Ühinguõigus › Sundlõpetamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-5183/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Sundlõpetamine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 01.07.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 738

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Laura-Liis Sarapuu

Kohtujurist

Evelin Miggur

Määruse tegemise aeg ja koht

01.07.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-5183

Tsiviilasi

OÜ Peegel sundlõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Puudutatud isik: OÜ Peegel (registrikood 11901261, registrijärgne asukoht xxx) Puudutatud isiku seaduslik esindaja: T P (elukoht xxx, e-post xxx)

Ärakuulamise toimumise aeg

21.05.2019

RESOLUTSIOON

1.Sundlõpetada OÜ Peegel (registrikood 11901261) likvideerimismenetlust läbi viimata.

2.Kustutada OÜ Peegel äriregistrist.

3.Menetluskulud jätta OÜ Peegel kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

4.Toimetada määrus kätte OÜ-le Peegel ning edastada pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud 03.04.2019 edastas Tartu Maakohtu registriosakond kohtule puudutatud isiku dokumendid TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus ÄS (äriseadustik) § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS § 136 sätestatud nõuetele. 05.04.2019 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise otsustamiseks. Kohus määras, et puudutatud isikul tuleb esitada kirjalik seisukoht sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ning et puudutatud isikul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks. Kohus toimetas puudutatud isikule asja materjalid kätte avalikult, teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Materjalid loeti kättetoimetatuks 12.05.2019. Puudutatud isik kohtumäärusele

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

vastanud ei ole. Samuti ei ilmunud keegi ärakuulamisele. 24.05.2019 sai puudutatud isiku seaduslik esindaja materjalid kätte ka e-toimiku kaudu. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt ÄS § 136 peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Registriosakonna andmetel on äriühingul netovara alla seadusega lubatud piiri. Nähtuvalt 2016.a. majandusaasta aruandest on äriühingu omakapitali summa 2 049 eurot ning sellele eelneval aastal samuti 2 049 eurot. Registriosakond on netovara ebapiisavusele äriühingu tähelepanu juhtinud korduvalt, kuid äriühing netovara puuduseid ei kõrvaldanud. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid peale tsiviilasja materjalide saamist. Kohus leiab, et puudutatud isiku netovara ei vasta seaduse nõuetele ja puudutatud isik tuleb sundlõpetada. Kohus sundlõpetab puudutatud isiku ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isik ei ole kohtule teatanud likvideerimismenetluse läbiviimise soovist. TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist ei ole algatatud puudutatud isiku pankrotimenetlust ning puudutatud isik ei ole menetlusosaliseks üheski menetluses olevas kohtumenetluses. Kinnistusraamatust nähtuvalt kinnisvara puudub. Seetõttu tuleb äriühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik.