Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Tsiviilasi
OÜ
KARUKOOBAS
hagi aktsiaseltsi NÕO LIHATÖÖSTUS vastu Peeter Kõrva, Simmo Kruustüki ja Väino Illingu aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus nõukogust tagasikutsumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. juuli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ KARUKOOBAS apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
7. jaanuar 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): OÜ KARUKOOBAS (registrikood 11348019), esindaja vandeadvokaat Marika Kütt Kostja (vastustaja): aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS (registrikood 10005487), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
1(11)
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Tartu Maakohtu 26. juuli 2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja, OÜ KARUKOOBAS kanda.
4.Rahuldada aktsiaseltsi NÕO LIHATÖÖSTUS taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata OÜ KARUKOOBAS poolt aktsiaseltsile NÕO LIHATÖÖSTUS hüvitatavate apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suurusena kindlaks ning mõista OÜ-lt KARUKOOBAS aktsiaseltsi NÕO LIHATÖÖSTUS kasuks välja 2040 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb OÜ-l KARUKOOBAS tasuda aktsiaseltsile NÕO LIHATÖÖSTUS viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ KARUKOOBAS (hageja) esitas 2. jaanuaril 2019 Tartu Maakohtule Peeter Kõrva, Simmo Kruustüki, Väino Illingu ja aktsiaseltsi NÕO LIHATÖÖSTUS (kostja) vastu hagi, milles palus kutsuda Peeter Kõrv, Simmo Kruustük ja Väino Illing tagasi aktsiaseltsi NÕO LIHATÖÖSTUS nõukogust.
2.Tartu Maakohus jättis 21. jaanuari 2019 määrustega hagi Peeter Kõrva, Simmo Kruustüki ja Väino Illingu vastu menetlusse võtmata ning võttis menetlusse hagi kostja vastu.
3.Hagi põhjenduste kohaselt on hageja kostja aktsionär 29%-lise osalusega. Hageja leidis, et kostja nõukogu ei tegutse sisuliselt ega täida seadusejärgseid ülesandeid. 2(11)
Nõukogu ei teosta järelevalvet juhatuse liikme suhtes. Kaks nõukogu liiget on juhatuse liikme lähikondsed ning kaks aktsionärist nõukogu liiget omavad koos juhatuse liikmega kostja üle kontrolli. Hageja kahtlustab, et see on võimaldanud kostja üle kontrolli omavatel aktsionäridel pöörata kostja vara enda kasuks. Hageja on üritanud saada kostja juhatuselt infot kostja juhtimise kohta, kuid kostja juhatus ei ole nõuetekohaselt teabenõuetele vastanud. Hageja on pöördunud ka teabe saamiseks kohtusse ning Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 2-12-26039 (Riigikohtu 17. septembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8613), et kostja juhatus on põhjendamatult keeldunud hagejale teavet andmast. Selle kohtuasja menetluskulud jäid kostja kanda ning kostja juhatuse liige ei ole kulusid kostjale hüvitanud. Hageja leidis, et esinevad äriseadustiku (ÄS) § 319 lg-s 5 toodud eeldused nõukogu liikmete tagasikutsumiseks. Kostja nõukogu on rikkunud kestvalt ja oluliselt oma kohustusi. Nõukogu aruannetest nähtub, et nõukogu ei tee sisuliselt tööd ning aruanded ei vasta ÄS § 333 nõuetele. Nõukogu ei ole teinud konkreetseid toiminguid ÄS §-des 316 ja 317 sätestatud kohustuste täitmiseks. Aastatel 2012–2015 ei esitanud nõukogu üldse aruandeid. Seda, et nõukogul ei ole sisulist rolli, kinnitab ka nõukogu liikmete väike tasu. Konkreetselt ei ole nõukogu teinud järelevalvet seotud isikutega tehtud tehingute osas; kostja majandusaasta aruannete osas, sh on nõukogu teadnud, et majandusaasta aruanded ei vasta seotud isikutega tehtud tehinguid käsitlevas osas nõuetele; nõukogu ei ole teinud juhatusele korraldust audiitori vahetamiseks; nõukogu ei ole teinud järelevalvet oluliste juhtimisotsuste üle, sh suuremahulised investeeringud põhivarasse ning laenude võtmine ja tagatiste seadmine; nõukogu on olnud tegevusetu olukorras, kus kostja majandusnäitajad halvenevad; nõukogu ei ole andnud juhatusele korraldust anda hagejale teavet.
