lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-1855/11

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-1855/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2150
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KTS § 41 lg 2MKS § 128 lg 2SundtäitmineMKS § 31 lg 3Maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustusedTMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTMS § 51Täitemenetluse lõppemise erisused pankroti väljakuulutamiselMKS § 132 lg 8Sundtäitmise aegumistähtaegMKS § 96VastutusotsusTMS § 221 lg 4Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-20-4669/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.08.20202-20-4669/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-1855

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Krista Kirspuu ja Villem Lapimaa

Kohtuasi

XX kaebus kohtutäitur Mati Roodese 27. detsembri 2018. a ja 25. jaanuari 2019. a otsustele täiteasjas nr 026/2012/1540

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. veebruari 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

XX määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Avaldaja (võlgnik) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Mati Roodes Puudutatud isik (sissenõudja) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja Ülle Ilves

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 25. veebruari 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas 4. veebruaril 2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Roodese (kohtutäitur) 27. detsembri 2018. a ja 25. jaanuari 2019. a otsustele täiteasjas nr 026/2012/1540. Võlgnik palus kohustada kohtutäiturit tegema uut otsust, millega vähendatakse kohtutäituri tasu täiteasjas nr 026/2012/1540 proportsionaalselt täitemenetluses sissenõutud summadega ning jäetakse õigustatud kohtutäituri tasu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 1 alusel sissenõudja kanda.
2.Võlgniku kaebuse kohaselt ei selgitanud kohtutäitur 25. jaanuari 2019. a otsuses, millisel õiguslikul alusel on täitemenetlus põhinõude osas lõpetatud. Täitemenetluse lõpetamise alused on ammendavalt loetletud TMS § 48 lg-s 1. Kohtutäituri selgitustest nähtub, et avalduse täitemenetluse lõpetamiseks osaotsusega esitas sissenõudja. Eelnevast tulenevalt on täitemenetluse lõpetamise aluseks TMS § 48 lg 1 p 1. Kohtutäitur jättis põhjendamatult kohaldamata kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2, mis sätestab, et olukorras, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist, on sissenõudja kohustatud kohtutäiturile tasuma menetluse alustamise tasu ning pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summast. Eelnevast tulenevalt on põhjendamata ja ebaseaduslik kohtutäituri
27.detsembri 2018. a otsus osas, millega kohtutäitur jätkab võlgniku suhtes täitemenetlust laekumata kohtutäituri tasu nõudes. Vastavalt KTS § 41 lg-le 2 on vastava tasu maksmise kohustus sissenõudjal. Puudutatud isikute seisukohad
3.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur jääb vaidlustatud otsustes toodud seisukohtade juurde. Sissenõudja on selgelt rõhutanud, et ta ei ole täiteasjas nr 026/2012/1540 esitanud KTS § 41 lg-s 2 kirjeldatud taotlust täitemenetluse lõpetamiseks, vaid loeb aegumise tõttu sissenõudmise lõppenuks ning kustutab sissenõudmisel olevad maksukohustused. Seega puudub kohtutäituril alus mõista sissenõudaja avaldust täitemenetluse lõpetamise avaldusena TMS § 48 lg 1 p 1 tähenduses ning ühtlasi kui sissenõudja taotlust täitemenetluse lõpetamiseks enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt KTS § 41 lg 2 tähenduses. Samuti ei ole kohtutäitur lõpetanud täitemenetlust täiteasjas, vaid kohtutäitur tegi sissenõudja avalduse alusel osaotsuse põhinõude sissenõudmise lõpetamiseks seoses aegumisega. Täitemenetlus selles täiteasjas jätkub täitemenetluse kulude nõude osas.
4.Sissenõudja palus jätta kaebus rahuldamata. Sissenõudja ei ole täiteasjas nr 026/2012/1540 esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 mõttes. Sissenõudja teavitas kohtutäiturit 29. oktoobril 2018 e-kirjaga vastutusotsusega nõutud maksuvõla sundtäitmise aegumisest ja palus 21. detsembri 2018. a e-kirjaga saata vastutusotsuse sissenõudmise lõpetamise kohta osaotsus, kui selline on tehtud. Sissenõudja ei nõustu tasuotsuse tegemisega sissenõudja vastu. TMS § 48 lg-s 1 on lahtine loetelu täitemenetluse lõpetamise alustest ning täitemenetlus on võimalik lõpetada ka muul seaduses sätestatud alusel. Maksuvõla täitemenetlust (sh kohtutäituri poolt läbiviidavat) reguleerib peale TMS-i ka maksukorralduse seadus (MKS) ning MKS § 31 lg 3 p 4, § 128 lg 2 p-st 4 ja § 132 lg-st 8 tuleneb, et maksuvõlg lõppeb sundtäitmise aegumisega ja lõppenud maksuvõla sundtäitmine ei ole lubatud.

