XX kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 16.03.2020 otsusele täiteasjas nr 026/2012/1540 Avaldaja XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Menetlusosalised
Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Mati Roodes Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 22.04.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.04.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.Tallinna kohtutäitur Mati Roodes (kohtutäitur) algatas Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel XX (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 026/2012/1540). Täitedokumendiks on Maksu- ja Tolliameti 30.07.2010 vastutusotsus nr 13-7/5-7, millega avaldajalt ja WW-lt mõisteti solidaarselt välja maksuvõlg 36 236,64 eurot. Samal ajal täitemenetluse algatamisega avaldaja suhtes algatas kohtutäitur täitemenetluse solidaarvõlgniku WW suhtes (täiteasi nr 026/2012/1541).
2-20-4669
2.Kohtutäitur koostas 04.06.2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega otsustas nõuda avaldajalt täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja solidaarselt WW-ga kohtutäituri põhitasu 3 913,56 eurot.
3.Kohtutäitur lõpetas 27.12.2018 otsusega avaldaja suhtes toimuva täitemenetluse Maksu- ja Tolliameti põhinõude osas seoses aegumisega. Kohtutäitur otsustas jätkata avaldaja suhtes täitemenetlust kohtutäituri tasu summas 3951,88 eurot sissenõudmiseks. Sama sisuga otsuse tegi kohtutäitur WW suhtes toimuvas täitemenetluses.
4.Avaldaja esitas 04.01.2019 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 27.12.2018 otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega muuta kohtutäituri tasu kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ja määrata see kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2 alusel tasumiseks sissenõudjale. Samal kuupäeval esitas sama sisuga kaebuse WW tema suhtes toimuvas täitemenetluses.
5.Kohtutäitur jättis 25.01.2019 otsusega avaldaja 04.01.2019 kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas 04.02.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtutäituri 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsuste tühistamist ning kohtutäituri kohustamist tegema uut otsust, millega vähendatakse kohtutäituri tasu täiteasjas nr 026/2012/1540 proportsionaalselt täitemenetluses sissenõutud summadega ning jäetakse kohtutäituri tasu sissenõudja kanda. Harju Maakohus jättis 25.02.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-1855 avaldaja 04.02.2019 kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.07.2019 määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 25.02.2019 määruse muutmata. Harju Maakohtu 25.02.2019 määrus jõustus 14.10.2019, mil Riigikohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2019 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata. Kohtutäitur jättis 25.01.2019 otsusega WW 04.01.2019 kaebuse rahuldamata. WW vaidlustas kohtutäituri 25.01.2019 otsuse kohtus. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-1854 kohtutäituri 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsused osas, milles kohtutäitur jätkas täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes ning kohustas kohtutäiturit selles osas WW 04.01.2019 kaebust uuesti läbi vaatama. Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2019 määrus jõustus 22.01.2020, mil Riigikohus jättis selle peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata. Kohtutäitur tegi 13.02.2020 WW 04.01.2019 kaebuse osas uue otsuse, millega rahuldas WW kaebuse osaliselt ning otsustas WW-lt nõuda sisse täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 18,60 eurot.
6.Avaldaja esitas 23.01.2020 kohtutäiturile taotluse, milles palus kohtutäituril tsiviilasjas nr 2-19-1854 tehtud lahendit arvestades üle vaadata ka avaldaja suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsus ja teha uus otsus, millega tühistada kohtutäituri põhitasu nõue.
7.Kohtutäitur vastas avaldajale 13.02.2020, et täiteasjas nr 026/2012/1540 on avaldaja 04.01.2019 esitatud kaebuse kohta olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-19-1855 ning kaebuse uueks läbivaatamiseks puudub alus.
8.Avaldaja esitas 21.02.2020 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 13.02.2020 otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks, millega tühistada avaldajale tasumiseks määratud kohtutäituri põhitasu. Olukorras, kus kohtutäitur tühistas kohtutäituri tasu nõude solidaarvõlgniku WW suhtes, ei saanud sama nõue jääda kehtima avaldaja suhtes.