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ainuosanik on kostja konkurent ning hagi on esitatud mõjutamaks kostja aktsiate müügiläbirääkimisi. Kostja on olnud oma valdkonnas keskmisest edukam ettevõte. Kostja nõukogu tegevus on olnud õiguspärane ning nõukogu on täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused. Hagi rahuldamise eeldusena peaks olema tuvastatud konkreetse nõukogu liikme konkreetne rikkumine. Kostja arvates saab nõukogu järelevalve kohustuse rikkumist jaatada üksnes juhul, kui on tuvastatud juhatuse kohustuse rikkumine. Seda hageja tõendanud ei ole. Hageja ei ole välja toonud konkreetsete nõukogu liikmete konkreetseid rikkumisi. Kostja majandusaasta aruanded vastavad seaduse nõuetele. Majandusaasta aruannetes ei tule kajastada infot reatöötajate kohta, kuna see info ei ole oluline. Nõukogu on kostja juhatuse tehtud tehinguid nõuetekohaselt hinnanud. Samuti on hageja saanud enda esitatud teabenõuetele nõuetekohased vastused. Kostja juhatuse liikmel ei ole kohustust hüvitada kostjale tsiviilasjas nr 2-12-26039 kantud menetluskulusid.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis 26. juuli 2019 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 6600 eurot. Kohus märkis samuti, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3(11)
Otsuse põhjenduste kohaselt võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda ÄS § 319 lg 5 järgi mõjuval põhjusel nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja aktsionär, kellele kuulub 29% kostja aktsiatest. Hageja on seega isik, kellel on õigus esitada ÄS § 319 lg-s 5 sätestatud nõue. Kohus leidis, et organi liikme tagasikutsumiseks esineb mõjuv põhjus juhul, kui kõiki asjaolusid ja asjaosaliste huve arvestades ei ole mõistlik, et juhtorgani liige jätkab oma tegevust juhtorgani liikmena. Selline on olukord üldjuhul siis, kui juhtorgani liige rikub oluliselt oma kohustusi, ning võib eeldada, et see jätkub teda tagasi kutsumata ka tulevikus. Mõjuv põhjus tagasikutsumiseks tuleb tuvastada iga nõukogu liikme osas eraldi. Selle mõjuva põhjuse olemasolu tõendamiskoormis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise jaotuse reegli kohaselt hagejal, kes soovib tugineda enda hagis esitatud nõude eeldusena asjaolule, et esineb mõjuv põhjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Ainuüksi asjaolu, et mõjuv põhjus seisneb praegusel juhul hageja väitel nõukogu liikmete tegevusetuses, seda seadusest tulenevat tõendamiskoormise jaotust ümber ei pööra. Kostja aktsionärina oli hagejal võimalik nõuda ÄS § 287 alusel juhatuselt teavet ja ÄS § 330 alusel erikontrolli läbiviimist. Nimetatud õigusi oli hagejal võimalik ka kohtulikult realiseerida ning seeläbi tõendeid hankida. Maakohus käsitles hageja esitatud konkreetseid etteheiteid kostja nõukogu liikmete tegevusele, hinnates, kas hageja väidetud rikkumised on tõendatud ning kas sel juhul on tegemist mõjuva põhjusega nõukogu liikmete tagasikutsumiseks. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et esineks mõjuv põhjus kostja nõukogu liikmete tagasikutsumiseks. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud väiteid, nagu oleks nõukogu liikmed rikkunud järelevalve kohustust juhatuse liikmega seotud isikutega tehtud tehingute üle. Kostjal on (olnud) küll töölepingud kostja juhatuse liikme poja, poja elukaaslase, venna ja tütrega, kuid hageja ei ole esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et nõukogu ei ole töölepinguid kontrollinud. Samuti ei ole hageja toonud välja ega tõendanud, et need töölepingud on sõlmitud kuidagi ebatavalistel või kostjale kahjulikel tingimustel, mis võiks viidata nõukogu järelevalve kohustuse rikkumisele. Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja etteheidet, nagu oleks nõukogu heaks kiitnud (ÄS § 333) kostja majandusaasta aruanded, mis ei vasta nõuetele, kuivõrd neis ei ole käsitletud kõiki seotud isikutega tehtud tehinguid. Kohtule esitatud kostja majandusaasta aruannetes ei kajastunud ülalviiatud tehingud (töölepingud) kostja juhatuse liikme poja, poja elukaaslase, venna ja tütrega. Selle hindamiseks, kas seotud isikutega sõlmitud töölepingute sisu peab majandusaasta aruandes kajastama, tuli kohtu arvates hinnata, kas need on olulised. Kohtu hinnangul oli võimalik, et majandusaasta aruandes ei pea kajastama kõiki seotud isikutega sõlmitud töölepinguid, nt juhul, kui need on sõlmitud kostja jaoks vajaliku töö tegemiseks tavapärastel turutingimustel. Praegusel juhul on hageja tõendanud küll seotud isikutega töölepingute olemasolu, kuid nende tingimuste osas on tõendatud üksnes kostja juhatuse liikme poja ja ühe nõukogu liikme Simmo Kruustükiga sõlmitud lepingu osalised tingimused. Samas ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et toodud tingimused oleksid kuidagi ebatavalised või, et kostjal puuduks 4(11)
vajadus turundusjuhi ametikoha järgi. Teiste kostja juhatuse lähedaste isikute osas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud ühtegi töölepingu tingimust. Sellises olukorras ei olnud kohtul võimalik asuda seisukohale, et tegemist oleks informatsiooniga, mis oli Rahandusministri 22. detsembri 2017 määrusega nr 105 "Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine" kehtestatud raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ) 1 p-de 41– 46 järgi oluline ning mis pidanuks kindlasti olema kirjas majandusaasta aruandes. Samuti ei nõustunud maakohus hageja etteheitega kostja nõukogule seoses majandusaasta aruande kohta kirjalike aruannete esitamata jätmise ning aruannete puudustega. ÄS § 333 lg-st 1 tuleneb, et nõukogu koostab majandusaasta aruande kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande ning selle, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud. Kohus leidis, et kirjaliku aruande esitamata jätmist aastatel 2012– 2014 saab iseenesest pidada ÄS § 333 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumiseks. Samas ei saanud seda kohtu hinnangul pidada mõjuvaks põhjuseks nõukogu liikmete tagasikutsumiseks, arvestades asjaolu, et järgnevatel aastatel on nõukogu kirjalikud aruanded üldkoosolekule esitatud. Seetõttu ei olnud kohtul põhjust arvata, et nõukogu kõnealust kohustust edaspidi rikuks. Seda, kui detailne peaks nõukogu aruannete sisu olema, seadus ette ei näe. Maakohtu hinnangul ei olnud hageja tõendanud ka oma väidet selle kohta, et nõukogu liikmed ei ole hinnanud juhatuse tehtud investeeringuid ning igapäevasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid. Kohus ei pidanud asjakohasteks hageja etteheited nõukogu liikmetele seoses audiitori välja vahetamata jätmisega. ÄS § 3291 lg 1 kohaselt on nõukogul küll õigus kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud audiitori asendamist, kui on kahtlusi üldkoosoleku nimetatud isiku sõltumatuses. Samas on samasugune õigus ka juhatusel ning aktsionäril, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, st ka hagejal. Seetõttu jäi kohtule arusaamatuks, miks heidab hageja ette kostja nõukogu liikmetele tegevusetust, kui ta ise ei ole samuti midagi teinud audiitori asendamiseks. Samuti leidis kohus, et nõukogu ülesannete hulka ei kuulu aktsionäridele teabe andmine. ÄS § 287 kohaselt otsustab aktsionärile teabe andmise üldjuhul juhatus või erandina üldkoosolek. Vajadusel on võimalik aktsionäril pöörduda teabe saamiseks kohtusse. Kohtu hinnangul ei andnud alust nõukogu liikmete tagasikutsumiseks ka etteheide, et nõukogu ei ole nõudnud kostja juhatuse liikmelt tsiviilasjas nr 2-12-26039 kantud menetluskulude hüvitamist. Viidatud tsiviilasjas oli hageja esitanud kostja vastu aktsionärina teabenõude. 15. jaanuaril 2014 tehtud Tartu Ringkonnakohtu menetlust lõpetava määrusega mõisteti hageja menetluskulud 2675 eurot kostjalt välja. Maakohus märkis, et ÄS § 317 lg 8 järgi on juhatuse liikmelt aktsiaseltsile kahju hüvitamise nõudmine nõukogu pädevuses. Arvestades Riigikohtu 17. septembri 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13, p-des 14 jj toodut, oli kostja juhatuse liige maakohtu hinnangul rikkunud vähemalt osaliselt ÄS § 287 lg-st 1 tulenevat teabe andmise kohustust. Samuti ei saanud juhatuse liiget pidada tegutsenuks korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 2). Sellest tulenenud kohtuvaidluse kulusid sai maakohtu hinnangul seega pidada kostja kahjuks, mille eest vähemalt osaliselt juhatuse liige vastutab. Kohtu hinnangul pidanuks 5(11)