Maakohtu määrus

5.Maakohus jättis 25. veebruari 2019. a määrusega võlgniku kaebus rahuldamata ning menetluskulud võlgniku anda.
6.Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus täitetoimikust nähtuva alusel, et sissenõudja esitas 22. mail 2012 kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetluses oli täitedokumendiks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 30. juuli 2010. a vastutusotsus, mis oli tehtud MKS § 96 alusel. 27. detsembril 2018. a otsusega lõpetas kohtutäitur põhinõude sissenõudmise seoses nõude aegumisega, kuid täitemenetlus jätkus kohtutäituri tasu nõude osas.
7.Praeguse asja lahendamisel on keskse tähendusega see, millisel alusel täitemenetlus lõpetati. Maakohus asus seisukohale, et kohaldamisele ei kuulu KTS § 41 lg 2, kuna see kuulub kohaldamisele üksnes juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja avalduse alusel ehk vastavalt TMS § 48 lg 1 p 1.
8.Võlgnik esitas vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kuivõrd selgus, et sundtäitmisel olnud maksuvõlg on aegunud, sõlmisid võlgnik ja sissenõudja 22. jaanuaril 2019 kompromissi, milles kinnitasid vastastikku nõuete puudumist. Sissenõudja ei esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Sissenõudja teatas kohtutäiturile, et loeb sissenõudmise lõppenuks ja kustutab sissenõudmisel olevad maksukohustused.
9.Kohtutäitur lõpetas põhinõude sissenõudmise 27. detsembri 2018. a otsusega nõude aegumise tõttu. Otsusest ei nähtu, et see oleks tehtud TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibist tulenevalt puudus kohtutäituril maakohtu arvates õigus ise tuvastada nõude aegumist, mis aga ei oma võlgniku kaebuse lahendamisel tähendust.
10.Arvestades Riigikohtu seisukohta täitmisel olnud maksunõude aegumise tõttu, oli selge, et sundtäitmise jätkamine on sisuliselt välistatud. Tsiviilasjas 2-17-12525 sõlmitud kompromiss oli suunatud sissenõudjale perspektiivituks muutunud kohtumenetluse kiiremale lõpetamisele. Hagejaks olnud võlgnik saavutas kompromissi kaudu sisuliselt sama tulemuse, mille ta oleks saavutanud hagi rahuldamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kaudu. Hagi rahuldamise korral oleks tekkinud TMS § 48 lg 1 p 4 ettenähtud eeldus täitemenetluse lõpetamiseks. Nimetatud sätte kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse, kui talle esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistanud kohtulahend. Olemuslikult on praeguses vaidluses käsitletav juhtum TMS § 48 lg 1 sätestatud täitemenetluse lõpetamise alustest kõige sarnasem just sellele olukorrale. Täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 4 alusel ei too aga kaasa võimalust KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks, millele kaebaja tugineb.
11.Täitemenetluse lõpetamise alusena võib käesolevas asjas käsitleda ka TMS § 48 lg 1 p-s 8 sätestatut, mille kohaselt võib täitemenetluse lõpetada ka muul seaduses sätestatud alusel. Maksunõude aegumine ja aegunud maksunõude sundtäitmise lubamatus tuleneb seadusest.
12.MKS § 31 sätestab maksuseadusest tulenevate rahaliste nõuete ja kohustuste regulatsiooni. Nimetatud paragrahvi lõige 1 p 4 sätestab, et maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus). MKS § 31 lg 3 p 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused lõpevad aegumisega (§ 33 lõige 4, § 132). MKS § 128 sätestab maksuvõla sundtäitmise regulatsiooni.
13.Nimetatud paragrahvi lg 1 esimene ja teine lause sätestavad, et maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates

õigusaktides sätestatud korras. MKS § 128 lg 2 p 4 sätestab, et maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud. MKS § 132 lg 8 sätestab, et sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused.

14.29. oktoobril 2018 teatas sissenõudja kohtutäiturile, et nõue on aegunud. Seega sai kohtutäiturile teatavaks, et täitmisel olev sissenõudja nõue on aegunud. Kohus on seisukohal, et juhul, kui kohtutäiturile saab teatavaks maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 alusel tehtud vastutusotsuse nõude aegumise asjaolu, siis tuleb kohtutäituril tulenevalt TMS §-st 48 lg 1 p 8 ja MKS §-st 132 lg 8 koostoimes MKS §-dega MKS § 31 lg 3 p 4 ja § 128 lg 2 p 4 lõpetada vastutusotsusest tuleneva nõude sissenõudmine. See on seadusest tulenev alus, mille puhul ei ole vajalik sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti ei ole see sissenõudjast tulenev täitemenetluse lõpetamine. Tegemist ei ole olukorraga, kus sissenõudja on nõudest loobunud. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõlga, kuid sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lakkab maksuvõlg õiguslikult olemast.
15.Seega tuleb täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud võlgnikul kanda hoolimata MKS § 96 alusel tehtud vastutusotsuse nõude aegumisest. Määruskaebus
16.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 27. detsembri 2018. a ja 25. jaanuari 2019. a otsused ja rahuldada võlgniku kaebus.
17.Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, jättes põhjendamatult kohaldamata TMS § 221 lg 4 ning kohaldades vääralt TMS § 48 lg 1 p-8 ja MKS § 128 lg 2 p-s 4 sätestatut.
18.Sisuliselt käsitles maakohus vaidlustatavas määruses täitemenetluse lõpetamise alusena olukorda, kus võlgniku poolt esitatud sundtäitmise lubatuks tunnistamise hagi on rahuldatud. Maakohus jättis sealjuures tähelepanuta, et vastavalt TMS § 221 lg-s 4 sätestatule jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral täitekulud sissenõudja kanda. Tuginedes täitemenetluse lõpetamise alusena analoogia korras TMS § 48 lg 1 p-le 4, pidi kohus täitekulude kandmiseks kohustatud isiku määramisel paratamatult lähtuma TMS § 221 lg-s 4 sätestatust ning rahuldama võlgniku taotluse, millega võlgnik palus jätta täitekulud puudutatud isiku 2 kanda.
19.Alternatiivselt leidis maakohus, et täitemenetluse lõpetamise alusena võib praegusel juhul käsitleda ka TMS § 48 lg 1 p-s 8 sätestatud alust. Esmalt juhib võlgnik tähelepanu sellele, et kohtulahendist peab siiski olema üheselt arusaadav, missugusel õiguslikul alusel kohtulahend põhineb. Vastasel juhul ei ole kohtulahendit ka sisuliselt võimalik vaidlustada. Teiseks, TMS § 48 lg 1 p 8 ei ole praegusel juhul kohane alus täitemenetluse lõpetamiseks. Võlgniku hinnangul on viidatud normatiivse aluse mõtteks kehtestada erinormiga olukorrad, mille korral tuleb kohtutäituri poolt läbiviidav täitemenetlus lõpetada (nt TMS § 51). Selliseks seaduses sisalduvaks aluseks ei ole MKS § 128 lg 2 p 4, mis seab üksnes piirangud maksuhalduri poolsele tegevusele maksunõude sissenõudmisel, ei ole aga iseseisvaks kohustavaks normiks kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimisel või lõpetamisel. Lähtudes maakohtu poolt määruse punktis 10 viidatud täitemenetluse formaliseerituse printsiibist, ei saa kohtutäitur ise MKS § 128 alusel tuvastada maksuvõla sundtäitmise lubatavust.
20.Maakohus rikkus ka menetlusõigust, jättes esitatud kaebuse osaliselt lahendamata. Kohus ei ole määruse põhjendavas ega resolutiivosas käsitlenud võlgniku kaebust osas,

