2-20-4669/7 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Esitatud avalduse kohaselt algatati 23.05.2012 Maksu- ja Tolliameti avalduse põhjal avaldaja ja solidaarvõlgniku S Z suhtes 30.07.2010 tehtud vastutusotsuse nr 13-7/5-7 alusel. Samadel asjaoludel ning samal kuupäeval alustas puudutatud isik täitemenetluse solidaarvõlgniku S Z vastu täiteasjas nr 026/2012/1541. Täitemenetluse alustamisel tegi kohtutäitur mõlema solidaarvõlgniku suhtes otsuse kohtutäituri tasu sissenõudmiseks, millega määras solidaarselt võlgnikele tasumiseks kohtutäituri põhitasu ning eraldi tasumiseks täitemenetluse alustamise tasu. 27.12.2018 kohtutäituri otsusega lõpetati täitemenetlus Maksu- ja Tolliameti põhinõude osas seoses nõude aegumisega. Sama otsusega määras kohtutäitur, et jätkab avaldaja suhtes täitemenetlust kohtutäituri tasu sissenõudmiseks summas 3 951,88 eurot. Täpselt samasisulise otsuse tegi kohtutäitur solidaarvõlgniku S Z suhtes täiteasjas nr 026/2012/1541. 04.01.2019 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, milles palus muuhulgas tühistada kohtutäituri põhitasu. Samasisulise kaebuse esitas 04.01.2019 solidaarvõlgnik S Z. 13.02.2020 otsusega täiteasjas nr 026/2012/1541 rahuldas kohtutäitur S.Z kaebuse osaliselt ning tühistas kohtutäituri põhitasunõude tasumata osas täielikult. Kuigi ka avaldaja kui solidaarvõlgnik esitas kohtutäiturile 23.01.2020 taotluse, milles palus samadel alustel S. Z tühistada kohtutäituri tasunõue ka avaldaja suhtes, keeldus kohtutäitur 13.02.2020 teatega avaldaja vastavasisulise taotluse läbivaatamisest. 21.02.2020 esitas avaldaja kohtutäituri keeldumise otsusele kaebuse ning palus kohtutäituri tasuotsuse alusel määratud kohtutäituri põhitasu tühistada. 16.03.2020 otsusega (ekslikult dateeritud 16.03.2019) keeldus kohtutäitur kaebuse rahuldamisest. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri 16.03.2020 otsusega. Kohtutäitur on põhjendamatult keeldunud avaldajale määratud kohtutäituri põhitasu otsuse läbivaatamisest ning põhitasu vähendamisest. Avaldaja jääb 21.02.2020 kohtutäiturile esitatud kaebuses esitatud põhjenduste juurde, mille kohaselt puudub igasugune mõistlik põhjendus käsitleda sama kohustuse eest vastutavaid solidaarvõlgnikke erinevalt. Olukorras, kus kohtutäitur tühistas täitetasu nõude S.Ž suhtes, ei saanud see kehtima jääda sama nõue solidaarvõlgniku, ehk avaldaja suhtes. Nõude aluseks on mõlemal juhul sama täitedokument, ning ka kohtutäituri põhitasu määramise alused on täpselt samad. Sellises olukorras jääb avaldajale arusaamatuks, kuidas saab olla põhjendatud solidaarvõlgnike täielikult erinev kohtlemine selliselt, et 13.02.2020 otsustega on kohtutäitur ühe solidaarvõlgniku taotluse täitetasu tühistamiseks rahuldanud ning kohtutäituri põhitasu otsuse täitmata osas täielikult tühistanud, teise solidaarvõlgniku suhtes aga on samal kuupäeval ning samadel alustel tehtud kohtutäituri põhitasu otsuse tühistamise suhtes esitatud taotluse jätnud täielikult rahuldamata ning kohtutäituri põhitasu otsuse täielikult muutmata. Avaldaja hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjus käsitleda erinevalt solidaarvõlgnikke, kelle suhtes on täitetasu otsus tehtud sama täitedokumendi põhjal ning täpselt samadel faktilistel alustel. Selline kohtutäituri otsus ei sa olla seaduspärane ega õige. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri poolt 16.03.2020 otsuses esitatud põhjendus, mille kohaselt takistab avaldaja kaebuse läbivaatamist täitemenetluse formaliseerituse printsiip, ei ole loogiliselt ega õiguslikult mõistetav. Kohtutäitur ei ole esitanud ühtegi normatiivset alust ega kohtulahendit, mis keelaks avaldajal taotluse esitamise kohtutäituri põhitasu vähendamise või tühistamise nõudes. Samuti on ekslik kohtutäituri põhjendus, mille kohaselt välistab tasuotsuse uue läbivaatamise avaldaja poolt varem esitatud taotlus kohtutäituri põhitasu tühistamise nõudes. Kuigi vastav taotlus on läbinud kohtuliku kontrolli ning Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2019 määrusega on lõplikult tuvastatud, et avaldajal puudus esitatud asjaoludel õigus nõuda täitetasu vähendamist ei välista see võimalust esitada edaspidi taotlust täituritasu muutmiseks või tühistamiseks. Kohtutäitur jätab tähelepanuta asjaolu, et sama nõude osas solidaarvõlgniku S.Z suhtes kohtutäituri poolt 13.02.2020 tehtud otsus, millega kohtutäitur täitetasu nõude täitmata osas lõplikult tühistas on kahtluseta käsitletav uue asjaoluna. Vastavat otsust ei saanud 10.07.2019 kohtumääruse

tegemisel ühelgi juhul olemas olla, mistõttu puudus kohtul ka võimalus sellest asjaolust vaidluse lahendamisel juhinduda. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et 13.02.2020.a. solidaarvõlgnik S.Z suhtes tehtud otsus omab olulist tähendust ka avaldajalt sama nõude sissenõudmise kontekstis. Avaldaja ei näe jätkuvalt ühtegi mõistlikku põhjust, mis õigustaks käesoleval juhul solidaarvõlgnike erinevat kohtlemist. Avaldaja palub avalduse rahuldamisel jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused Kohtutäitur (puudutatud isik) esitas avalduse osas omapoolse seisukoha 16.04.2020. Kohtutäitur leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja palub jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. S Li poolt täiturile 23.01.2020 esitatud taotluse sisuks on teha kohtutäituri tasu suhtes varem (s.o 25.01.2019) tehtud otsusest erinev otsus. Samas on kohtutäituri tasu 25.01.2019 otsuse kohta olemas tsiviilasjas nr 2-19-1855 (täiteasi nr 026/2012/1540) 14.10.2019 jõustunud kohtulahend, millega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtutäitur leiab, et kohtule kaebuse esitamiseks uusi faktilisi aluseid ei ole. Kaebaja väidab, et kuivõrd kohtutäitur tühistas oma varasema täitetasu nõude S. Ž suhtes, ei saanud see kehtima jääda avaldaja suhtes, sest puudub mõistlik põhjendus käsitleda sama kohustuse eest vastutavaid solidaarvõlgnikke erinevalt. Seejuures läheb kaebaja aga mööda tõsiasjast, et solidaarvõlgnike varasemate kaebuste kohta tehtud jõustunud kohtumääruste resolutsioonid on erinevad. Kohtutäitur leiab, et solidaarvõlgniku kaebuse kohta tehtud kohtumääruse täitmiseks tehtud kohtutäituri tasu uus otsus ei ole aluseks S Li suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsuse muutmiseks, sest S Lilt nõutava täitetasu otsuse õiguspärasus on läbinud kohtuliku kontrolli teises kohtuasjas ja on jäetud jõusse. Täitemenetluse formaliseerituse printsiip seab kohtutäituri kaalutlusõigusele piirid. Seda, et formaliseerituse põhimõte on üks täitemenetluse aluspõhimõtteid, on korduvalt väljendanud Riigikohus, samuti on seda esile toonud Õiguskantsler (vt nt Õiguskantsleri 28.05.2013 kiri 92/130675/1302376 Riigikohtu esimehele). Kuna täitemenetluses prevaleerib formaliseerituse põhimõte uurimispõhimõtte ees ning viimane on lubatav vaid seadusandja selgelt loodud või kohtu määratud juhtudel, oleks kohtutäituri poolt S Li taotluse suhtes kohtumäärusega õigeks tunnistatud otsusest erineva otsuse tegemine täitemenetluse formaliseeritusega ilmses vastuolus. Selleks, et kohtutäituril tekkinuks S Lilt korduva taotluse saamisel kaalutlusõigus ja kaalutluskohustus, pidanuks esinema mingi uus asjaolu, mis on seotud selle täiteasjaga, st täiteasjaga nr 026/2012/1540. Kohtutäitur pole teinud varasema