seega nõukogu otsustama juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise. Samas ei pidanud maakohus selle tegemata jätmist mõjuvaks põhjuseks nõukogu liikmete tagasikutsumiseks, arvestades asjaolu, et väidetav kahju 2675 eurot, moodustas kostja majandusaasta aruannetest nähtuvalt üksnes ca 0,01% kostja 2014. a müügitulust ja ca 0,2% kasumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas 26. augustil 2019 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul jagas maakohus ebaõigesti tõendamiskoormise. Maakohtu seisukohad negatiivse asjaolu tõendamiskoormise osas ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ega õiguskirjanduses avaldatuga. Hagejal piisas praegusel juhul omapoolse tõendamiskoormise täitmiseks TsMS § 235 mõttes põhistamisest, et kostja nõukogu liikmed ei ole kestvalt oma kohustusi täitnud. Kostjal lasus seejärel tõendamiskoormis tõendada, et nõukogu liikmed on täitnud oma kohustusi. Hageja leiab, et on oma tõendamiskoormise täitnud. Ekslik on ka maakohtu seisukoht (otsuse p-s 7), et hagejal oleks olnud võimalik nõukogu liikmete tegevusetuse kohta tõendeid esitada. Eelmärgitust lähtuvalt on samuti ebaõiged maakohtu järeldused, nagu ei oleks hageja tõendanud, et kostja nõukogu ei olnud seotud isikutega sõlmitud lepinguid või juhatuse poolt tehtud investeeringuid kontrollinud (vaidlustatud otsuse p 10). Vastav tõendamiskoormis lasus kostjal. Samuti ei pidanud hageja tõendama, et tehingud või investeeringud olid tehtud ebatavalistel või kahjulikel tingimustel (vaidlustatud otsuse p 11). Nõukogu järelevalve eesmärk on vältida (ehk ennetada) juhatuse poolt kahjulike tehingute ja investeeringute tegemist. Nõukogu liikme kohustuste rikkumisega on seega tegemist juba siis, kui seotud isikuga sõlmitud tehing või suuremahuline juhatuse investeering on jäänud hindamata, mitte üksnes siis, kui kahjulike tingimustega tehing on juba sõlmitud. Kokkuvõttes oleks maakohus pidanud järeldama, et kostja nõukogu liikmed on rikkunud ÄS §-ist 316 tulenevat juhtimis- ning järelevalvekohustust. Kostja ei esitanud mitte ühtegi omapoolset tõendit tõendamaks, et seotud isikutega sõlmitud tehinguid või juhatuse investeeringuid oleks nõukogu poolt sisuliselt hinnatud. Maakohus leidis ekslikult, et nõukogu liikmed ei ole rikkunud majandusaasta aruannete läbivaatamise kohustust. Majandusaasta aruannete hindamise kohustus kehtib sõltumata sellest, kas aruanne vastab nõuetele. Hageja leiab, et kostja nõukogu ei ole majandusaasta aruandeid sisuliselt läbi vaadanud. Majandusaasta aruannetes tuleb RTJ-de kohaselt kajastada kõiki seotud isikutega sõlmitud tehinguid. Seda on leidnud ka Riigikohus 17. septembril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13 tehtud määruse p-s 17. Samuti leiab hageja jätkuvalt, et majandusaasta aruannetes kestvalt esinenud puudusi arvestades oleks nõukogu pidanud andma juhatusele korralduse audiitori vahtemiseks. Hageja leiab, et nõukogu on rikkunud aruandmise kohustust oluliselt. ÄS § 333 lg-s 1 ja §s 316 sätestatu eesmärgiks on anda aktsionäridele võimalus saada nõukogu tegevusest ülevaade. Seega on nõukogul aktiivne kohustus aktsionäride üldkoosolekule kirjeldada, mida ta on oma kohustuste täitmiseks teinud. Nõukogu peab kirjeldama oma aruandes olulisemaid toiminguid. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et nõukogu on rikkunud 6(11)
ÄS § 333 lg-st 1 tulenevat kohustust üksnes nende aastate osas, mil nõukogu ei esitanud üldkoosolekule mingit aruannet. Arvestades, et kostja nõukogu ei ole mitmetel aastatel esitanud mistahes aruandeid ning ülejäänud aastatel on esitatud lakoonilised ja puudustele vastavad aruanded, tuleb ÄS § 333 lg 1 ja § 316 rikkumist pidada oluliseks. Maakohus omistas tuvastatud rikkumistele liiga väikese kaalu ning jättis nõukogu mitmete kohustuste rikkumise alusetult tuvastamata.
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole eksinud tõendamiskoormise jagamisel. Hageja leiab ekslikult, et ta peab tõendama negatiivset asjaolu. Hageja ei ole selgitanud mis täpselt on need negatiivsed asjaolud, mida hageja enda meelest tema poolt esitatud hagi raames tõendama oleks pidanud. Selliseid negatiivseid asjaolusid, mis tingiksid seaduses sätestatud tõendamiskoormise ümberpööramise, praeguses asjas ei esine. Kostja leiab, et põhistamine ei ole piisav hageja tõendamiskoormise täitmiseks, samuti ei ole hageja kostja hinnangul oma väiteid põhistanud. Maakohus ei ole jätnud hindamata hageja väiteid seoses seotud isikutega tehtud tehingutega ning kostja investeeringutega. Samuti leidis maakohus õigesti, et kostja nõukogu liikmed ei ole rikkunud majandusaasta aruande läbivaatamise kohustust. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kostja arvates alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid osaliselt tuleks muuta maakohtu otsuse põhjendusi
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega (vaidlustatud otsuse p-s 10), nagu tulnuks kostja majandusaasta aruannetes kajastada üksnes olulisi seotud isikutega tehtud tehinguid.
9.1.Aktsionäri õiguste teostamiseks võib olla vajalik teada, kas lähikondsetega on tehtud tehinguid ja kas need on tehtud turutingimustel. Asja materjalide juures olevate kostja kõigi majandusaasta aruannete lisa 1 "Arvestuspõhimõtted" (viimase lõigu) järgi on seotud osapoolteks tegev- ja kõrgem juhtkond, omanikud ja eelpool nimetatud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted.
9.2.Iseenesest tuleb nõustuda maakohtuga, et RTJ 1 ("Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted") p 41 kohaselt kehtib majandusaasta aruannete koostamisel olulisuse printsiip. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib RTJ 1 p 41 järgi arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. Samas näevad viidatud juhendi p 43 esimene ja teine lause ette järgmist: "Olulisuse hindamisel tuleb võtta arvesse nii summa suurust, kui informatsiooni olemust. Teatud laadi tehingute puhul (nt tehingud seotud osapooltega) võivad aruande kasutajate jaoks osutuda oluliseks märksa väiksemad summad kui teiste, tavapäraste tehingute puhul." 7(11)
9.3.Nõuded seotud osapoolte kohta avalikustatava informatsiooni kohta on täpsemalt ette nähtud RTJ 15 ("Lisades avalikustatav informatsioon") p-dega 18–23. Punkti 18 (b) järgi tuleb avalikustada vähemalt seotud osapooltega tehtud tehingute liik ja maht aasta jooksul. Sarnase sisuga tehinguid võib punktist 20 tulenevalt esitada summeerituna, v.a juhul kui eraldi avalikustamine on vajalik, et mõista seotud osapooltega tehtud tehingu mõju ettevõtte aastaaruandele. RTJ 15 juhised ei seo seotud osapoolte kohta avalikustatava informatsiooni nendega tehtud tehingute mahu või olulisusega. Samuti nägi raamatupidamise seaduse enne 1. jaanuari 2016 kehtinud lisa 3 lg 8 ette, et majandusaasta aruande lisas tuli kajastada tehingud tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetega ning teiste seotud isikutega, märkides ära seotud isikute kirjelduse, tehingute mahu ja saldod bilansikuupäeva seisuga.
