OÜ Karukoobas hagi aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus vastu Peeter Kõrva, Simmo Kruustüki ja Väino Illingu aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus nõukogust tagasikutsumiseks
Tsiviilasja hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ
KARUKOOBAS
(registrikood 11348019; asukoht Tehnika tn 2, Tartu linn, Tartu linn, 50104, Tartumaa). Hageja esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal, Marika Kütt; e-post [email protected], [email protected] Kostja aktsiaselts NÕO
LIHATÖÖSTUS
(registrikood 10005487; asukoht Voika tn 18, Nõo alevik, Nõo vald, 61601, Tartumaa). Kostja esindajad vandeadvokaadid Leonid Tolstov, Peeter Viirsalu; e-post [email protected]
Viimane istung
18. juuni 2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Karukoobas hagi aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus vastu Peeter Kõrva, Simmo Kruustüki ja Väino Illingu aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus nõukogust tagasikutsumiseks.
Mõista OÜ-lt Karukoobas aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus kasuks välja menetluskulu 6600 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.OÜ Karukoobas (hageja) esitas 2. jaanuaril 2019. a Tartu Maakohtule Peeter Kõrva, Simmo Kruustüki, Väino Illingu ja aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus (kostja) vastu hagi, milles palus kutsuda Peeter Kõrv, Simmo Kruustük ja Väino Illing tagasi aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus nõukogust. Hagi kohaselt on hageja kostja aktsionär XXX osalusega. Hageja leiab, et kostja nõukogu ei tegutse sisuliselt ega täida seadusejärgseid ülesandeid. Nõukogu ei teosta järelevalvet juhatuse liikme suhtes. Kaks nõukogu liiget on juhatuse liikme XXX ning kaks aktsionärist nõukogu liiget omavad koos juhatuse liikmega kostja üle kontrolli. Hageja kahtlustab, et see on võimaldanud kostja üle kontrolli omavatel aktsionäridel pöörata kostja vara enda kasuks. Hageja on üritanud saada kostja juhatuselt infot kostja juhtimise kohta, kuid kostja juhatus ei ole nõuetekohaselt teabenõuetele vastanud. Hageja on pöördunud ka teabe saamiseks kohtusse ning Riigikohus leidis, et kostja juhatus on põhjendamatult keeldunud hagejale teavet andmast. Selle kohtuasja menetluskulud jäid kostja kanda ning kostja juhatuse liige ei ole kulusid kostjale hüvitanud. Hageja leiab, et esinevad äriseadustiku (ÄS) § 319 lg-s 5 toodud eeldused nõukogu liikmete tagasikutsumiseks. Kostja nõukogu on rikkunud kestvalt ja oluliselt oma kohustusi. Nõukogu aruannetest nähtub, et nõukogu ei tee sisuliselt tööd ning aruanded ei vasta ÄS § 333 nõuetele. Nõukogu ei ole teinud konkreetseid toiminguid ÄS §-des 316 ja 317 sätestatud kohustuste täitmiseks. Aastatel 2012-2015 ei esitanud nõukogu üldse aruandeid. Seda, et nõukogul ei ole sisulist rolli kinnitab ka nõukogu liikmete tasu väiksus. Konkreetselt ei ole nõukogu teinud järelevalvet seotud isikutega tehtud tehingute osas, kostja majandusaasta aruannete osas, sh on nõukogu teadnud, et majandusaasta aruanded ei vasta nõuetele seotud isikutega tehtud tehinguid käsitlevas osas, nõukogu ei ole teinud juhatusele korraldust audiitori vahetamiseks, nõukogu ei ole teinud järelevalvet oluliste juhtimisotsuste üle, sh suuremahulised investeeringud põhivarasse ning laenude võtmine ja tagatiste seadmine, nõukogu on olnud tegevusetu olukorras, kus kostja majandusnäitajad halvenevad, nõukogu ei ole andnud juhatusele korraldust anda hagejale teavet.
2.Tartu Maakohus jättis 21. jaanuari 2019. a määrustega hagi Peeter Kõrva, Simmo Kruustüki ja Väino Illingu vastu menetlusse võtmata ning võttis menetlusse hagi kostja vastu.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ainuosanik on kostja konkurent ning hagi on esitatud mõjutamaks kostja aktsiate müügiläbirääkimisi. Kostja on olnud oma valdkonnas keskmisest edukam ettevõte. Kostja nõukogu tegevus
2/7
on olnud õiguspärane ning nõukogu on täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused. Kostja leiab, et hagi rahuldamise eelduseks peaks olema tuvastatud konkreetse nõukogu liikme konkreetne rikkumine. Kostja arvates saab nõukogu järelevalve kohustuse rikkumist jaatada üksnes juhul, kui on tuvastatud juhatuse kohustuse rikkumine, mida hageja tõendanud ei ole. Hageja ei ole välja toonud konkreetsete nõukogu liikmete konkreetseid rikkumisi. Kostja majandusaasta aruanded vastavad seaduse nõuetele. Majandusaasta aruannetes ei tule kajastada infot reatöötajate kohta, kuna see info ei ole oluline. Nõukogu on kostja juhatuse tehtud tehinguid nõuetekohaselt hinnanud. Samuti on hageja saanud enda esitatud teabenõuetele nõuetekohased vastused. Kostja juhatuse liikmel ei ole kohustust hüvitada kostjale menetluskulusid.
KOHTU SEISUKOHT
4.Hageja on esitanud hagi, milles palub kohtul kutsuda tagasi kõik kolm kostja nõukogu liiget. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad ÄS § 319 lg 5 järgi mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja aktsionär, kellele kuulub XXX kostja aktsiatest. Hageja on seega isik, kellel on õigus esitada ÄS § 319 lg-s 5 sätestatud nõue.
5.Nõukogu liikme tagasikutsumine on ÄS § 319 lg-te 1 ja 4 järgi üldjuhul aktsionäride üldkoosoleku pädevuses, st see toimub aktsiaseltsi organi otsusega. Seejuures võib aktsiaselts nõukogu liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. ÄS § 319 lg 5 sätestab aktsionäride õiguse nõuda kohtus nõukogu liikme tagasikutsumist. Kohtu hinnangul saab selle sätte mõtteks olla ÄS § 319 lg-s 4 sätestatud otsuse asendamine olukorras, kus aktsionäride enamus keeldub otsust tegemast, kuigi nõukogu liikme tagasikutsumiseks esineb mõjuv põhjus ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32 kohaselt heas usus käitudes tuleks aktsionäridel vastav otsus vastu võtta.
6.Kohus nõustub hagis viidatud kohtupraktikas väljendatuga, et organi liikme tagasikutsumiseks mõjuv põhjus saab olla olukord, kus kõiki asjaolusid ja asjaosaliste huve arvestades ei ole mõistlik, et juhtorgani liige jätkab oma tegevust juhtorgani liikmena. Kohtu hinnangul saab üldjuhul selline olukord esineda siis kui juhtorgani liige rikub oluliselt oma kohustusi ning võib eeldada, et see jätkub teda tagasi kutsumata ka tulevikus. Kohus nõustub kostjaga, et tagasikutsumiseks mõjuv põhjus tuleb tuvastada iga nõukogu liikme kohta eraldi. Samas ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et nõukogu liikme järelevalve kohustuse rikkumine saab toimuda üksnes juhul, kui on tuvastatud juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas 3-2-1-113-16, millele kostja tugineb oli vaidluse all nõukogu liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõue. Selles valguses tuleb selles lahendis öeldust ka aru saada. On ilmselge, et olukorras, kus juhatuse liige oma kohustusi ei riku, ei saa nõukogu liikme poolne järelevalve kohustuse rikkumine äriühingule kahju tekitada. Samas ei tähenda see seda, et olukorras, kus juhatuse liige oma kohustusi ei riku, ei oleks nõukogul kohustust järelevalvet teostada ning selle kohustuse rikkumine võib toimuda ka juhul, kui juhatuse liige tegutseb nõuetekohaselt.
7.Kohus leiab, et kostja nõukogu liikmete tagasikutsumiseks mõjuva põhjuse olemasolu tõendamiskoormis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise jaotuse reegli kohaselt hagejal, kes soovib tugineda enda hagis esitatud nõude eeldusena asjaolule, et esineb mõjuv põhjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Ainuüksi asjaolu, et mõjuv põhjus seisneb hageja väitel nõukogu liikmete tegevusetuses ei saa seda seadusest tulenevat tõendamiskoormise jaotust
3/7
ümber pöörata. Ebamõistlik oleks panna äriühingule olulist tõendamiskoormist lähtudes ainuüksi vähemusaktsionäri esitatud tõendamata kahtlustustest. Tegemist ei ole olukorraga, kus hagejal oleks tõendite esitamine võimatu. Kostja aktsionärina oli hagejal võimalik nõuda ÄS § 287 alusel juhatuselt teavet ja ÄS § 330 alusel erikontrolli läbiviimist. Nimetatud õigusi oli hagejal võimalik ka kohtulikult realiseerida ning seeläbi tõendeid hankida.
