OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi hagi aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. juuni 2018 määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Dagenhart (pankrotis, registrikood 11369292) pankrotihaldur Jüri Truuts, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Neve Uudelt Kostja: aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (registrikood 10214334), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Mailend ja vandeadvokaadi abi Triin Toom
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 21. juuni 2018 määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud jätta OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi kanda. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud a. OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii vastu võla 4 070 776,23 euro ja viivise 4 070 776,23 euro väljamõistmiseks.
b. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Dagenhart (pankrotis) ja kostja 22.07.2009 prahilepingu ja 20.02.2014 prahilepingu lisa, mille alusel andis OÜ Dagenhart (pankrotis) kostjale rendile parvlaeva Muhumaa. Vastavalt prahilepingule tuli kostjal maksta prahitasuna 11 900 eurot päevas. Alates 01.03.2014 oli prahitasu 10 530 eurot päevas. Kostja jättis prahilepingust tulenevad prahitasud osaliselt maksmata. OÜ-l Dagenhart (pankrotis) on 31.12.2016 seisuga kostja vastu sissenõutavaks muutunud põhinõue 4 070 776,23 eurot, millele lisandub viivis. c. Kostja esitas 09.04.2018 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Pooled sõlmisid 01.03.2017 Release Agreementi, millega kujundati ümber omavahelised õigussuhted seoses varasemate lepingutega, sh 22.07.2009 prahilepinguga. Vastavalt kõnealuse lepingu punktile 2.2.(b) on hageja loobunud kõigist oma võimalikest nõuetest kostja vastu, st ka nõuetest, mis võisid tuleneda 22.07.2009 prahilepingust (märkus: Release Agreementi p-s 1.1 on Sub-Bareboat Charter definitsioonis ekslikult viidatud kuupäevale 12.06.2009, tegelikult on silmas peetud hageja ja kostja vahel 22.07.2009 sõlmitud prahilepingut). Kuivõrd pooled on Release Agreementiga omavahelised suhted ümber kujundanud, siis ka vaidluste lahendamist ja kohalduvat õigust reguleerib Release Agreement. Release Agreementi p 5.2 kohaselt alluvad kõik lepinguga seonduvad vaidlused Hamburgi kohtutele Saksamaal. Poolte kokkuleppest tulenevalt ei ole Eesti kohus seega pädev asja menetlema. Ka prahilepingu alusel ei ole maakohtul pädevust hagiavaldust lahendada, kuna lepingu p 35 kohaselt lahendatakse vaidlused vahekohtumenetluses asukohaga Tallinnas ning seejuures kohaldatakse üldtingimuste II p 30(c). Prahilepingu osaks olevate üldtingimuste II p 30(c) näeb ette Eesti Kaubandus-ja Tööstuskoja arbitraažiklausli. Kui jätta kõrvale Release Agreement ja lähtuda nõude aluseks olevas prahilepingus kokku lepitud vaidluste lahendamise korrast, tuleks Harju Maakohtul jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel, kuivõrd pooled on sõlminud vahekohtukokkuleppe.
4.Hageja leiab, et Release Agreementiga ei ole prahilepingut muudetud. Kostja hinnang, et Release Agreementi p-ga 5.2 muudeti prahilepingu p 35 ja selle üldtingimuste p 35, mis käsitleb vaidluste lahendamise korda, ei põhine Release Agrementi p 5.2 tegelikul tekstil, mis ütleb ühemõtteliselt, et Hamburgi kohtud saavad lahendada Release Agreementist endast tulenevaid võimalikke vaidlusi. Release Agreement ei muuda, täienda ega lõpeta OÜ Dagenhart (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud prahilepingut. Hageja leiab, et kuivõrd pankrotivõlgniku asemel on kohtumenetluse pooleks pankrotihaldur, ei ole pankrotihaldur seotud võlgniku sõlmitud väidetava vahekohtukokkuleppega. Pankrotivaraga seotud kohtuasju peab saama vaielda siseriiklikult ja üldkohtus. Vastasel korral ei oleks võimalik pankrotimenetluse eesmärke saavutada (pankrotiseaduse (PankrS) § 2). Sama väljendavad ka PankrS § 4 (kohtute pädevus ja kohtualluvus) ja § 106 lg 4 mõte (vaidlus nõude tunnustamise üle) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 981, mille kohaselt võib pankrotivõlgnik esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi, ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Selle vältimiseks, et pankrotivaraga seotud hagid satuvad läbivaatamisele eri kohtutesse, ongi TsMS § 981 kehtestatud. Kui kohus peaks leidma, et Release Agreement on kohtualluvuse küsimuses asjakohane, kohaldub eelöeldu ka selle dokumendi suhtes. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas kostja vastuväite kohtu tegevusele, jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Väär on hageja seisukoht, et asi kuulub lahendamisele Harju Maakohtus tulenevalt TsMS § 981 sätestatust. Kuna pooled on 22.07.2009 prahilepingu üldtingimustes leppinud kokku vaidluste lahendamise vahekohtus ning lisaks Release Agreementi p-s 5.2 leppinud kokku, et kõik lepinguga seonduvad vaidlused alluvad välisriigi kohtule, siis tulenevalt poolte kokkuleppest puudub Harju Maakohtul pädevus antud asja lahendamiseks ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 p 13 alusel. Määruskaebus
7.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti hagiavaldus läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, saata asi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks ning jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda.
8.Pankrotihaldur ei ole kohtumenetluse poolena seotud pankrotivõlgniku sõlmitud vahekohtukokkuleppe ega kohtualluvuse kokkuleppega. Kohus kohaldas ebaõigesti PankrS § 35 lg 1 p 2 ja 541 lg-t 1. Pankrotihaldur teostab oma ametiülesandeid ja ei ole mitte võlgniku esindajaks, vaid osaleb kohtumenetluses iseseisva poolena, kellel on seaduse alusel eripädevus. See, et kohtumenetluse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, eelnevat ei muuda. PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamist ei toeta pankrotihalduri seotus kokkulepetega, mis piiravad pankrotihalduri tegevusvabadust nõuete rahuldamisele suunatud kohtuvaidluste pidamisel. Kostja vaidlustab kohtualluvuse eesmärgiga asja venitada.
9.Hagil on Harju Maakohtu kohtualluvus ka määruse 2015/848 ja TsMS § 981, järgi. Maakohus kohaldas ebaõigesti määruse 2015/848 artiklit 6 ja TsMS § 981. Hagiavaldus on suunatud pankrotimenetlusse rahaliste vahendite saamiseks, et oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega on tegemist hagiga, mis on otseselt ja tihedalt seotud pankrotimenetlusega ning täidetud on Määruse 2015/848 artikli 6 lg-s 1 toodud eeldus, mis võimaldab hagi menetleda Eesti kohtul. Hageja esitas Harju Maakohtule ka Release Agreementi puudutava tagasivõitmise hagi (tsiviilasi nr 2-18-6359), mille liitmist antud asjas esitatud hagiga on hageja taotlenud ning mille Harju Maakohtu kohtualluvus on väljaspool kahtlust. Määruse 2015/848 artikli 6 lg 2 kohaselt on nimetatud tagasivõitmise hagi kaudu Harju Maakohtul kui kostja asukoha maa territooriumi järgsel kohtul kohtualluvus ka antud asjas esitatud hagi menetlemisel. Hagi, mille maakohus jättis ekslikult läbi vaatamata, on otseselt ja lahutamatult seotud eelnimetatud tagasivõitmise hagiga, mis on esitatud samale maakohtule. Release Agreementis sisalduvate kokkulepete tagasivõitmisest sõltub otseselt kostja peamise vastuväite kehtivus.
10.Täidetud on ka TsMS § 981 lg-st 2 tulenev eeldus, et hagi peab olema seotud pankrotivaraga. Võlgniku maksejõuetus on otseselt põhjustatud kostja vastu esitatud nõude täitmata jätmisest kostja poolt. Vastus määruskaebusele
11.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebemenetlusega seonduvad kulud hageja kanda. Pooled sõlmisid kohtualluvuse kokkuleppe, millega allutasid vaidluse lahendamise Saksa kohtule. Pankrotihalduri jaoks on kehtivad kõik võlgniku poolt tehtud tehingud ja sõlmitud kokkulepped, muu hulgas kohtualluvuse ja vahekohtukokkulepped. Pahatahtlikult ühingust välja viidud vara puhul on halduril õigus tagasivõitmise hagi esitada pankroti väljakuulutanud kohtule. Seega ei muuda kohtualluvuse kokkulepete siduvus lihtsamaks varade ühingust välja viimist. Hageja süüdistus, justkui püüaks kostja
kohtualluvuse vastuväite esitamisega menetlust pahataktlikult takistada, on põhjendamatu. TsMS § 981 ega maksejõuetusmenetluse määruse artikkel 6 ei saa muuta varasemalt poolte vahel kokku lepitud kohtualluvust. Valikulise kohtualluvuse sätteid kohaldades võib kõrvale kalduda vaid üldise kohtualluvuse sätetest, mitte kokkuleppelisest kohtualluvusest tulenevast erandlikust kohtualluvusest. Käesolevas asjas ei ole tegemist pankrotivaraga seotud hagiga TsMS § 981 lg 2 mõttes. Hagi ei ole maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud hagiks maksejõuetusmenetluse määruse artikli 6 lg 1 mõttes. TsMS § 98 1 ega maksejõuetusmenetluse määrus ei saa anda alust käesoleva menetluse jätkamiseks ka juhul, kui vaidluste lahendamise kord ei tuleneks Release Agreementist, vaid esialgsest prahilepingust (vahekohtukokkulepe). Hageja poolt on hagi esitamine põhjendamatu vähemalt niikaua, kuni kohus ei ole tagasivõitmise asjas hageja nõuet rahuldanud. Menetluse edasine käik
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb täiendada. Määruskaebus jääb rahuldamata.
15.Hageja leiab vääralt, et pankrotihaldur ei ole kohtumenetluse poolena seotud pankrotivõlgniku sõlmitud vahekohtu ega kohtualluvuse kokkuleppega. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 kohaselt osaleb pankrotihaldur pankrotimenetluses poolena võlgniku asemel ning halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik. Seega osaleb pankrotihaldur menetluses võlgniku õiguste ja kohustustega ning nende õiguste ja kohustuste sisu ei saa muutuda vaid seetõttu, et võlgniku asemel osaleb menetluses haldur.
16.Pankrotihalduri jaoks on siduvad nii pankrotivõlgniku poolt sõlmitud vahekohtukokkulepped kui ka kohtualluvuskokkulepped. Pelgalt asjaolu, et menetluses osaleb pankrotivõlgniku asemel pankrotihaldur, ei muuda võlgniku poolt varasemalt sõlmitud kokkuleppeid kehtetuks – võlgniku õiguste sisu pankroti väljakuulutamise tulemusena ei muutu.
17.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et käesolevas asjas kohalduvad TsMS § 981 ja maksejõuetusmenetluse määruse artikkel 6. Nimetatud sätted reguleerivad valikulist kohtualluvust.
18.TsMS § 69 lg 3 kohaselt määratakse valikulise kohtualluvusega kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Seega valikulise kohtualluvuse sätteid kohaldades on võimalik kõrvale kalduda vaid üldise kohtualluvuse sätetest (TsMS 12. ptk). Kuna kohtualluvuskokkuleppe näol ei ole tegemist üldise kohtualluvusega (TsMS § 104, mis reguleerib kohtualluvuse kokkulepet, ei asetse üldist kohtualluvust reguleerivas TsMS 12. ptks), siis ei ole võimalik sellest valikulise kohtualluvuse sätteid kohaldades kõrvale kalduda.
19.TsMS § 69 lg 4 kohaselt määratakse erandliku kohtualluvusega kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda ning kohtualluvuse kokkuleppest valikulise kohtualluvuse sätetele tuginedes kõrvale kalduda ei saa. Kuivõrd käesoleval juhul on ühe
võimalusena sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe (Hamburgi kohtud), siis ei ole võimalik kohtualluvust TsMS § 981 ega maksejõuetusmenetluse määruse artikli 6 kohaselt määrata. Kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisega on välistatud vaidluse allumine Harju Maakohtule ja vaidlust on võimalik lahendada vaid kokkuleppes nimetatud kohtus.
20.Hageja nõude puhul ei ole tegemist pankrotivaraga seotud hagiga TsMS § 981 lg 2 mõttes, kuivõrd vaidlus puudutab pankrotivõlgniku tehinguid enne pankroti väljakuulutamist. Kuigi TsMS § 981 lg 2 eesmärgiks on koondada pankrotivaraga seonduvad vaidlused ühte kohtusse, ei saa seda tõlgendada nii laialt, et pankrotivaraga seotud hagiks saaks lugeda iga hagi, mille rahuldamine toob kaasa pankrotivara suuruse muutumise. Seda enam, et TsMS § 981 lgs 2 on eraldi nimetatud tagasivõitmise hagi. Tagasivõitmisega saab erandkorras kujundada tagantjärele ümber võlgniku maksejõuetuse eelseid õigussuhteid.
21.Maksejõuetusmenetluse määruse artikli 6 lg 1 kohaselt on pankroti väljakuulutanud kohtul õigus menetleda maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud hagisid. Määruse põhjendus 35 selgitab, et sellisteks hagideks ei ole hagid, mis käsitlevad võlgniku poolt enne maksejõuetusmenetluse algatamist sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
22.Hagi esitamiseks Eesti kohtusse ei anna alust ka maksejõuetusmenetluse määruse artikkel 6 lg 2, mis reguleerib olukorda, kui pankrotihaldur soovib liita maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud hagi teise hagiga, mis pankrotimenetlusega ei seondu, mitte vastupidi (ka seda selgitatakse põhjenduses 35). Viidatud artikkel näeb ette, et hagi esitamine on võimalik vaid selle riigi kohtule, millel on pädevus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohaselt. Selle määruse artikli 25 järgi on hageja nõude lahendamiseks pädev vaid kohus, millele on pooled vastavalt kohtualluvuskokkuleppele pädevuse andnud.
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei pidanud ega saanud üheselt otsustada, kas vaidlus allub Hamburgi kohtutele Saksamaal (st välisriigi kohtule) või Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja arbitraažikohtule (vahekohtule). Siiski on hagi läbi vaatamata jätmise menetlusõiguslikud alused erinevad, mis tuleb käesolevas asjas esitada alternatiivsetena. Kui lähtuda 01.03.2017 Release Agreementi p-st 5.2, siis puudub Eesti kohtutel pädevus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ja hagi jääb läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, millele viitas ka maakohus (vt ka Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10). Kui aga lähtuda prahilepingu üldtingimuste II osa p-st 30(c), siis on hagi läbi vaatamata jätmise aluseks TsMS § 423 lg 1 p 6 (pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada).
24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.