9.4.Seega tulnuks tehinguid kostja juhatuse ja nõukogu liikmete ning nende lähisugulastega majandusaasta aruannetes (aruande lisades) kajastada sõltumata sellest, kas need olid kostja juhatuse hinnangul olulised või mitte, tuues minimaalselt välja tehingute liigi ja mahu aasta lõikes. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavalt muuta.
10.Nõukogu liikmed oleks eelmärgitut arvestades pidanud kostja juhatuse koostatud majandusaasta aruannete läbivaatamisel ja ÄS § 333 lg-s 1 sätestatud aruande esitamisel puudustele seotud osapoolte kohta avalikustatava informatsiooni osas tähelepanu juhtima. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja nõukogu oleks seda teinud. Samas ei anna see nõukogu minetus majandusaasta aruannete hindamisel eraldi võetuna ega kogumis teiste etteheidetega alust nõukogu liikmete tagasikutsumiseks. Hageja ei ole menetluses väitnud, et tehingud seotud isikutega poleks tehtud turutingimustel või et need oleks tehtud muul viisil kostja huve kahjustavalt.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on ebapiisavalt põhjendatud maakohtu järeldus (vaidlustatud otsuse p-s 15), et nõukogu oleks pidanud otsustama juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise tsiviilasjas nr 2-12-26039 kantud menetluskulude hüvitamiseks. Juhatuse liikme vastu nõuete esitamise otsustamine on iseenesest nõukogu pädevuses (ÄS § 317 lg 8) ning nõude esitamata jätmine võib olla käsitletav ka nõukogu liikmete poolt nendel lasuva hoolusus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisena. Praeguses asjas esitatud tõendite põhjal ei saa siiski kindlalt järeldada, et nõukogu oleks pidanud otsustama nõude esitamise. Ka vastavas osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
11.1.ÄS § 315 lg-st 2 tuleneb, et juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekitanud kahju eest ning vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus on õigesti leidnud, et selleks, et hinnata, kas nõukogul oli kohustus juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõue esitada, tuleks analüüsida, kas kostjal tegelikult on juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et Riigikohtu 17. septembri 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13 kajastatud asjaoludel on kostja juhatuse liige vähemalt osaliselt rikkunud ÄS § 287 lg-st 1 tulenevat kohustust aktsionärile teavet anda.
11.2.Samas puuduvad ringkonnakohtu arvates piisavad tõendid selle kohta, et kostja juhatuse liige ei tegutsenud 2012. a aktsionäride üldkoosolekul hageja küsimustele vastates korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsuse järgimine nõuab juhatuse liikmelt käitumist sama moodi, nagu sarnases olukorras käituks keskmine heas usus 8(11)
tegutsev professionaal. Arvestades, et hageja on seotud kostja konkurendiga, võis juhatuse liikme poolt hageja küsimustele vastamata jätmine 2012. a aktsionäride üldkoosolekul olla kostja huvides ning hoopis informatsiooni avaldamine oleks võinud tähendada kostja jaoks põhjendamatuid riske ning tekitada kahju kostja huvidele. Lisaks puudus selle koosoleku toimumise ajal ÄS § 287 lg 2 kohaldamise osas väljakujunenud kohtupraktika. Ühingu huvidest lähtuva õigusvaidluse riski võtmine ei pruugi olla juhatuse liikmele ette heidetav.
12.Eelmärgitud vead otsuse põhjendamisel ei ole viinud maakohut kokkuvõttes ebaõigele järeldusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hageja ei ole tõendanud, et praegusel juhul esineks ÄS § 319 lg 5 tähenduses mõjuv põhjus kostja nõukogu liikmete tagasikutsumiseks.