milles võlgnik taotles, et kohus kohustaks kohtutäiturit täiteasjas nr 026/2012/1541 tehtud kohtutäituri tasuotsust muutma proportsionaalselt täitemenetluses sissenõutud summaga. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ei ole ta pidanud vastavat taotlust põhjendatuks või ei pea vajalikuks seda praeguses menetluses tehtud lahendis käsitleda.

21.Maakohus ei andnud määruses hinnangut avaldaja seisukohale, mille kohaselt puudub kohtutäituril seadusest tulenev võimalus teha täitemenetluse lõpetamise osaotsus. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse printsiibist on kohtutäituri pädevus piiratud TMS-is ja KTS-is sätestatuga, mis ei näe ette osaotsuse instituuti. Kohtutäituri tasuotsus on oma sisult aktsessoorne ja sissenõutava võlgnevuse lõppemisel ükskõik missugusel alusel, ei saa sama täitemenetlus üldjuhul jätkuda üksnes kohtutäituri tasu sissenõudmise eesmärgil. Menetluse edasine käik
22.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
25.Maakohus on käsitlenud vaidlustatud kohtutäituri otsuse kehtivuse eeldusi ja otsuse tähendust hageja jaoks ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa avaldaja esitatud taotlust rahuldada. Kohus on avaldaja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määrusega täies ulatuses, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata. Maakohtu hinnang esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust kujundada kaebuse aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta.
26.Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul ei kuulu kohaldamisele KTS § 41 lg 2, kuna nimetatud säte reguleerib üksnes juhtusid, kui täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja avalduse alusel ehk vastavalt TMS § 48 lg 1 p 1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et sissenõudja ei esitanud praegusel juhul avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, vaid teatas kohtutäiturile, et loeb sissenõudmise MKS § 31 lg 3 p 4 järgi aegumise tõttu lõppenuks ning kustutab sissenõudmisel olevad maksukohustused. Kohtutäitur lõpetas sissenõudmise
27.detsembri 2018. a otsusega maksunõude aegumise tõttu omamata seejuures õigust ise tuvastada nõude aegumist. Maakohus on teinud õige järelduse, et kujunenud olukorras oli sundtäitmise jätkamine välistatud ning täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 4 alusel ei too kaasa võimalust KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks.
27.Samuti on õige maakohtu pakutud alternatiivne käsitlus, mille järgi võib täitemenetluse lõpetamise alusena käesolevas näha ka TMS § 48 lg 1 p-s 8 sätestatut, mille kohaselt võib täitemenetluse lõpetada ka muul seaduses sätestatud alusel. Maksunõude aegumine ja aegunud maksunõude sundtäitmise lubamatus tuleneb seadusest. Ringkonnakohus nõustub, et juhul, kui kohtutäiturile saab teatavaks maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 alusel tehtud vastutusotsuse nõude aegumise asjaolu, siis tuleb kohtutäituril tulenevalt TMS §-st 48 lg 1 p 8 ja MKS §-st 132 lg 8 koostoimes MKS §-dega MKS § 31 lg 3 p 4 ja § 128 lg 2 p 4 lõpetada vastutusotsusest tuleneva nõude sissenõudmine. Tegemist ei ole sissenõudjast sõltuva täitemenetluse lõpetamise alusega, sest sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lakkab maksuvõlg õiguslikult olemast.

Sellises olukorras tuleb täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud võlgnikul kanda hoolimata MKS § 96 alusel tehtud vastutusotsuse nõude aegumisest.

28.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta avaldaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium