Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
21.06.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-17-19449 OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts hagi aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii vastu võla ja viivise nõudes Vastuväide kohtu tegevusele; hagi läbi vaatamata jätmise taotluse lahendamine, kirjalikus menetluses nende Hageja OÜ Dagenhart (pankrotis, registrikood 11369292) pankrotihaldur Jüri Truuts (e-post [email protected]), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Neve Uudelt (e-post [email protected]; [email protected]) Kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (registrikood 10214334), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Mailend ja vandeadvokaadi abi Triin Toom (e-post [email protected]; [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii 14.05.2018 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Jätta läbivaatamata hageja OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts hagi kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii vastu võla ja viivise nõudes.
3.Menetluskulud jätta hageja OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale, v.a punkt 1, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Asjaolud
29.12.2017 esitas hageja OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts hagi kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii vastu võla ja viivise nõudes. 19.02.2018 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse.
2.09.04.2018 esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja alternatiivse taotluse kohustada hagejat andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks summas 11 160 eurot. 27.04.2018 kohtumäärusega jättis kohus kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks põhjendusel, et hagi ei allu Harju Maakohtule, rahuldamata ja kohustas hagejat tasuma
kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 2000 eurot 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest.
3.14.05.2018 esitas kostja 27.04.2018 kohtumäärusele määruskaebuse.
4.Tallinna Ringkonnakohus oma 21.05.2018 kohtumäärusega jättis määruskaebuse läbivaatamata. Tallinna Ringkonnakohus märkis, et maakohtul tuleb kostja 14.05.2018 menetlusdokumenti käsitleda vastuväitena kohtu tegevusele ja korduva taotlusena hagi läbivaatamata jätmiseks.
5.18.06.2018 teatas kostja, et jääb varem esitatud taotluste ja põhjenduste juurde. Täpsustades, et TsMS § 981, millele hageja on oma vastuväidetes tuginenud ei ole asjakohane. Kostja on 14.05.2018 menetlusdokumendis leidnud, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Hageja on käesolevas asjas jätnud teadlikult esitamata dokumendid, mis välistavad nii hageja nõude arutamise Eesti kohtus kui ka nõude sisulise rahuldamise. Pooled on 01.03.2017 sõlminud Release Agreement’i, millega on pooled soovinud kujundada ümber omavahelised õigussuhted seoses varasemate lepingutega, sh 22.07.2009 prahileping, mille alusel on hageja väidetav nõue esitatud. Release Agreement’i on allkirjastanud nii hageja kui ka kostja ning vastavalt kõnealuse lepingu punktile 2.2.(b) on hageja loobunud kõigist oma võimalikest nõuetest kostja vastu, st ka nõuetest, mis võisid tuleneda 22.07.2009 prahilepingust (märkus: Release Agreement’i p-s 1.1 on Sub-Bareboat Charter definitsioonis ekslikult viidatud kuupäevale 12.06.2009. Tegelikult on silmas peetud hageja ja kostja vahel 22.07.2009 sõlmitud prahilepingut). Kuivõrd pooled on Release Agreement’iga omavahelised suhted ümber kujundanud, siis ka pooltevaheliste vaidluste lahendamist ja kohalduvat õigust reguleerib Release Agreement. Release Agreement’i punkti 5.2 kohaselt alluvad kõik lepinguga seonduvad vaidlused Hamburgi kohtutele Saksamaal. Poolte kokkuleppest tulenevalt pole Eesti kohus seega pädev asja menetlema. Isegi juhul, kui oleks võimalik leida, et käesoleva kohtuasja kohtualluvus ei tulene Release Agreement’ist ning et nimetatud leping ei muuda poolte vahel prahilepinguga kokku lepitud vaidluste lahendamise korda, ei ole ka prahilepingu alusel maakohtul pädevust hagiavaldust lahendada. 22.07.2009 prahilepingu p 35 kohaselt lahendatakse vaidlused vahekohtumenetluses asukohaga Tallinnas ning seejuures kohaldatakse üldtingimuste II p 30(c). Prahilepingu osaks olevate üldtingimuste II p 30(c) näeb ette Eesti Kaubandus-ja Tööstuskoja (EKTK) arbitraažiklausli. Hageja jättis ilmselt teadlikult lepingu üldtingimused kohtule esitamata ja varjas seda asjaolu. Niisiis, kui jätta kõrvale Release Agreement ja lähtuda nõude aluseks olevas prahilepingus kokku lepitud vaidluste lahendamise korrast, tuleks Harju Maakohtul jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel, kuivõrd pooled on sõlminud vahekohtukokkuleppe.
