Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

põhinõudelt (3378,55 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse Alexela Xxxs toimus 25. mail 2018 Stas Pjehha kontsert, millele müüs pileteid AS Piletilevi. Nimetatud kontserdi korraldajaks oli märgitud Worex Music OÜ („kostja I“). Kontserdi korraldajaks oli ka Tallinn Contsert Club OÜ (kostja II), näiteks on märgitud AS Piletilevi kodulehel kostjat II kui antud kontserdi esitlejat – „TCC.ee esitleb“, samuti on sündmuse koduleheks märgitud kostja II koduleht – „sündmuse koduleht: http://www.tcc.ee“. Asjaolu, et kontserdi korraldasid koos nii kostja I kui ka kostja II, on ka kostjad ise kinnitanud. Kostjad ei pöördunud kontserdil teoste avaliku esitamise osas litsentsilepingu sõlmimiseks MTÜ Eesti Autorite Ühing („hageja“) poole. Seetõttu saatis hageja ise 22. mail 2018 kostjale I e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esituseks, mis tuli kostjal I allkirjastada ning hagejale tagastada. Litsentsilepingu kohaselt tuli selle jõustumiseks kostjal I 24. maiks 2018 saata AS Piletilevi väljavõte piletimüügi kohta, mille alusel saanuks hageja koostada litsentsitasu ettemaksu arve, mis oleks tulnud tasuda hiljemalt 25. mail 2018 kella 15.00-ks. Kostja I ei esitanud piletimüügi väljavõtteid 24. maiks 2018. Kostja I juhatuse liige T T andis

Xxx Xxx kontserdi toimumist. Samuti selgitas hageja töötaja, et kui arvet ei tasuta, jääb litsentsileping jõustumata. Hageja ja kostja I ega kostja II litsentsilepingut ei sõlminud. Kostjate esindaja T T hagejale ei vastanud ega selgitanud, kes korraldajatest litsentsilepingu sõlmib. Seetõttu jäi litsentsileping Xxx Xxx kontserdi osas sõlmimata. Vastavalt kostjate I ja II juhatuse liikme T T esitatud piletimüügiaruandele oli kokku müüdud Xxx Xxx kontserdil 882 piletit (739+143) kogusummas 21 700,92 eurot (18 874,32+2826,60). Xxx xxx käis 25. mail 2018 toimunud Xxx Xxx kontserdil hageja töötaja T K, kes tuvaxxx muuhulgas, et kontserdil tulid esitamisele järgmiste autorite järgmised lood: a)

„Allegorii“ – autorid Pekha Stanislav Pjatrasovich, Drobych Viktor Jakovlevich;

b)

„Schaste“ – autorid Gubin Konstantin Olegovich, Bodolika Vjacheslav Georgievi;

c) „Listy Kalendarja“ – autorid Pekha Stanislav Pjatrasovich, Drobych Viktor Jakovlevich; d) „Na Ladoni Linija“ – autorid Rybakova Elizaveta Vjacheslav, Drobych Viktor Jakovlevich; e)

„Odna Zvezda“ – autorid Lopatin Anatolij Valerevich, Drobych Viktor Jakovlevich;

f)

„Ja List“ – autorid Protasova Tatjana Nikolaevna, Leontev Timofej Viktorovich;

g) „Ona Ne Tvoja“ – autorid Arsenev Konstantin Borisovich, Drobych Viktor Jakovlevich. Hageja esindab eespool toodud laulude autoreid (v.a Drobych Viktor Jakovlevich, kes ei ole ühegi riigi kollektiivse esindamise organisatsiooni liige) ja ka nende laulude kirjastajaid vastavalt Vene Autorite Ühinguga („RAO“) sõlmitud koostöölepingule. Xxx Xxx toimus 11. juunil 2018 järjekordne üritus, mille korraldasid kostja I ja kostja II Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontsert. Antud üritusele müüs pileteid taaskord AS Piletilevi. Kuigi Piletilevi AS reklaamis on nimetatud sündmuse korraldajaks vaid Worex Music OÜ (kostja I), on antud reklaami lk-l 1 märgitud korraldajana ka kostja II – „TCC.EE esitleb uhkusega“. Asjaolu, et kostja II oli antud kontserdi korraldaja, kinnitab ka viimase koduleht, kus on antud kontserdile viidatud. Seega korraldasid nimetatud kontserdi kostja I ja kostja II koos. Kostja I ei pöördunud Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdil teoste avalikuks esitamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks hageja poole. Seetõttu saatis hageja ise 6. juunil 2018 kostjale I e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esituseks, mis tuli kostjal I allkirjastada ning hagejale tagastada. Litsentsilepingu kohaselt tuli selle jõustumiseks kostjal I