8.Kohus käsitleb järgnevalt hageja esitatud konkreetseid etteheiteid kostja nõukogu liikmete tegevusele, hinnates kas hageja väidetud rikkumised on tõendatud ning kas sel juhul on tegemist mõjuva põhjusega nõukogu liikmete tagasikutsumiseks.
9.Esiteks käsitleb kohus hageja etteheiteid nõukogu liikmetele seoses kostja juhatuse liikmega seotud isikutega tehtud tehingute üle järelevalvega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja nõukogu liikmed oleksid rikkunud järelevalve kohustust juhatuse liikmega seotud isikutega tehtud tehingute üle. Hageja on küll tõendanud kostja 19. novembril 2013 tsiviilasjas nr XXX esitatud menetlusdokumendiga, et kostjal on (olnud) töölepingud kostja juhatuse liikme XXX, XXX, XXX ja XXX. Samas ei ole hageja tõendanud, et nõukogu liikmed oleksid oma järelevalve kohustust seotud isikutega lepingute sõlmimisel rikkunud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et nõukogu ei ole töölepinguid kontrollinud. Samuti ei ole hageja toonud välja ega tõendanud, et need töölepingud on sõlmitud kuidagi ebatavalistel või kostjale kahjulikel tingimustel, mis võiks viidata nõukogu järelevalve kohustuse rikkumisele.
10.Teisena käsitleb kohus hageja etteheiteid kostja nõukogu liikmetele seoses kostja majandusaasta aruande ülevaatamisega. ÄS § 333 kohaselt peab nõukogu majandusaasta aruande läbi vaatama ja teatama üldkoosolekule, kas ta kiidab selle heaks. Hageja etteheite sisuks on sisuliselt väide, et kostja nõukogu on heaks kiitnud majandusaasta aruanded, mis ei vasta nõuetele, kuivõrd neis ei ole käsitletud kõiki seotud isikutega tehtud tehinguid. Nagu eelmises punktis tuvastatud oli kostjal vähemalt XX.XX.XXXX seisuga töölepingud kostja juhatuse liikme XXX, XXX, XXX ja XXX. Kohtule esitatud kostja majandusaasta aruannetes nende tehingute sisu ei kajastu. Seega tuleb hinnata seda, kas info kostja juhatuse liikme lähedastega sõlmitud töölepingute kohta oleks pidanud kostja majandusaasta aruandes sisalduma. Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määrusega nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ kehtestatud raamatupidamise toimkonna juhend (RTJ) 15 p 19 alap c kohaselt on tehingud juhatuse liikme lähedaste XXX tehingud seotud isikutega, mis tuleks põhimõtteliselt majandusaasta aruandes kajastada. Samas on kostja tuginenud sellele, et kostja juhatuse liikme XXX töölepinguid ei tulnud kajastada, kuna see info ei olnud oluline. RTJ 1 p-de 41-46 kohaselt tuleb majandusaasta aruandes kajastada üksnes oluline info. RTJ 1 p 41 kohaselt on oluline selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. RTJ 1 p 43 kohaselt tuleb olulisuse hindamisel võtta arvesse nii summa suurust, kui informatsiooni olemust. RTJ 1 kui majandusaasta aruande koostamise üldpõhimõtteid sätestav juhend kohaldub ka RTJ 15 suhtes. Seega tuleks selle hindamiseks, kas seotud isikutega sõlmitud töölepingute sisu peab majandusaasta aruandes kajastama, hinnata, kas need on olulised. See eeldab mh tehingute sisu tuvastamist. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt võimalik, et majandusaasta aruandes ei pea kajastama kõiki seotud isikutega sõlmitud töölepinguid, nt juhul, kui need on sõlmitud kostja jaoks vajaliku töö tegemiseks tavapärastel turutingimustel. Praegusel juhul on hageja tõendanud küll
4/7
seotud isikutega töölepingute olemasolu, kuid nende tingimuste osas on tõendatud üksnes kostja juhatuse liikme XXX ja ühe nõukogu liikme Simmo Kruustükiga sõlmitud lepingu osalised tingimused: töötasu ja ametikoht (hagi lisa 16, I kd, tl 147). Samas ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et toodud tingimused oleksid kuidagi ebatavalised või, et kostjal puuduks vajadus turundusjuhi ametikoha järgi. Teiste kostja juhatuse lähedaste isikute osas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud ühtegi töölepingu tingimust. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et tegemist oleks informatsiooniga, mis on RTJ 1 p-de 41-46 järgi oluline ning, mis pidanuks kindlalt olema kirjas majandusaasta aruandes. Seega ei saa nõukogu liikmetele ette heita selle info puudumist majandusaasta aruandes.
11.Järgmisena käsitleb kohus hageja etteheiteid kostja nõukogule seoses majandusaasta aruande kohta kirjaliku aruande esitamata jätmise ning puudustega. ÄS § 333 lg-st 1 tuleneb, et nõukogu koostab majandusaasta aruande kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande ning kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud. Hageja väitel ei ole aastatel 2012-2015 nõukogu aruannet üldse esitanud ning hilisematel aastatel on aruanne olnud üksnes formaalne. Kostja aktsionäride üldkoosoleku protokollidest 2012. ja 2013. a kohta ei nähtu tõepoolest, et nõukogu oleks esitanud üldkoosolekule aruande. 2014. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et nõukogu aruanne esitati suuliselt üldkoosolekul ettekandes. Kohtule esitatud 2015-2017. a üldkoosolekute protokollidest nähtub, et protokolli tõestanud notarile on nõukogu aruanne esitatud. Seega oli nõukogu aruanne neil aastatel olemas. Kirjaliku aruande esitamata jätmist a-tel 2012-2014 saab iseenesest pidada ÄS § 333 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumiseks. Samas ei saa seda kohtu hinnangul pidada mõjuvaks põhjuseks nõukogu liikmete tagasikutsumiseks, arvestades asjaolu, et järgnevatel aastatel on nõukogu kirjalikud aruanded üldkoosolekule esitatud, mistõttu ei ole põhjust arvata, et nõukogu seda kohustust edaspidi rikuks. Seda, kui detailne peaks nõukogu aruannete sisu olema seadus ette ei näe. Kohtu hinnangul võiks nõukogu aruanne sisaldada teavet nõukogu olulisemate tegevuste osas. Samas ei näe kohus põhjust, et olukorras, kus nõukogu nõustub juhatuse tegevusega ning info olulisemate tehingute osas kajastub ka juhatuse ettekandes, võiks aruanne olla sõnastatud selliselt nagu kohtule esitatud kostja nõukogu aruanded on sõnastatud.
12.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ka oma väidet selle kohta, et nõukogu liikmed ei ole hinnanud juhatuse tehtud investeeringuid ning igapäevasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid. Hageja on iseenesest kostja majandusaasta aruannetega tõendanud, et investeeringuid on tehtud. Samas ei saa ainuüksi asjaolust, et nõukogu 2016. a aruandes ei ole neid asjaolusid kajastatud, et nõukogu ei oleks tehingute üle järelevalvet teostanud. Näiteks on 2017. a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt nõukogu liige Väino Illing investeeringute osas sõna võtnud, mis viitab sellele, et ta oli nendega kursis. Samuti ei ole hageja toonud välja ega tõendanud, et investeeringud ja tehingud on tehtud kuidagi ebatavalistel või kostjale kahjulikel tingimustel, mis võiks viidata nõukogu järelevalve kohustuse rikkumisele.
13.Kohus leiab, et hageja etteheited nõukogu liikmetele seoses audiitori välja vahetamata jätmisega ei ole asjakohased. ÄS § 298 lg 1 p 5 kohaselt on audiitori valimine üldkoosoleku pädevuses, mistõttu sellega seonduvat ei saa nõukogu liikmetele ette heita. ÄS § 3291 lg 1 kohaselt on nõukogul küll õigus kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud audiitori asendamist, kui on kahtlusi üldkoosoleku nimetatud isiku sõltumatuses. Samas on samasugune õigus ka juhatusel ning aktsionäril, kelle
5/7
aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, st ka hagejal. Seega jääb kohtule arusaamatuks, miks heidab hageja ette kostja nõukogu liikmetele tegevusetust, kui ta ise ei ole samuti midagi teinud audiitori asendamiseks. Täiendavalt on kohus eelnevalt leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja majandusaasta aruanded ei vasta nõuetele, mistõttu nende heakskiitmist ei saa audiitorile ette heita.
14.Kohus leiab samuti, et nõukogu ülesannete hulka ei kuulu aktsionäridele teabe andmine. ÄS § 287 kohaselt otsustab aktsionärile teabe andmise üldjuhul juhatus või erandina üldkoosolek. Vajadusel on võimalik aktsionäril pöörduda teabe saamiseks kohtusse.
15.Järgmisena käsitleb kohus hageja etteheidet nõukogu liikmetele, et nõukogu ei ole nõudnud kostja juhatuse liikmelt tsiviilasjas nr XXX kantud menetluskulude hüvitamist. Selles tsiviilasjas oli hageja esitanud kostja vastu aktsionärina teabenõude.
15.jaanuaril 2014 tehtud Tartu ringkonnakohtu menetlust lõpetava määrusega mõisteti hageja menetluskulud 2675 eurot kostjalt välja. Hageja leiab sisuliselt, et kostja juhatuse liige tekitas teabe andmise kohustuse rikkumisega kostjale kahju, mis seisnes kantud menetluskuludes ning kostja nõukogu pidanuks juhatuse liikmelt selle kahju hüvitamist nõudma. Iseenesest on juhatuse liikmelt aktsiaseltsile kahju hüvitamise nõudmine ÄS § 317 lg 8 järgi nõukogu pädevuses. Selleks, et hinnata, kas nõukogul oli kohustus juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõue esitada, tuleks hinnata, kas kostjal tegelikult on juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõue. ÄS § 315 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtu hinnangul on kostja juhatuse liige, arvestades Riigikohtu 17. septembri 2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13, p-des 14 jj toodut rikkunud vähemalt osaliselt ÄS § 287 lg-st 1 tulenevat kohustust aktsionärile teavet anda. Arvestades juhatuse liikme esitatud vastuseid (eelkõige eelviidatud riigikohtu määruse p-s 14 tooduid), ei saa juhatuse liiget pidada seejuures tegutsenuks korraliku ettevõtja hoolsusega. Sellest tulenenud kohtuvaidluse kulusid saab pidada kostja kahjuks, mille eest vähemalt osaliselt juhatuse liige vastutab. Kohtu hinnangul pidanuks seega nõukogu otsustama juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise. Samas ei pea kohus selle tegemata jätmist mõjuvaks põhjuseks nõukogu liikmete tagasikutsumiseks, arvestades asjaolu, et väidetav kahju 2675 eurot, moodustab kostja majandusaasta aruannetest nähtuvalt üksnes ca 0,01% kostja 2014. a müügitulust ja ca 0,2% kasumist.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et esineks mõjuv põhjus kostja nõukogu liikmete tagasikutsumiseks, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja esitatud menetluskulu nimekirjade kohaselt on kostja menetluskuluks esindajakulu 11 088 eurot. Esindaja ajakulu on 65,9 tundi keskmise tunnihinnaga 168,25 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluskulud tervikuna põhjendatud ning vajalikud. Kohus märgib esmalt, et TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohtu hinnangul ei ole praegune asi niivõrd keeruline, et kostjal oleks olnud vajadus mitme esindaja järgi. Seega ei ole teiste esindajate kulud
6/7
hüvitatavad. Kohus arvestab üksnes Peeter Viirsalu kuludega. Need on 51,6 tundi tunnihinnaga 165 eurot. Kohtu hinnangul ei ole aga ka see ajakulu tervikuna põhjendatud. Kostja esindaja on asjas kohtule esitanud seisukoha hagi menetlusse võtmisele ja hagi tagamise taotlusele, vastuse hagile, kohtuvaidluse teesid ning esindanud kostjat toimunud kohtuistungil, mis kestis natuke üle tunni aja. Iseenesest on esitatud hagi mahukas ja rohkete lisadega, mistõttu vajas see ilmselt pikemat aega tutvumiseks. Samas ei ole kostja ise sisuliselt mingeid tõendeid esitanud ning on esitanud menetluses üksnes kolm menetlusdokumenti. Kohus loeb sellest tulenevalt põhjendatud ja hüvitatavaks ajakuluks 40 tundi. Kuigi kostja esindaja tunnihind ületab mõnevõrra keskmist advokaadi tunnihinda, ei ole see erinevus sedavõrd suur, et pidada seda põhjendamatuks. Kohus mõistab seega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 6600 eurot.
18.Kohus märgib, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 900 eurot. Hagilt hinnaga 10 500 eurot, tuleb tasuda riigilõivu seaduse lisa 1 järgi riigilõivu 600 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 300 eurot rohkem. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.