6.Vastusena kostja 14.05.2018 menetlusdokumendile on hageja märkinud järgmist. Hageja leiab, et Release Agreement’iga ei ole prahilepingut muudetud. Kostja hinnangul on Release Agreement’i punktiga 5.2 muudetud prahilepingu punkti 35 ja selle üldtingimuste punkti 35, mis käsitleb vaidluste lahendamise korda. Kostja taoline hinnang ei põhine Release Agrement’i punkti 5.2 tegelikul tekstil, mis ütleb ühemõtteliselt, et Hamburgi kohtud saavad lahendada Release Agreement’ist endast tulenevaid võimalikke vaidlusi. Release Agreement ei muuda, täienda ega lõpeta OÜ Dagenhart (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud prahilepingut. Hageja leiab, et kuivõrd pankrotivõlgniku asemel on kohtumenetluse pooleks pankrotihaldur, ei ole pankrotihaldur seotud võlgniku sõlmitud väidetava vahekohtukokkuleppega. Pankrotivaraga seotud kohtuasju peab saama vaielda siseriiklikult ja üldkohtus. Vastasel korral poleks võimalik pankrotimenetluse eesmärke saavutada (PankrS § 2). Öeldut väljendavad ka PankrS § 4 (kohtute pädevus ja kohtualluvus) ja § 106 (vaidlus nõude tunnustamise üle) lg 4 mõte ning TsMS § 981, mille kohaselt võib pankrotivõlgnik esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi, ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Selle vältimiseks, et pankrotivaraga seotud hagid satuvad läbivaatamisele eri kohtutesse, ongi TsMS § 981 kehtestatud. Kui kohus peaks leidma Release Agreement’i olevat kohtualluvuse küsimuses asjakohane, kohaldub eelöeldu ka selle dokumendi suhtes.
Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 333 lg 1 alusel menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus, tutvunud kostja vastuväitega kohtu tegevusele, on seisukohal, et vastuväide tuleb rahuldada. Kohus leiab, et on 27.04.2018 kohtumääruses ekslikult leidnud, et käesolev tsiviilasi kuulub lahendamisele Harju Maakohtus.
8.Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 423 lg 1 p 6 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. TsMS § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
9.Kostja leiab, et hagi ei kuulu lahendamisele Harju Maakohtus tulenevalt asjaolust, et pooled on Release Agreement’iga omavahelised suhted ümber kujundanud ning Release Agreement’i punkti 5.2 kohaselt alluvad kõik lepinguga seonduvad vaidlused Hamburgi kohtutele Saksamaal. Poolte kokkuleppest tulenevalt pole Eesti kohus seega pädev asja menetlema. Isegi juhul, kui oleks võimalik leida, et käesoleva kohtuasja kohtualluvus ei tulene Release Agreement’ist ning et nimetatud leping ei muuda poolte vahel prahilepinguga kokku lepitud vaidluste lahendamise korda, ei ole ka prahilepingu alusel maakohtul pädevust hagiavaldust lahendada, sest 22.07.2009 prahilepingu p 35 kohaselt lahendatakse vaidlused vahekohtumenetluses asukohaga Tallinnas ning seejuures kohaldatakse üldtingimuste II p 30(c). Prahilepingu osaks olevate üldtingimuste II p 30(c) näeb ette Eesti Kaubandus-ja Tööstuskoja (EKTK) arbitraažiklausli. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et Release Agrement’i punkti 5.2 tegeliku teksti kohaselt Hamburgi kohtud saavad lahendada Release Agreement’ist endast tulenevaid võimalikke vaidlusi. Release Agreement ei muuda, täienda ega lõpeta OÜ Dagenhart (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud prahilepingut. Ka leiab hageja, et hagi kuulub lahendamisele Harju Maakohtus tulenevalt TsMS § 981 sätestatust.