vahel sõlmitud lepingu alusel, siis RAO-le esitatud autori avaldus autoritasu loobumise kohta kehtib ka hagejale ning seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt I litsentsitasu. Hageja vaxxx 12. juunil 2018 kostja I seisukohale ning selgitas, et nimetatud Diana Arbenina avaldus RAO-le autoritasust loobumise kohta saab kehtida ainult Vene Föderatsioonis korraldatavate kontsertide ning mitte Eestis toimuvate kontsertide osas. Hageja põhjendas, et D. Arbenina on loovutanud oma teoste avaliku esitamise õiguse teostamise RAO-le ja seda kogu maailma osas, mis nähtub näiteks rahvusvahelisest muusikateoste autorite andmebaasist IPI. RAO on omakorda sõlminud erinevates riikides tegutsevate kollektiivse esindamise organisatsioonidega („KEO“) lepingud, millega RAO on andnud nendele KEO-dele õiguse RAO liikmeks astunud autorite (nagu nt Diana Arbenina) õiguste teostamiseks vastaval territooriumil. RAO on lepingu sõlminud ka hagejaga, mille järgi annab RAO hagejale ainuõiguse lubada RAO liikmeks olevate autorite teoste avalikku esitamist Eesti Vabariigi territooriumil ja koguda autoritasu RAO liikmeks olevatele autoritele. Hageja lisas, et Diana Arbenina ei saa AutÕS § 79 lg 5 järgi enda autoriõigusi Eesti Vabariigis iseseisvalt teostada. Nimetatud säte sedastab, et õiguste omaja ei saa oma õigusi teostada ajal, kui KEO teostab kas vastavalt seadusele või tehingust tulenevalt selle õiguste omaja autoriõigusi. Erandina lubab küll AutÕS § 791 lg 1 p 2 KEO liikmeks olevatel õiguste omajatel endil sõlmida litsentsilepinguid, aga seda juhul kui tegemist on mitteärilisel eesmärgil kasutamisega, kuid antud kontsert ei toimunud mitteärilisel eesmärgil, kuna sellele müüdi pileteid. Hageja lisas veel, et sama põhimõte kehtib ka teistes Euroopa Liidu riikides, kuna see nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2014/26/EL. Hageja selgitas, et antud põhimõttest on teadlik ka RAO – seetõttu ei saatnudki RAO nimetatud avaldust hagejale ise, vaid seda tegi kostja I. Kostja I ei vastanud hageja seisukohale ega sõlminud litsentsilepingut Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdi korraldamiseks. Litsentsilepingut ei sõlminud hagejaga ka kostja II. Erinevalt Xxx Xxx kontserdist ei esitanud kostja I hagejale Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdi piletimüügiaruannet, mille alusel oleks võimalik täpselt hinnata nimetatud kontserdi piletitulu. Samas on teada, et Xxx xxx saalis on kokku 1829 istekohta ning istekohad olid müügis kõikides sektsioonides, mistõttu võis külastajaid kokku olla kuni 1829. Hageja täpsuxxx siiski konkreetse kontserdi külastajate arvu üle, esitades vastavasisulise päringu Xxx Xxx juhatajale A Sle, kes sai kinnitada, et antud kontserti külaxxx 1529 inimest Võttes arvesse, et Piletilevi AS reklaami kohaselt müüdi pileteid hindadega 20-40 eurot, oli keskmine müüdud pileti hind 30 eurot. Seega oli D. Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdi piletitulu hinnanguliselt 45 870 eurot (1529*30). Piletilevi AS reklaami kohaselt esitati nimetatud kontserdil järgnevaid lugusid: “Märklaud on valitud: 11. juunil alustavad Diana Arbenina ja ansambel Notšnõje Snaiperõ Tallinnas jahti rock and roll ́i austajate südametele. Tallinlased ja külalised kuulevad Xxx xxx kõike, mida 25 aasta jooksul mängitud: alates hittidest „31 веснa“ („31. kevad“) ja „Морячка“ („Merenaine“) ning lõpetades hittidega «Разбуди меня» („Ärata mind“) ja „ЦОЙ» („TSOI“) - seda nii vanades kui uutes arranžeeringutes. /.../ Tallinlastest austajatel on taas võimalus koos ansambliga hittide «Грустные люди» („Kurvad inimesed“), «ЦОЙ» („TSOI“), «Лети моя душа» („Lenda, mu hing“), «Южный полюс» („Lõunapoolus“), «Oчень хотела» („Tahtsin väga“) saatel hääl kähedaks laulda. Kindlasti tuleb esitamisele juba paljude põlvkondade lemmik - hümn noorusele «31 весна» (31. kevad“).” Seega esitati kokkuvõtvalt antud kontserdil vähemalt järgmised lood: a) „Tridtsat Pervaja Vesna“; b) „Morjachok“; c) „Razbudi Menja“; d) „TSOJ“; e) „Grustnye Ljudi“; f) „Leti Moja Dusha“; g) Juzhnyj Poljus“; h) „Ochen Khotela“.