9.Kohtutäitur jättis 16.03.2020 otsusega avaldaja 21.02.2020 kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri 25.01.2019 otsus on läbinud kohtuliku kontrolli ning selle seaduslikkuse kohta on 2(6)
2-20-4669 olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-19-1855. Õiguskindluse ja formaliseerituse põhimõtetest lähtuvalt puudub alus asuda sama asjaolu suhtes tehtud ja jõustunud kohtumääruse resolutsioonist tulenevast seisukohast erinevale seisukohale.
10.Avaldaja esitas 25.03.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 16.03.2020 otsuse peale, milles palus kohtutäituri 16.03.2020 otsus tühistada ja kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja 23.01.2020 taotlus. Puudub mõistlik põhjus käsitleda sama kohustuse eest vastutavaid solidaarvõlgnikke erinevalt. Olukorras, kus kohtutäitur tühistas kohtutäituri tasu nõude WW suhtes, ei saanud see kehtima jääda avaldaja kui sama nõude solidaarvõlgniku suhtes. Nõuete aluseks on sama täitedokument ja ka kohtutäituri põhitasu määramise alused on samad. Loogiline ei ole kohtutäituri põhjendus, mille kohaselt takistab avaldaja kaebuse läbivaatamist täitemenetluse formaliseerituse põhimõte. Kohtutäitur ei ole viidanud ühelegi alusele, mis keelaks avaldajal taotleda kohtutäiturilt põhitasu vähendamist või tühistamist. Ekslik on kohtutäituri põhjendus, mille kohaselt välistab kohtutäituri tasuotsuse uue läbivaatamise avaldaja varasem kohtutäituri põhitasu tühistamise taotlus. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus on 10.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-1855 lõplikult tuvastanud, et avaldajal puudus esitatud asjaoludel õigus nõuda kohtutäituri tasu muutmist või tühistamist, ei saa tähelepanuta jätta kohtutäituri 13.02.2020 otsust WW suhtes. Selle puhul on tegemist uue asjaoluga, mida ei olnud olemas 10.07.2019 määruse tegemise ajal.
11.Kohtutäitur esitas 08.04.2020 vastuse, milles taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Avaldaja kaebuse eseme kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Kuigi täitemenetluse osalisel on piiramatu õigus kaevata kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale, tuleb kaebuse lahendamisel arvestada varem kohtu poolt kontrollitud ja kohtulahendi resolutsioonis kajastuva seisukohaga. Solidaarvõlgnike varasemate kaebuste kohta tehtud jõustunud kohtulahendite resolutsioonid on erinevad. WW suhtes tehtud uus kohtutäituri tasu otsus ei anna alust muuta avaldaja suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsust, kuna avaldaja suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsus on läbinud kohtuliku kontrolli ja jäänud jõusse ning selle muutmine oleks vastuolus formaliseerituse põhimõttega. Kohtutäitur ei ole tsiviilasja nr 2-19-1855 menetluse ajal ega pärast selles tehtud lõpplahendi jõustumist teinud vaidlusaluses täiteasjas ühtegi toimingut ega otsustust ning laekumisi ei ole toimunud. Teise isiku kaebuse suhtes tehtud kohtumäärusele osundava taotluse esitamine ei kohusta kohtutäiturit tegema varasemast ja kohtu poolt kontrollitud otsusest erinevat otsust.
12.Harju Maakohus jättis 22.04.2020 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtutäitur leidis 16.03.2020 otsuses õigesti, et kaebuse uueks läbivaatamiseks puudub alus, kuna kaebuse osas on kohtutäitur juba teinud otsuse, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Asjaolu, et 22.01.2020 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus solidaarvõlgniku WW kaebuse kohta, mis kohustas kohtutäiturit WW suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsust uuesti läbi vaatama, ei tähenda, et kohtutäitur peaks sellele kohtumäärusele osundava taotluse esitamise korral tegema oma varasemast ja kohtu poolt kontrollitud otsusest erineva otsuse avaldaja suhtes toimuvas täitemenetluses. Seda ei saa lugeda uueks täiteasjaga nr 026/2012/1540 seotud asjaoluks. Kohtutäitur on õigesti leidnud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, millest lähtuvalt puudub kohtutäituril alus asuda sama asjaolu suhtes tehtud ja jõustunud kohtumääruse 3(6)
2-20-4669 resolutsioonist tulenevast seisukohast erinevale seisukohale. Kohtutäitur selgitas 31.01.2020 avaldajale, et tsiviilasjas nr 2-19-1855 on olemas 14.10.2019 jõustunud kohtulahend ning kordas seda oma 13.02.2020 vastuses. Kohtutäitur on seega täitnud kohtutäiturimäärustiku § 23 lg-st 1 tuleneva kohustuse vastata menetlusosalise esitatud avaldusele. Kohtutäituri 16.03.2020 otsus on seaduslik ja kohtutäituri tegevus õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.XX taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kaebus. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Avaldaja suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsuse läbivaatamiseks ei anna alust mitte asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus kohustas 23.01.2020 määrusega kohtutäiturit läbi vaatama solidaarvõlgniku WW tasuotsuse, vaid asjaolu, et kohtutäitur tegi 13.02.2020 WW suhtes uue tasuotsuse, millega tühistas kohtutäituri tasunõude täitmata osas. Kuna tegemist on täpselt samadel asjaoludel, sama täitedokumendi alusel ning samal õiguslikul alusel määratud solidaarse nõudega, on avaldajal õigus nõuda ka tema suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsuse uut läbivaatamist. Maakohus on seega ekslikult leidnud, et avaldaja taotluse aluseks olevad asjaolud on juba läbinud kohtuliku kontrolli tsiviilasja nr 2-19-1855 raames. Samadel õiguslikel alustel põhinevas olukorras peab kohtutäitur kohtlema solidaarvõlgnikke objektiivselt ühtemoodi. Kohtutäitur oleks pidanud formaliseerituse põhimõttest tulenevalt tegema WW suhtes 13.02.2020 tehtud kohtutäituri tasu otsusega sama otsuse ka avaldaja suhtes.
14.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist, nõustudes maakohtu määrusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 ple 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Käesolevas asjas vaidlustab avaldaja kohtutäituri 16.03.2020 otsust, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 21.02.2020 kaebuse, milles avaldaja taotles kohtutäituri 13.02.2020 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada avaldajale tasumiseks määratud kohtutäituri põhitasu. Kohtutäituri põhitasu tuleneb kohtutäituri 27.12.2018 otsusest, millega kohtutäitur otsustas jätkata avaldaja suhtes täitemenetlust laekumata kohtutäituri tasu nõudes 3932,72 eurot. Kohtutäituri 27.12.2018 otsus ja selle peale esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri 25.01.2019 otsus on läbinud kohtutäituri tasu puudutavas osas kohtuliku kontrolli ning jäänud jõusse. Tekkinud olukorras on tulenevalt TMS § 217 lg-st 6 ning TsMS § 457 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 võimalik kohtutäituri 27.12.2018 otsuses määratud tasu muuta üksnes uute asjaolude alusel, mis ei eksisteerinud selle peale kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuse läbivaatamise ajal ning mis muudavad kohtutäituri tasu õigusvastaseks. Avaldaja on 21.02.2020 kaebuses kohtutäiturile ja 25.03.2020 kaebuses kohtule tuginenud sellele, et kohtutäitur on teinud täiteasjas nr 026/2012/1541 kohtutäituri põhitasu osas solidaarvõlgnikuks oleva WW suhtes 13.02.2020 otsuse, millega on oluliselt vähendatud kohtutäituri põhitasu. Tegemist on 4(6)
2-20-4669 uue asjaoluga, kuna kohtutäituri 13.02.2020 otsust ei olnud avaldaja 04.01.2019 kohtutäiturile esitatud kaebuse ja 04.02.2019 kohtule esitatud kaebuse läbivaatamise ajal veel tehtud. Lahendada tuleb aga küsimus, kas kohtutäituri 13.02.2020 otsus täiteasjas nr 026/2012/1541 muudab kohtutäituri tasu täiteasjas nr 026/2012/1540 õigusvastaseks.
17.Avaldaja hinnangul annab kohtutäituri tasu muutmine täiteasjas nr 026/2012/1541 alust selle muutmiseks ka täiteasjas nr 026/2012/1540, kuna tegemist on samadel asjaoludel, sama täitedokumendi alusel ning samal õiguslikul alusel määratud solidaarse nõudega. Kohtutäitur sellega ei nõustu. Kohtutäituri põhitasu muutmine isiku suhtes, kes on selle osas solidaarvõlgnikuks, ei muuda automaatselt teiselt solidaarvõlgnikult nõutavat kohtutäituri põhitasu õigusvastaseks ega too kaasa selle muutmist. Kohtumenetluses ei kehti ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud lahend teise solidaarvõlgniku suhtes, st ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud lahendi õigusjõud ei laiene teisele solidaarvõlgnikule (vt nt Riigikohtu 27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 19). See tuleneb asjaolust, et solidaarvõlgnikud ei ole vältimatud kaaskostjad ning kuna nad osalevad kohtumenetluses iseseisvalt, ei ole ühe solidaarvõlgniku toimingutel teise solidaarvõlgniku jaoks mingeid õiguslikke tagajärgi (vt TsMS § 207 lg 2). Sama põhimõte on analoogia korras kohaldatav ka täitemenetluses tehtavate otsuste puhul, st ka täitemenetluses ei kehti ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud otsus teise solidaarvõlgniku suhtes. Ainuüksi asjaolu, et ühelt solidaarvõlgnikult täitemenetluses nõutavat summat on vähendatud, ei anna seega alust vähendada teiselt solidaarvõlgnikult täitemenetluses nõutavat summat. Samamoodi ei saaks üks solidaarvõlgnik enda suhtes toimuvas täitemenetluses nõuda solidaarse täitekulu vähendamist tuginedes sellele, et teise solidaarvõlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses on viimase kaebuse alusel kohtutäituri tasu vähendatud, kui ta ei ole enda suhtes toimuvas täitemenetluse kohtutäituri tasu õigeaegselt vaidlustanud ja seda sõltumata sellest, et temalt nõutav kohtutäituri tasu ei vasta seadusele. Ringkonnakohus tühistas tsiviilasjas nr 2-19-1854 kohtutäituri 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsused osas, milles kohtutäitur jätkas täitemenetlust täiteasjas nr 026/2012/1541 laekumata kohtutäituri tasu nõudes ja kohustas kohtutäiturit vaatama uuesti läbi WW 04.01.2019 kaebuse kohtutäituri 27.12.2018 otsuse peale. Kohtutäituri 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsuste osalise tühistamise aluseks oli asjaolu, et kohtutäituri põhitasu on tulemuspõhine ning kuivõrd kohtutäituril ei õnnestunud maksuvõlga enne selle aegumist täita, ei saanud tal tekkida õigust põhitasule. Sellest lähtuvalt vähendas kohtutäitur 16.03.2019 otsusega täiteasjas nr 026/2012/1541 põhitasu nõuet selliselt, et see oleks võrdeline sissenõutud summaga. Avaldaja soovib käesolevas asjas esitatud kaebusega saavutada sama eesmärki, st kohtutäituri põhitasu muutmist samadel asjaoludel. Samas tugines avaldaja juba 04.01.2019 kaebuses kohtutäiturile ja 04.02.2019 kaebuses kohtule sellele, et kohtutäitur oleks pidanud nõude osalise sissenõudmise tõttu tegema uue põhitasu otsuse, kuid kohtutäituri 27.12.2018 otsus ja 25.01.2019 otsus avaldaja 04.01.2019 kaebuse kohta jäid sellegipoolest jõusse. Kohtutäitur ei saa hinnata ümber asjaolu, mis oli tsiviilasja nr 2-19-1855 vaidluse esemeks ja mille kohta on seega olemas siduv lahend. Tsiviilasjas nr 2-19-1855 tehtud jõustunud lõpplahendi materiaalne õigusjõud kehtib menetlusosaliste suhtes sõltumata lahendi sisulisest õigsusest.
18.Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ja avaldaja kaebuse rahuldamiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Lisaks avaldajale on menetluses osalenud üksnes kohtutäitur. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses 5(6)
2-20-4669 kohtutäituri kantud menetluskulud.
õigusabikulusid.
Eeltoodust
tulenevalt
puuduvad
hüvitatavad
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.