13.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormise. Maakohus on hageja arvates pannud talle negatiivsete asjaolude tõendamise koormise. Ringkonnakohtu hinnangul on need etteheited põhjendamatud. Maakohus on jaganud tõendamiskoormise õigesti ning on tõendamiskoormisega seonduvat 18. juuni 2019 istungil pooltele korduvalt selgitanud (II kd, tl-d 158–162). Maakohus on samal istungil andnud pooltele ka võimaluse oma väiteid täiendavalt tõendada, kuid pooled pole siiski pidanud täiendavate tõendite esitamist või kogumist vajalikuks. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele ÄS § 319 lg 5 alusel, mille järgi võib aktsionär mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Maakohus on õigesti märkinud, et juhtorgani liikme tagasikutsumiseks esineb mõjuv põhjus juhul, kui kõiki asjaolusid ja asjaosaliste huve arvestades ei ole mõistlik, et juhtorgani liige jätkab oma tegevust juhtorgani liikmena. Seadusest ei tulene presumptsiooni, et tagasikutsumise haginõude aluseks oleva mõjuva põhjuse esinemist eeldatakse, või et kostja peaks tõendama mõjuva põhjuse puudumist. Seega pidi hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid faktiväiteid.
13.2.Ekslik on hageja käsitlus, nagu tal ei olnuks võimalik nõukogu liikmete tegevusetuse kohta tõendeid esitada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-s 7 märgituga, et hagejal kostja aktsionärina oli mh võimalik nõuda juhatuselt teavet (ÄS § 287) ja erikontrolli läbiviimist (ÄS § 330). Nimetatud õigusi oli hagejal võimalik ka kohtulikult realiseerida ning seeläbi tõendeid hankida. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostja juhatuselt teavet ka nõudnud ning oma küsimustele vastuseid saanud. Ringkonnakohus lisab, et samuti olnuks võimalik tähtsust omavaid asjaolusid teadvate isikute (eelkõige nõukogu liikmete) ülekuulamine tunnistajana.
13.3.Muus osas kordab hageja apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks väidetele veelkord vastata. Maakohus on esitatud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjal hageja väiteid piisava põhjalikkusega hinnanud. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 9(11)
14.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ega kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse osas.
15.Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
16.1.Kostja esindaja poolt 8. jaanuaril 2020 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud seoses apellatsioonkaebuse menetlemisega menetluskulusid kokku 4428 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Vandeadvokaadid P. Viirsalu ja L. Tolstov on nimekirjast ja selle lisast nähtuvalt osutanud kostjale õigusabi kokku 26,4 tunni ulatuses vastavalt tunnitasuga 165 eurot ja 180 eurot, keskmine tunnitasu on kostja arvestuste kohaselt 167 eurot 73 senti. Kostja kinnituse kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kostja taotleb kulude hüvitamist käibemaksuta.
16.2.Hageja ei ole kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja kohta seisukohta esitanud.
16.3.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
16.4.Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks (sh ka maakohtu otsuse ja kaebusega tutvumine ning suhtlus kliendiga) on kokku mitte rohkem kui 10 tundi. Esitatud vastus on küll mahukas ja põhjalik, kuid selles korratakse olulises osas juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti ja vastuväiteid. Samuti oli hageja apellatsioonkaebuses ulatuslikult korratud menetluses varem esitatud käsitlusi ja arusaamu, mistõttu uute analüüsimist vajavate probleemide ring ei saanud olla kostja esindaja jaoks suur. Ringkonnakohus peab samuti põhjendatud ja vajalikuks ajakulu seoses kohtu
23.septembri 2019 määruse analüüsiga (0,1 tundi) ning ringkonnakohtu 7. jaanuari 2020 istungiks valmistumisega ja istungil osalemisega (kokku 3,5 tundi). Muud kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei olnud ringkonnakohtu arvates asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et käesoleva asja keerukus ei tinginud mitme vandeadvokaadist lepingulise esindaja kasutamise vajadust (TsMS § 175 lg 3). Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et vandeadvokaat L. Tolstov oleks asja apellatsioonimenetluses kostja nimel toiminguid teinud (esitanud vastuse, osalenud kohtuistungil vms).
16.5.Kostja esindajate menetluskulude nimekirjas märgitud tunnitasu ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalik ja põhjendatud. See ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja mahtu ja keerukust
10(11)
arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu ringkonnakohtu hinnangul 150 eurot (käibemaksuta). Kohtupraktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks ka 150 eurot ületavat tunnitasu, kuid tunnitasu tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas pidada 150 eurot oluliselt ületavat tunnitasu põhjendatuks. Praegune vaidlus ei ole keskmisest mahukam ega keskmisest oluliselt keerukam.
16.6.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 2040 eurot ((10+0,1+3,5)*150) ning mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.
16.7.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.