteks, et TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Teiseks on maakohus hageja vastuväiteid vaidlustatud määruses piisavas ulatuses analüüsinud. Asjaolu, et maakohus ei ole hageja kõikide vastuväidetega nõustunud, ei tähenda nende arvestamata jätmist.
12.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
13.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-19449
14.Seoses kohtunik E. Liiv korralise puhkusega asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 18 kohtunik A. Tänav. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Liis Arrak Ande Tänav
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.