10.Tallinna Ringkonnakohus on analoogses asjas tehtud 15.06.2018 kohtumääruses leidnud järgmist: „Hageja leiab vääralt, et pankrotihaldur ei ole kohtumenetluse poolena seotud pankrotivõlgniku sõlmitud vahekohtu- või kohtualluvuse kokkuleppega. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 kohaselt osaleb pankrotihaldur pankrotimenetluses poolena võlgniku asemel ning halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik. Seega osaleb pankrotihaldur menetluses võlgniku õiguste ja kohustustega ning nende õiguste ja kohustuste sisu ei saa muutuda vaid seetõttu, et võlgniku asemel osaleb menetluses haldur. Pankrotihalduri jaoks on siduvad nii pankrotivõlgniku poolt sõlmitud vahekohtukokkulepped kui ka kohtualluvuskokkulepped. Pelgalt asjaolu, et menetluses osaleb pankrotivõlgniku asemel pankrotihaldur, ei muuda võlgniku poolt varasemalt sõlmitud kokkuleppeid kehtetuks – võlgniku õiguste sisu pankroti väljakuulutamise tulemusena ei muutu. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et käesolevas asjas kohalduvad TsMS § 981 või maksejõuetusmenetluse määruse art 6. Nimetatud sätted reguleerivad valikulist kohtualluvust. TsMS § 69 lg 3 kohaselt määratakse valikulise kohtualluvusega kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Seega valikulise kohtualluvuse sätteid kohaldades on võimalik kõrvale kalduda vaid üldise kohtualluvuse sätetest (TsMS 12. ptk). Kuna kohtualluvuskokkuleppe näol ei ole tegemist üldise kohtualluvusega (TsMS § 104, mis reguleerib kohtualluvuse kokkulepet, ei asetse üldist kohtualluvust reguleerivas TsMS
12.ptk-s), siis ei ole võimalik sellest valikulise kohtualluvuse sätteid kohaldades kõrvale kalduda. TsMS § 69 lg 4 kohaselt määratakse erandliku kohtualluvusega kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda ning kohtualluvuse kokkuleppest valikulise kohtualluvuse sätetele tuginedes kõrvale kalduda ei saa. Kuivõrd käesoleval juhul on ühe võimalusena sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe (Hamburgi kohtud), siis ei ole võimalik kohtualluvust TsMS § 981 ega
maksejõuetusmenetluse määruse art 6 kohaselt määrata. Kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisega on välistatud vaidluse allumine Harju Maakohtule ja vaidlust on võimalik lahendada vaid kokkuleppes nimetatud kohtus. Hageja nõude puhul ei ole tegemist pankrotivaraga seotud hagiga TsMS § 981 lg 2 mõttes, kuivõrd vaidlus puudutab pankrotivõlgniku tehinguid enne pankroti väljakuulutamist. Kuigi TsMS § 981 lg 2 eesmärgiks on koondada pankrotivaraga seonduvad vaidlused ühte kohtusse, ei saa seda tõlgendada nii laialt, et pankrotivaraga seotud hagiks saaks lugeda iga hagi, mille rahuldamine toob kaasa pankrotivara suuruse muutumise. Seda enam, et TsMS § 981 lg-s 2 on eraldi nimetatud tagasivõitmise hagi. Tagasivõitmisega saab erandkorras kujundada tagantjärele ümber võlgniku maksejõuetuse eelseid õigussuhteid.“
11.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et väär on hageja seisukoht, et asi kuulub lahendamisele Harju Maakohtus tulenevalt TsMS § 981 sätestatust.
12.Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooled on 22.07.2009 prahilepingu üldtingimustes leppinud kokku vaidluste lahendamise vahekohtus ning lisaks nähtuvalt Release Agreement’i punktist 5.2 leppinud kokku, et kõik lepinguga seonduvad vaidlused alluvad välisriigi kohtule, siis poolte kokkuleppest tulenevalt puudub Harju Maakohtul pädevus antud asja lahendamiseks ning tsiviilasjas nr 2-17-19449 esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 p 13 alusel.
13.TsMS § 426 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
14.Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ja § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Otsuse põhjendusi muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2018 kohtuotsusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.