kohtuasja (tsiviilasi 2-19-1855) menetluse ajal ega ka pärast kohtumääruse jõustumist (14.10.2019) täiteasjas nr 026/2012/1540 ühtegi täiendavat toimingut ega otsustust. Samuti pole olnud laekumisi S Lilt. Asjaolust, et teises täiteasjas, s.o täiteasjas nr 026/2012/1541 (tsiviilasi nr 2-19-1854) on jõustunud kohtumäärus, kus kohtutäituri tasu suhtes tehtud otsustus erineb tsiviilasjas nr 2-19-1855 tehtud otsustusest, ei tulene kohtutäiturile kohustust vaadata S Li suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsus uuesti läbi. Ka ei kohusta teise isiku kaebuse suhtes tehtud kohtumäärusele osundava taotluse esitamine kohtutäiturit tegema oma varasemast ja kohtu poolt kontrollitud otsusest erinevat otsust.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri kirjaliku seisukohaga, täiteasja toimikuga, dokumentaalsete tõenditega, ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Roodes 16.03.2020 otsusele täiteasjas nr 026/2012/1540. 16.03.2020 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja 21.02.2020 kaebuse täiteasjas nr 026/2012/1540 rahuldamata. Kaebaja esitas 25.03.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 16.03.2020 otsusele. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt ning TMS § 218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetlus on läbitud. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 16.03.2020 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. Kaebaja palub tühistada Tallinna kohtutäituri Mati Roodes 16.03.2020 otsus, millega kohtutäitur keeldus läbi vaatamast täiteasjas nr 026/2012/1540 tehtud kohtutäituri põhitasu otsust ning kohustada kohtutäituri Mati Roodes läbi vaatama S L ́i 23.01.2020 taotlus, milles S L palus kohtutäituril teha uus põhitasu otsus. Kaebuses märgitud asjaolude kohaselt leiab võlgnik, et kohtutäitur on põhjendamatult keeldunud avaldajale määratud kohtutäituri põhitasu otsuse uuesti läbivaatamisest ning põhitasu vähendamisest. Kaebuse esitaja leiab, et kuigi vastav taotlus on läbinud kohtuliku kontrolli ning Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2019 määrusega on lõplikult tuvastatud, et avaldajal puudus esitatud asjaoludel õigus nõuda täitetasu vähendamist ei välista see võimalust esitada edaspidi taotlust täituritasu muutmiseks või tühistamiseks. Avaldaja leiab, et peale

14.10.2019. Kaebuse esitaja esitas 23.01.2020 kohtutäiturile e-kirjas avalduse vaadata üle S L ́i suhtes täiteasjas nr 026/2012/1540 tehtud tasuotsus ja teha uus otsus, millega tühistada kohtutäituri põhitasu nõue. Kohtutäitur vastas 13.02.2020 selgitava kirjaga, et kaebuse kohta on olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-19-1855 ja kaebuse uueks läbivaatamiseks alus puudub. 21.02.2020 esitas avaldaja kohtutäiturile kohtutäituri keeldumise peale, vaadata kaebus uuesti läbi, kaebuse. 16.03.2020 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt leiab kohtutäitur, et kaebuse uueks läbivaatamiseks puudub alus, sest kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu nõude osas on juba läbinud kohtuliku kontrolli ning tasu seaduslikkuse kohta on olemas 14.10.2019 jõustunud kohtulahend. Kohtutäitur leiab, et asjaolu, et teises täiteasjas on jõustunud kohtumäärus, kus kohtutäituri tasu suhtes on tehtud teise solidaarvõlgniku suhtes teistsugune otsus, ei kohusta kohtutäiturit S L ́i suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsus uuesti läbi vaatama ja tegema kohtu poolt kontrollitud otsusest erinevat otsust. Kohtutäitur leiab 16.03.2020 otsuses, et tulenevalt täitemenetluse formaliseeritusse ja õiguskindluse nõudest puudub kohtutäituril alus asuda täiteasjas nr 026/2012/1540 sama asjaolu suhtes tehtud ja jõustunud kohtumääruse resolutsioonist tulenevast seisukohast erinevale seisukohale. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kohtutäitur on teinud avaldaja poolt 27.12.2018 kohtutäituri tasu otsuse peale 04.01.2019 esitatud kaebuse osas otsuse 25.01.2019, mida kohus on kontrollinud ning mille osas on 14.10.2019 jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 219-1855. Tsiviilasjas nr 2-19-1855 jäeti võlgniku kaebus kohtutäituri 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsuste peale täiteasjas nr 026/2012/1540 rahuldamata. Kohus leiab, et kohtutäitur leidis 16.03.2020 otsuses õigesti, et kaebuse uueks läbivaatamiseks puudub alus, kuna kaebuse osas on kohtutäitur juba teinud otsuse, mille kohta on olemas

jõustunud kohtulahend. Kohus nõustub kohtutäituriga, et asjaolu, et 23.01.2020 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus S. L solidaarvõlgniku S. Z kaebuse kohta, mis kohustab kohtutäiturit oma otsuse S. Z täitetasu osas uuesti läbi vaatama, ei kohusta see teise isiku kaebuse suhtes tehtud kohtumäärusele osundava taotluse esitamine kohtutäiturit tegema oma varasemast ja kohtu poolt kontrollitud otsusest erinevat otsust. Eelnimetatud asjaolu, et kohus on teinud teises täiteasjas solidaarvõlgniku suhtes hiljem teistsuguse otsuse, ei saa lugeda uueks täiteasjaga nr 026/2012/1540 seotud asjaoluks. Asjaolu, et teises kohtuasjas tehti solidaarvõlgniku osas teistsugune otsus, ei kohusta kohtutäiturit võlgniku poolt esitatud kaebust, milles osas on olemas jõustunud kohtulahend, uuesti läbi vaatama. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on õigesti märkinud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip ning sellest tulenevalt puudub kohtutäituril alus asuda täiteasjas nr 026/2012/1540 sama asjaolu suhtes tehtud ja jõustunud kohtumääruse resolutsioonist tulenevast seisukohast erinevale seisukohale. Riigikohus on oma 16. oktoobri 2002 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 asunud seisukohale, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. TMS § 1 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument. Selles osas on sissenõudjaks kohtutäitur. Kohtutäiturimäärustiku § 23 lõike 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Kohtutäitur vastas 31.01.2020 avaldajale selgitavalt, et tsiviilasjas nr 2-19-1855 (täiteasi nr 026/2012/1540) on olemas 14.10.2019 jõustunud kohtulahend ning kordas 13.02.2020 vastuses, et täiteasjas nr 026/2012/1540 on võlgniku 04.01.2019 esitatud kaebuse kohta olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2191855 ja kaebuse uueks läbivaatamiseks alus puudub. Seega on kohtutäitur täitnud kohtutäiturimäärustikust tuleneva kohustuse vastata menetlusosaliste poolt esitatud avaldustele. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri 16.03.2020 otsus täiteasjas nr 026/2012/1540 on seaduslik ja kohtutäituri tegevus õiguspärane. Kohtutäitur ei pidanud kohtutäituri tasu kohta esitatud kaebust, mis oli juba kohtu poolt kontrollitud ja mille osas oli jõustunud kohtuotsus kohtutäituri tasu seaduslikkuse osas, uuesti läbi vaatama ning uut otsust tegema ja vähendama täituritasu seetõttu, et teises täiteasjas oli tehtud solidaarvõlgniku osas teistsugune otsus kui avaldaja osas. Kohus asub eeltoodust lähtuvalt seisukohale, et kohtutäituri 16.03.2020 otsus täiteasjas nr 026/2012/1540 on kooskõlas seadusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S L ́i kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Roodes 16.03.2020 otsusele täiteasjas nr 026/2012/1540 rahuldamata. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.