Kõikide eelnimetatud lugude autoriks on Diana Arbenina. Nagu juba selgitatud, on Diana Arbenina loovutanud oma teoste avaliku esitamise õiguse teostamise RAO-le, kes on hagejaga sõlminud lepingu, millega RAO on andnud hagejale õiguse RAO liikmeks olevate autorite õiguste teostamiseks Eestis. Seega esindab Diana Arbeninat Eestis hageja. Hagejale on tekkinud kahju 3378,55 euro ulatuses seoses kostjate korraldatud Xxxs Xxx ning Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserditel ebaseaduslikult ettekantud teoste esitamisega. Kostjatel puudus õigus Xxx Xxx kontserdil teoste avalikuks esitamiseks. Kostjad ei allkirjastanud hageja saadetud litsentsilepingut ega tasunud litsentsitasu ettemakset. Nagu hageja enda kirjas selgitas, tuleb olenemata sellest, et kontserdi korraldavad kaks isikut, sõlmida litsentsileping vaid ühe isikuga AutÕS § 131 lõike 2 kohaselt. Kostja I ega kostja II hoolimata hageja selgitusest ning saadetud litsentsilepingust seda ei allkirjastanud. Seega puudus kostjatel luba Xxx Xxx kontserdil seal esitatud teoste avalikuks esitamiseks. Seetõttu oli antud teoste ettekandmine keelatud tulenevalt AutÕS § 131 lg-st 2 ja § 14 lg-st 3. Samuti rikkusid kostjad teoste avaliku esitamisega AutÕS § 13 lg-st 1 tulenevat teoste autorite ainuõigust teoste kasutamisele. Hageja tugineb kahjunõude suuruse arvutamisel kostjate I ja II juhatuse liikme T T esitatud piletimüügiaruannetele, mille kohaselt müüdi pileteid kokku 21 700,92 euro eest. Tavapärase litsentsitasu suuruse arvutamise metoodika näeb ette, et kostjate korraldatud ürituse žanri puhul on tavapärane litsentsitasumäär 5% sissepääsu tasudelt. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kahju 1085,05 euro ulatuses (21 700,92*5/100). Kostjad vastutavad kahju eest solidaarselt. Kostjad vastutavad VÕS § 137 lg 1 mõttes hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt, kuna rikkusid AutÕS § 13 lg-st 1 tulenevat teoste autorite ainuõigust teoste kasutamisele, kuivõrd olid mõlemad Xxx Xxx kontserdi korraldajad. Asjaolu, et Xxx Xxx kontserdi korraldasid kostjad koos, on kinnitanud ka mõlema kostja esindaja T T. Kostjatel puudus õigus Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdil esitatud teoste avalikuks esitamiseks. Kostjad ei allkirjastanud hageja saadetud litsentsilepingut ega tasunud litsentsitasu ettemakset. Nagu hageja enda kirjas kostjale I põhjendas, ei saa Diana Arbenina AutÕS § 79 lg 5 järgi enda autoriõigusi Eestis iseseisvalt teostada, kuna neid teostab hageja vastavalt RAO-ga sõlmitud lepingule. Ühtlasi ei nähtunud Diana Arbenina avaldusest, et see oli üldse esitatud RAO-le kuna sellel puudus RAO kättesaamise kinnitus. Seega ei kehti Eestis korraldatava ürituse osas Diana Arbenina avaldus autoritasust loobumise kohta, mistõttu tuli kostjal I või kostjal II litsentsileping sõlmida ning vastav tasu hagejale maksta. Kuna kumbki kostja litsentsilepingut ei sõlminud ega tasunud litsentsitasu ettemakset, puudus kostjatel luba Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdil esitatud teoste avalikuks esitamiseks ning nende ettekandmine oli keelatud tulenevalt AutÕS § 131 lg-st 2 ja § 14 lg-st

II – „TCC.EE esitleb uhkusega“. Asjaolu, et kostja II oli antud kontserdi korraldaja, kinnitab ka viimase koduleht, kus on antud kontserdile viidatud kui kostja II kontserdile . Hageja palub välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt 3378,55 eurot hageja kasuks. Hageja palub välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt seadusjärgne viivis alates 26. juunist 2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina vastavalt seadusjärgse viivise määrale kuni põhinõude täitmiseni MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja I ja kostja II kanda. Kostjate vastuväited Kostjad ei nõustu hagiavalduses toodud seisukohtadega ja vaidlevad neile vastu alljärgnevalt. Hagiavalduses on hageja toonud välja, et kostjad ei pöördunud kontserdil teoste avalikuks esitamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks hageja poole. Hageja on viidanud, et kostjad allkirjaxxxid neile saadetud litsentsilepingud, kuid ei esitanud piletimüügi väljavõtet ja sellele vaatamata korraldasid kontserdi. Kostjatel on olemas D. Arbenina kinnitus, millisega autor on loobunud oma autoritasudest ja lubanud lugusid kontserdil esitada. Kuna vene autor loobus autoriõigustest, siis kehtib see kostjate hinnangul ka hageja suhtes. Hageja ise kinnitab, et ta toimib RAO-ga sõlmitud lepingu kohaselt. Seega kui RAO poolt välja töötatud blanketil autor ise esitab RAO-le autoritasust loobumise, siis kehtib see RAO-le; kuna hageja toimib RAO-ga sõlmitud lepingu alusel, siis kehtib see loobumine ka hageja suhtes, kuna ta ei või kaitsta autoriõigusi kui RAO seda ei tee seoses saadud loobumisavaldusega. Hageja väited selles osas on kohatud. Jääb ebaselgeks, mille alusel hageja leiab, et see loobumine kehtib ainult Venemaal. Loobumisavaldusest seda ei tulene. 26.01.1993.a.Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 13 lg 2 kohaselt dokumentidel, mida peetakse ühe lepingupoole territooriumil ametlikeks, on ka teise lepingupoole territooriumil ametlike dokumentide tõendav jõud. Seega kehtib loobumine ka Eestis. Isegi kui teoreetiliselt asuda hageja seisukohale, et see dokument kehtib Venemaal, siis eelpool märgitud sättest tulenevalt kehtib see ka Eestis. Kostjad eeldasid kontsertide korraldamisega alustades, et neil on olemas autori kirjalike nõusoleku näol kõik nõusolekud lugude tasuta esitamiseks. Kostjad osundavad, et 11.06.2018 on Diana Arbenina esitanud Worex Music OÜ-le avalduse tema poolt kontserdil esitatavate autoriõigusega kaitstud lugude eest tasu nõudmisest loobumise kohta. D. Arbenina on koostanud antud avalduse omakäeliselt RAO (ehk Vene Autorite Ühing) ametlikul blanketil ja see on allkirjastatud. Seega, kuna RAO poolt on välja töötatud teatud vorm ja õiguslik alus autoritasust loobumise kohta, siis selle avalduse esitamisel kadus RAO-l alus ja õigus kaitsta autoriõigusi. Sellise võimalusega, et autoril on õigus loobuda autoritasu tasumisest, on RAO arvestanud ja sellisteks puhkudeks välja töötatud vastava autoritasust loobumise blanketi. Kuna D. Arbenina on loobunud autoritasust ning palunud mitte nõuda autoritasu korraldajalt, siis RAO ei saa teostada D. Arbenina kui autori autoriõiguste kaitset, kuna selleks puudub õiguslik ja seaduslik alus. RAO-l ei ole tulenevalt tema enda poolt välja töötatud blanketist õigust autoritasule. Kuna hageja töötab RAO-ga nende vahel sõlmitud lepingu alusel, siis RAO-le esitatud autori avaldus autoritasust loobumise kohta kehtib ka hagejale, kuna hageja lähtub D. Arbenija ja RAO vahel olevatest suhetest. D. Arbenina ja hageja vahel puudub eraldi leping. Seega on hageja kohustatud lähtuma õiguslikust olukorrast, mis eksisteerib D. Arbenina ja RAO vahel. Kuna D. Arbenina esitas autoritasust loobumise avalduse RAO-le, siis kandub see hagejale üle, kuna iseseisvalt ei või hageja esindada D. Arbeninat eraldi esindamislepingu puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt, kuna artist ei soovi saada autoritasu, siis ei ole põhjendatud autoritasu maksmise nõudmine ja lepingu sõlmimise nõudmine. D. Arbenina esitas

loobumisavalduse RAO-le, kuna temal on just selle ühinguga leping sõlmitud. D. Arbeninal puudub kohustus saata loobumisavalduse kõikjale üle maailma. Kuna hageja on sellest teadlik, siis ei või ta nõuda selle edastamist eraldi veel endale. Kuna ei tekkinud kaitseõigust hagejal, siis üleüldse tekkis olukord, kus hageja läbi oma esindajate esitas hagiavalduse kohtusse omamata selleks autori esindusõigust. Hageja ja tema esindajad ei ole esitanud D. Arbenina nõusolekut, et tema on nõus sellega, et hageja esindajad esindavad teda läbi EAÜ käesolevas menetluses. Kui hageja ja tema esindaja ei esita vastavat volitust, siis on see aluseks hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kuna D. Arbenina loobus autoritasust, siis hagejal ei teki õigust autoritasu nõudmisele selleks õigusliku aluse puudumise tõttu. Muu hulgas ei ole kostjad lugude autorite ja vastavate esindusorganite vahel sõlmitud lepingute pooleks. Lisaks ei tea kostjad, mis on nende lepingute sisuks. Lepingu poolteks ja nendest tulenevate kohustuste kandjateks on vastavate lepingute pooled. Hageja on toonud välja, et ilma litsentsilepinguteta teoste avalikul esitamisel on tavapäraseks litsentsitasumääraks 5% sissepääsutasudest. Kostjatele jääb selgusetuks, kuidas toimub viidatud litsentsitasu arvestamine. Jääb mulje nagu oleks iga autoriõiguseta esitatud loo eest võimalik nõuda 5% kogu piletimüügist saadud rahast. Selline tõlgendus ei saa aga õige olla, sest sellisel juhul 20 litsentsitasu maksmata loo esitamise eest peaks tasuma kogu kontserti eest saadud tasu ehk 100% saadud müügikäibest. Kostjad on seisukohal, et eeltoodust lähtuvalt ei ole hageja poolt esitatud põhjendatud nõuet – nõude alus ja selgitused ei ole kostjate hinnangul seadusega kooskõlas. Kui tõesti selline kokkulepe on sõlmitud, siis on kostja hinnangul tegemist heade kommetega vastuolus oleva kokkuleppega ja sellest ei saa kostjatele kohustusi tekkida – kindlasti mitte sellises ulatuses nagu hageja on hagiavalduses välja toonud. Hageja peab enda nõuet tõendama ja tooma välja asjaolud, millest lähtuvalt on nõutav summa vastav tema kahjule. Eeltoodut arvestades tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõuded. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vaxxxpoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 1) hageja on teoste autoreid ja muusikakirjastajaid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon; 2) Xxx Xxx toimus 25. mail 2018 Xxx Xxx kontsert, millele korraldajaks olid Tallinn Contsert Club OÜ ning Worex Music OÜ; 3) 25. mail 2018 Xxx Xxx toimunud Xxx Xxx kontserdil tulid esitamisele järgmised teosed: a) „Allegorii“ – autorid Pekha Stanislav Pjatrasovich, Drobych Viktor Jakovlevich; b) „Schaste“ – autorid Gubin Konstantin Olegovich, Bodolika Vjacheslav Georgievi; c) „Listy Kalendarja“ – autorid Pekha Stanislav Pjatrasovich, Drobych Viktor Jakovlevich;

d) „Na Ladoni Linija“ – autorid Rybakova Elizaveta Vjacheslav, Drobych Viktor Jakovlevich; e) „Odna Zvezda“ – autorid Lopatin Anatolij Valerevich, Drobych Viktor Jakovlevich; f) „Ja List“ – autorid Protasova Tatjana Nikolaevna, Leontev Timofej Viktorovich; g) „Ona Ne Tvoja“ – autorid Arsenev Konstantin Borisovich, Drobych Viktor Jakovlevich. 4) 11. juunil 2018 toimus Xxx xxx Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontsert, millele korraldajaks olid Tallinn Contsert Club OÜ ning Worex Music OÜ; 5) 11. juunil 2018 Xxx xxx toimunud esitamisele järgmised teosed:

Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdil tulid

a) „Tridtsat Pervaja Vesna“- autor Diana Arbenina; b) „Morjachok“- autor Diana Arbenina; c) „Razbudi Menja“- autor Diana Arbenina; d) „TSOJ“;- autor Diana Arbenina; e) „Grustnye Ljudi“- autor Diana Arbenina; f) „Leti Moja Dusha“- autor Diana Arbenina. g) „Juzhnyj Poljus“;- autor Diana Arbenina. h) „Ochen Khotela“- autor Diana Arbenina. 6) Hageja saatis Worex Music OÜ-le 22. mail 2018 e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esitamiseks, mis tuli Worex Music OÜ- l allkirjastada ja hagejale tagastada. Eraldi litsentsilapingu allkirjaxxxid nii Tallinn Concert Club OÜ kui Worex Music OÜ. Hageja selgitas, et litsentsileping tuleb sõlmida ühe kontserdikorraldajaga ja palus, et kostjad otsustaksid, milline neist äriühingutest võtab kohustuse tasuda litsentsilepingu käsiraha ettemaksu enne Xxx Xxx kontserdi sõlmimist. Kostjad hagejale ei vastanud ega selgitanud, kes korraldajatest litsentsilepingu sõlmib ja litsentsileping Xxx Xxx kontserdi osas jäi sõlmimata (tlk 13-21). 7) Hageja saatis Worex Music OÜ-le 6. juunil 2018 litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esitamiseks, mis tuli Worex Music OÜ-l allkirjastada ja hagejale tagastada. Litsentsilepingu kohaselt tuli selle jõustumiseks kostjal I 11. juuniks 2018 kella 10:00 saata AS Piletilevi väljavõte piletmüügi kohta, mille alusel saanuks hageja koostada litsentsitasu ettemaksu arve, mis tulnuks tasuda hiljemalt 11.juunil 2018 kella 15.00-ks. 11. juuni 2018 saatis kostja I esindaja A R hagejale seisukoha seoses Diana Arbenina kontserdiga, mille kohaselt on Diana Arbenina teinud kostjale I avalduse, mille kohaselt nimetatud kontserdil autoriõigusega kaitstud teoste lugude eest autoritasu nõudmisest. Hageja selgitas kostjale I, et Diana Arbenina avaldus ei kehti Eestis toimuva kontserdi osas (tlk 60-69). 8) Tallinn Contsert Club OÜ ja Worex Music OÜ ei ole sõlminud hagejaga litsentsilepingut

vahendatud ettekandes. AutÕS § 131 lg 1 kohaselt teostab autor oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja näol on tegemist kollektiivse esindamise organisatsiooniga. AutÕS § 13 lg 2 järgi võib teose avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks nendest. AutÕS § 14 lg 1 näeb ette, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud autoriõiguse seadusega ettenähtud juhud. Autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord määratakse AutÕS § 14 lg 2 kohaselt kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega AutÕS § 76 3. lõikes ning § 77 3. lõikes sätestatud erisusi arvestades. Kooskõlas AutÕS § 14 lõikega 3 on teose kasutamine keelatud seni, kuni ei ole saavutatud eelpool viidatud kokkulepet. Ka AutÕS § 46 lg 1 näeb ette, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud AutÕS neljandas peatükis ettenähtud juhtudel. AutÕS § 76 lg 1 kohaselt on autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone. Kooskõlas AutÕS § 76 lõikega 2 on kollektiivse esindamise organisatsioon mittetulundusühing, kes teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Õiguste teostamine peab olema selle juriidilise isiku ainuke või peamine eesmärk ning seda juriidilist isikut peavad kontrollima õiguste omajad. Õigustest saadav tasu on AutÕS § 76 lg 7 kohaselt tasu, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiguste omajate nimel ja mida saadakse kas ainuõigusest või õigusest tasule. Kasutaja on vastavalt AutÕS § 76 lõikele 10 isik, kes teeb toiminguid, mille jaoks on vaja õiguste omaja luba või millega seoses tuleb õiguste omajale maksta tasu, ja kes ei toimi tarbijana. Eeltoodust lähtudes on hagejal kui kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjalt tasu muusikateoste avaliku esitamise eest. Käesoleval juhul pole vaidlust selle üle, et 25. mail 2018 Xxx Xxx toimunud Xxx Xxx ja 11. juunil 2018 Xxx xxx Diana Arbenina ja „Night Snipers“ on esitatud elavas ettekandes muusikateoseid, mille autorid kuuluvad Venemaa Autorite Ühingu RAO liikmete hulka ning hageja on sõlminud 31.08.1995.a. Venemaa Autorite Ühinguga lepingu vaxxxtikuste huvide esindamise kohta (tll 152-158 pöördel, tõlge 174-179), mis on esinduslepinguks AutÕS § 76 lg 9 mõistes ja mis võimaldab hagejal kollektiivse esindamise organisatsioonina teostada Venemaa Autorite Ühingu kui välismaise õiguste omaja õigusi. Vaidlust pole ka selle üle, et kostjad ei ole saanud enne 25. mail 2018 Xxx xxx toimunud Xxx Xxx kontserdi toimumist hagejalt ega teoste autoritelt luba teoste avalikuks esitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et kas kostjad peavad tasuma autoritasu olukorras, kus teoste autor Diana Arbenina on esitanud kostjatele kinnitused autoritasust loobumise kohta ning selle üle, kas eelnimetatud kinnitused kehtivad ka Eesti Vabariigis. Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et kostjad korraldades Xxx Xxx 25. mail 2018 Xxx Xxx kontserdi rikkusid Venemaa Autorite Ühingu RAO liikmeks olevate autorite varalisi õigusi, milleks on õigus teose avalikule esitamisele AutÕS § 12 lg 1 p 7 tähenduses ja hagejal kollektiivse esitamise organisatsioonina on õigus nõuda kostjatelt muusikateoste avaliku esitamise tasu.

Kostjad on kohtule esitanud vene keelse 11.06.2018 Diana Arbenina poolt Worex Music OÜle esitatud kinnituse, et Diana Arbenina loobub tema poolt kontserdil esitatavate autoriõigusega kaitstud lugude eest tasu nõudmisest (tlk 147). Kostjad on seisukohal, et kuna neil on olemas vene autori kirjalik kinnitus, millisega loobuti autoritasu nõudmisest, siis järelikult ei ole kostjatel tekkinud kohustust autoritasusid maksta. Kohus kostjate seisukohaga ei nõustu. AutÕS § 79 lg 5 kohaselt ei saa õiguste omaja oma õigusi teostada ajal, kui kollektiivse esindamise organisatsioon teostab kas vastavalt seadusele või tehingust tulenevalt selle õiguste omaja autoriõigusi või autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Selle eesmärk on tagada kõigi osapoolte (kasutaja, autor, kollektiivse esindamise organisatsioon) jaoks läbipaistev, toimiv ja usaldusväärne õiguste kollektiivne teostamine. Kollektiivse esindamise organisatsiooniga liitumine on vabatahtlik, autoritel ei ole kohustust astuda kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmeks. Autoril on alati võimalik astuda vastavast kollektiivse esindamise organisatsioonist välja ning üheaegselt teostada ise ja läbi kollektiivse esindamise organisatsiooni AutÕS § 79 lõige 5 ei võimalda. Kostjad on seisukohal, et AutÕS § 79 lg 5 ei kohaldu välismaiste autorite antud loobumisavaldusele. Kohus kostjatega ei nõustu. Autoriõigus on territoriaalne, mistõttu igas riigis reguleerib autoriõiguste omajate ringi, nende autoriõigusi ja õiguste teostamist kohalik seadus. Välismaiste isikute autoriõigusi Eestis reguleerib Eesti autoriõiguse seadus, kusjuures välismaiste isikute teostele võimaldatakse autoriõiguste kaitse üksnes AutÕS §-s 3 sätestatud juhtudel. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 23 sätestab, et intellektuaalsele varale, selle tekkimisele, sisule, lõppemisele ja kaitsele kohaldatakse selle riigi õigust, mille territooriumi jaoks sellele kaitset taotletakse. Käesoleval juhul taotletakse kaitset Venemaa autorite õigustele Eesti Vabariigi territooriumil, järelikult on kohaldatav õigus Eesti õigus. Seega on AutÕS § 79 lg 5 kohaldatav ka käesolevas tsiviilasjas esitatud litsentsitasust loobumisele. Kostjad on leidnud, et tasunõudest loobumine ei ole samastatav õiguste teostamisega AutÕS § 79 lõike 5 mõttes ning AutÕS § 79 lg 5 ei keela autoril loobuda autoritasust. Kohus kostjate seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt AutÕS § 13 lg 1 punktis 7 seisnebki avaliku esitamise õiguse teostamine ainuõiguses lubada ja keelata konkreetse teose avalikku esitamist ja saada tulu teose sellisest kasutamisest. Seega teose avaliku esitamise tasunõudest loobumine on osa kollektiivse esindamise organisatsioonile teostamiseks üle läinud avaliku esitamise õigusest. Kohus on seisukohal, et Diana Arbenina poolt antud kinnitus litsentsitasust loobumise kohta ei välista hageja õigust nõuda kostjatelt kahju hüvitamist hageja nõusolekuta autoriõigusega kaitstud teoste esitamise eest. Eelnimetatud kinnitus kohaselt on autor Diana Arbenina kinnitanud, et loobub 11. juunil 2018 Xxx xxx toimunud kontserdil esitamisele kuulunud teoste autoritasust. Seega on autor loobunud autoritasust konkreetse kontserdi osas. Kohtu hinnangul ei tulene aga kinnitusest, et autor oleks loobunud soovist, et kollektiivse esindamise organisatsioon (Venemaa Autorite Ühing ja esindusõigusest tulenevalt ka hageja) ei teostaks nende autoriõigusi. Seega ei tulene eelnimetatud kinnitusest alust hageja esindusõiguse lõppemiseks. Lisaks ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et nimetatud kinnitus oleks tegelikult esitatud RAO-le. Kohtule esitatud rahvusvahelise andmebaasi ja rahvusvahelise muusikteoste andmebaasidega on tõendatud, et Diana Arbenina on RAO liige (tlk 75-78). Kostjad ei ole välja toonud, et kohtule esitatud andmebaasi väljatrükkides esitatud andmed on ebaõiged ega tõendanud andmete ebaõigsust. Seega saab hageja AutÕS § 79 lg-st 6 tulenevalt teostada esindatavaks oleva õiguste omaja õigusi enda nimel ning need õigused ei ole lõppenud Diana Arbenina kinnitustega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on leidnud tõendamist, et kostjad korraldades

oleva autori Diana Arbenina varalisi õigusi, milleks on õigus teose avalikule esitamisele AutÕS § 12 lg 1 p 7 tähenduses ja hagejal kollektiivse esitamise organisatsioonina on õigus nõuda kostjatelt muusikateoste avaliku esitamise tasu. AutÕS § 81 7 reguleerib autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslikku kaitset õiguste objekti õigusevaxxxe kasutamise korral. AutÕS § 81 7 lg 1 p 1 näeb ette, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvaxxxe kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvaxxxe kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvaxxxelt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal kui kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjatelt kui teoste ilma loata kasutajalt kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 6 näeb ette, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Hageja lähtub nõutava kahju hüvitise summa määramisel hageja koduleheküljel avaldatud litsentsitasu suuruse arvutamise metoodikast, mille kohaselt on kostjate korraldatud žanri puhul tavaline litsentsitasumäär 5%, mis arvutatakse vastava ürituse sissepääsutasust (tlk 79). Kohus leiab, et litsentsitasu määr 5% on põhjendatud. Hageja poolt rakendatavat litsentsitasumäära saab pidada põhjendatuks ka Riigikohtu suuniste valguses litsentsitasu määramiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 34), arvestades mh välisriikides kehtivaid litsentsitasumäärasid ning kohtupraktikat, milles on samuti peetud põhjendatuks eelnimetatud litsentsitasu määr (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014. a otsus tsiviilasjas nr 2 13 45775). Käesoleval juhul ei ole ka kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaksid alust pidada litsentsitasu määra 5% sissepääsutasudest kostjate suhtes ebaõiglaseks või asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks. Vastupidisele seisukohale ei võimalda asuda ka viide asjaolule, et litsentsitasu määra 5% on hageja kehtestanud ühepoolselt. Kohtu hinnangul saab hüpoteetiliseks litsentsitasuks VÕS § 127 lg 6 mõttes antud juhul pidada 5% sissepääsutasudest, sest tegemist on tasuga, mida kostja oleks pidanud litsentsilepingu sõlmimisel maksma, kui kostjad oleksid käitunud õiguspäraselt, st kui kosjtjad oleks sõlminud lepingu enne teose kasutamist. Kostjate poolt hagejale esitatud Xxx Xxx piletimüügiandmete kohaselt müüdi pileteid kokku summas 21 799,92 eurot (tlk 22-37). Seega sellest tavapärane litsentsitasu 5% on 1085,05 eurot (21 700,95x5/100). Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja nõude matemaatilisele arvutusele. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hagejale tekkinud kahju seoses Xxx Xxx kontserdi korraldamisega on 1 085,05 eurot. Kostjad ei ole hagejale esitanud Diana Arbenina ja „Night Snipers“ piletimüügi aruannet. Hageja tugineb kahjunõude suuruse arvutamisel nimetatud kontserdi külastajate arvule ning pileti keskmisele hinnale. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt Xxx xxx saalis on kokku 1829 istekohta (tlk 71-72) ning istekohad olid müügis kõikides sektsioonides (tlk 53-57). Xxx Xxx juhataja A S poolt hagejale antud kinnituse kohaselt külaxxx kontserti 1529 inimest (lkk 74).

AS Piletilevi reklaami kohaselt müüdi pileteid hindadega 20-40 eurot (tlk 53) ja hageja on arvestanud keskmiseks piletihinnaks 30 eurot. Oma vastuses hagile ei ole kostjad esitanud vastuväiteid Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdil müüdud piletite arvu, piletite hindade ega keskmise piletihinna osas. 14.06.2019 toimunud kohtuistungil on kostjad esitanud väite, et keskmine piletihind pidi olema 20 eurot, mis on miinimumpiletihind. Samas ei ole kostjad esitanud ühtegi põhjendust ega arvutust, kuidas on nende arvutuste kohaselt saanud piletite keskmiseks hinnaks 20 eurot. Sealjuures on kostjatel endla olemas kõige täpsem info, millise hinnaga pileteid müüdi ja kostjatel oli võimalik esitada piletimüügiaruanne, millest nähtub kui palju ja millise hinnaga pileteid antud kontserdile müüdi. Kostjad ei ole seda võimalus kasutanud. Sellega seoses kohus nõustub hagejate seisukohaga, et olukorras, kus Diana Arbenina ja „Night Snipers kontserdile müüdi 1829 piletit, mille hinnad olid 20-40 eurot, siis tuleb matemaatiliselt arvutada piletite keskmiseks hinnaks 30 eurot. Seega oleks antud kontserdi piletitulu 45 870. Seega sellest tavapärane litsentsitasu 5% on 2293,50 eurot (45 870x5/100). Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hagejale tekkinud kahju seoses Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdi korraldamisega on 2293,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale on tekkinud kahju kokku summas 3378,55 eurot (1085,05+ 2293,50). Vastavalt VÕS § 65 lõikele 2 tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Seega tekkis vastavalt VÕS § 65 lõikele 2 kostjatel solidaarkohustus, kuna mõlemad kostjad pidid täitma sama sisuga kohustuse (taotlema loa teoste avalikuks esitamiseks kontserdil) ja selle täitmist võib hageja nõuda konkreetse kontserdi osas vaid ühe korra. VÕS § 137 lg 1 kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt kostjad vastutavad VÕS § 137 lg 1 mõttes hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt, kuna rikkusid AutÕS § 13 lg-st 1 tulenevat teoste autorite ainuõigust teoste kasutamisele, kuivõrd olid mõlemad nii Xxx Xxx kui ka Diana Arbenina nig „ Night Snipers“ kontserdi korraldajad, mistõttu on hagejal õigus esitada kostjate vastu solidaarne kahju hüvitamise nõue VÕS § 137 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmise. Viivise määraks loetakse VÕS-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheks protsenti aaxxx. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (so 26.06.2018) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina vastavalt seadusjärgse viivise määrani kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemise ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutnud viivise summas 274,73 eurot (viivitatud päev kokku 371, viivisemäär 8% aaxxx ja viivisesumma 0,021918 päevas ja alates 02.07.2019 protsendina põhinõudelt (3378,55 eurot) kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 3378,55 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga 01.07.2019 sissenõutavaks muutunud viivised summas 274,73 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 02.07.2019 põhinõudelt summas

3378,55 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.