lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-10883/2

Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-10883/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-10883

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Merilin Oldekop

Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10883

Tsiviilasi

L S (S) hagi E L ja H L vastu vara arestist vabastamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja L S (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Kuldar Kirt (Õigusvaidluste lahendamise OÜ, e-post [email protected]) Kostja I E L (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja II H L (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda L S (S) hagi E L ja H L vastu vara arestist vabastamiseks menetlusse võtmisest.
2.Toimetada kohtumäärus hagejale kätte. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-19-10883 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.L S (hageja) esitas 20.07.2019 Harju Maakohtule hagi E L (kostja I) ja H L (kostja II) vastu vara arestist vabastamiseks. Hagi kohaselt on kostjate vastu algatanud täitemenetlus nr 025/2011/3745. Kohtutäitur Kaire Põlts on 11.06.2019 avaldanud täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate, mille kohaselt müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee vara: x OÜ (x), 2556 eurose nimiväärtusega osa, mis on registreeritud äriregistris võlgniku (kostja II) nimele. Hageja on OÜ T (endise ärinimega T B OÜ) osanik alates 17.04.2019. 09.07.2019 esitas hageja kohtutäiturile omaniku taotluse osa aresti alt vabastamiseks ja enampakkumise tühistamiseks. 15.07.2019 kohtutäituri otsusega otsustas kohtutäitur jätta hageja nõue äriühingu osa aresti alt vabastamise rahuldamata, kuid tühistas enampakkumise. Kuna hageja on OÜ T (endise ärinimega T B OÜ) ainuosanik ning nimetatud kanne nähtub ka äriregistrist, siis ei saa hageja hinnangul olla vaidlust selles, et kohtutäituril puudub õiguslik alus OÜ T (endise ärinimega T B OÜ) müümiseks avalikul enampakkumisel ning hagejale kuuluv osa tuleks aresti alt vabastada. Hageja palus vabastada OÜ T (endise ärinimega T B OÜ, registrikood x) osa arestist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2.Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3.Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatule võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seejuures on sellisel alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt Riigikohtu 10.06.2015 määrus tsiviilasjas 32-1-59-15, p 13). Kohus on seisukohal, et ka praegusel juhul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul puudub hagejal õiguskaitsevajadus. Kohus põhistab oma seisukohti alljärgnevalt.
4.Hageja on hagis palunud vabastada OÜ T (endise ärinimega T B OÜ, registrikood x) osa arestist, kuivõrd hageja on alates 17.04.2019 osaühingu ainuosanik. Hageja leiab, et kuna hageja on osaühingu ainuosanik, siis puudub kohtutäituril õiguslik alus osaühingu müümiseks avalikul enampakkumisel ning hagejale kuuluv osa tuleb aresti alt vabastada.
5.Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole käesoleva menetluse raames võimalik oma nõudega püstitatud eesmärke saavutada. Esmalt juhib kohus tähelepanu, et äriühingu nimi on muutunud, registrikoodiga x äriühingu ärinimi on T B OÜ (endise ärinimega OÜ T). Teiseks märgib kohus, et kohus on teinud elektroonilise päringu äriregistrisse ning tuvastanud, et T B OÜ (endise ärinimega OÜ T, registrikood x) registri väljavõttest ei nähtu, et osaühingu osa oleks arestitud. Teisisõnu ei nähtu registri väljavõttest, et hageja vara oleks kohtutäituri poolt arestitud. Kohus selgitab, et osaühingu registri väljavõtte ajaloost nähtub, et osaühingu varasema osaniku (kostja II) osale oli seatud neli keelumärget, kuid need on 17.04.2019 seisuga registrist kustutatud. Eelpool toodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõudega püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada, sest hagis märgitud hageja vara ei ole kohtutäituri poolt arestitud ning seetõttu puudub hagejal õiguskaitsevajadus.

2-19-10883

6.Ülaltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS § 371 lg 2 p-st 2 keeldub kohus hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohtu hinnangul teenib hagi menetlusse võtmisest keeldumine nimetatud alusel käesoleval juhul TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab seejuures silmas nii üldist menetlusökonoomiat kui ka poolte menetluskulude kokkuhoidu.
7.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kuna dokumendid on hageja poolt esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid tagastada.
8.Hageja kannab TsMS § 168 lg 1 järgi menetluskulud. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium